Suur meister pani karjäärile võiduka ja emotsionaalse punkti

Eesti - Saint Kitts ja Nevis Foto: Tairo Lutter

«Sergei Pareiko! Sergei Pareiko!» kaikus eile Lilleküla staadionil, kui käimas oli Eesti – Saint Kitts ja Nevise jalgpallikoondise maavõistlusmängu esimene poolaeg ning pikaaegne eestlaste esiväravavaht oli asunud otsajoone taga sooja tegema. Väljakule pääses 38-aastane vanameister eile teiseks poolajaks, kui ta lasi suurele meistrile kohaselt teistel enda järele paar minutit oodata ja jooksis seejärel oma karjääri jooksul viimast ja kokku 65. korda Eesti koondise särgis väljakule. Lisaks sai ta Konstantin Vassiljevi käest käele ka kaptenipaela.

«Koondise eest on vaja lõpetada nii, et poleks häbi,» ütles Pareiko vahetult pärast eestlaste 3:0 võiduga lõppenud mängu. «Suur tänu kõigile, kes tulid meid toetama. Tänan perekonda, sõpru ja fänne. Emotsioonid on hetkel väga suured. Ma ei saagi ilmselt olukorrast päris hästi aru. Homme (täna) hommikul ärkan üles ja ma polegi enam profijalgpallur. Selline on elu ja see on ju tore.»

Loomulikult kaikusid hüüded «Sergei Pareiko! Sergei Pareiko!» eile mitmel puhul ka teisel poolajal ning kogenud puurilukk võis vaid kahetseda, et tema karjääri viimases kohtumises ei olnud teda alati hüüetega tervitav koondise fännisektor tema selja taga aga hoopis vastastribüünil (koondise fännisektor asub lõunatribüünil, teise poolaja mänginud Pareiko seisis väravas põhjatribüüni poolses osas). Osad tulihingelisemad poolehoidjad leidsid loomulikult teiseks poolajaks aga tee ka põhjatribüünile.

Mängulises mõttes kuulus Pareiko eilne tööpäev kindlasti tema koondisekarjääri lihtsamate sekka ja tihti sai ta kaaslaste rünnakuid jälgida väljaspool karistusala. Mõnel korral sai kogenud puurilukk siiski talle omaselt stiilselt ja kindlalt karistusalas tegutseda ja anda vastastele mõista, kes on väljakul boss.