«Viies biitel» – tänapäeva jalgpallistaaride eelkäija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Manchester Unitedi legendid  Denis Law (vasakult), Bobby Charlton ja George Best.
Manchester Unitedi legendid Denis Law (vasakult), Bobby Charlton ja George Best. Foto: SCANPIX

Tänapäeva jalgpallistaarid on harjunud elama telekaamerate ees ning lisaks sportlikele saavutustele kajastatakse meedias laialdaselt ka nende igapäevaseid tegemisi. Esimesena elas säärast elu legendaarne Manchester Unitedi mängumees George Best. Täna möödub «viienda biitli» surmast kümme aastat.

Ürgandekas mängumees saavutas oma karjääri tipu juba 22. eluaastaks ja selleks ajaks oli ta võitnud klubikarjääri kõikmõeldavad auhinnad. 1965. ja 1967. aastal krooniti ta ManU ridades Inglismaa meistriks, 1968. aastal tüüris ta tiimi Meistrite liiga (toona kandis nime Meistrite karikas) võitjaks ning samal aastal sai ta pea kohale tõsta ka Ballon d’Or’i ehk ta valiti Euroopa parimaks jalgpalluriks.

Kuna jalgpallimaailm ja tema toonane tööandja ManU ei olnud sellise staari sünniks valmis, siis algas tormilise ja traagilise eraelu tõttu mängulises mõttes Besti vaikne, kuid kindel allakäik. Tänapäeva mõistes võib teda pidada esimeseks globaalseks superstaariks, kelle elu lahati pidevalt ajalehtedes, ta oli tuntud reklaamnägu, avas baare ja moebutiike, käis modellidega ja elas igas mõttes kuulsuse elu. Selle tunnistuseks valis näiteks ajakiri GQ kaks aastat pärast Besti surma ta viimase 50 aasta 50 kõige stiilsema mehe sekka.

Loomulikult on säärasest legendist kirjutatud mitmeid raamatuid ja lugematul hulgal artikleid. Kõige põhjalikumalt on ta ise oma elust rääkinud 1998. aastal Joe Lovejoy sulest ilmunud autobiograafias «Bestie». Selle raamatu abil tegi Postimees ülevaate mehest, kelle matuserongkäiku tuli kümme aastat tagasi jälgima 100 000 inimest. Matustest tegid otseülekande mitmed telekanalid, nende seas ka BBC One.   

Tagasi üles