Reedel teatas Norra telekanal TV2, et suusataja Kristina Šmigun-Vähi Torino olümpiamängudel antud dopinguproovid, nii A- kui ka B-proov, osutusid nende andmetel positiivseks, kuid asja arutatakse juba poolteist aastat Rahvusvahelises Spordikohtus CAS. SA Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port usub, et eestlannaga seotud juhtum on tunduvalt keerulisem ja vaidlused võivad käia seoses inimõiguste aspektidega.
Šmigun-Vähi juhtum võib käia hoopis ootamatus suunas
2014. aastal peetud Sotši olümpiamängude eel jõudis avalikkuse ette uudis, et Šmigun-Vähi 2006. aasta dopinguproovist leiti halb analüütiline leid. Toona sõnas suusataja, et tema dopinguproovist leiti molekule, mille kaudu on tuletatud kahtlustus keelatud ainete kasutamises. «Tema enda sõnavõtt, kus ta rääkis molekulidest, viitab sellele, et leiti jälgi ainest, mille kohta kehtib nulltolerants,» sõnas Port Postimehele. Ta lisas, et see võib viidata steroididele ning sel juhul ei saa olla mingit kohtuvaidlust piirmäärade üle.
Seejuures tuldi just Sotši mängude eel välja uute ja paremate testidega steroidide tarvitamise avastamiseks. 2014. aasta veebruaris teatas ka Saksamaa raadiokanal Deutschlandfunk oma kodulehel, et Šmigun-Vähi dopinguproovidest, mis võeti Torino olümpial, on avastatud anaboolse steroidi jälgi.