Magnus Pehrsson: noored on oma võimalused ära kasutanud

Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson hoolealustele enda ideid selgitamas. Kõikideni ei ole need soovitud määral siiski jõudnud. Foto: Eero Vabamägi

Eesti jalgpallikoondise rootslasest peatreeneril Magnus Pehrssonil on seljataga esimene valiktsükkel Eesti rahvusesinduse juhendajana. Jalgpall.ee uuris mehelt seniste ja tulevaste tegemiste kohta.

Kuidas võtaksid kokku oma kahte esimest aastat koondise peatreenerina, millised on suurimad muudatused?

Mul on meeskonna arengu üle väga hea meel. Kui me vaatame tulemusi, siis on näha, et need on järjest paremad ja paremad, koondise esitused on järk-järgult paranenud. Ladusamaks on läinud kogu tööprotsess, skautimine, analüüsimine ja mängijatega suhtlemine. Lisaks ei saa mainimata jätta põlvkondade vahetust.

Kas ideaalis sooviksid, et võistkond oleks noorem?

Kui ma peatreeneriks sain, siis polnud põlvkondade vahetust plaanis. Ühest küljest peab rahvuskoondise treener mõtlema pikaajaliselt, kuid samas on tarvis järgmises mängus head tulemust näidata. Mina kutsun koondisesse alati parimad võimalikud mängijad. Juhtus, et mõndade mängijate esitused polnud piisavalt head, sest neid kas vaevasid vigastused või ei saanud nad oma koduklubides platsile. Mõned olid sootuks ilma klubita. Seepärast pöörasime pilgu neile, kes mänguaega said. Noortele anti võimalus ja nad kasutasid selle ära. Igal treeneril on oma nägemus, kuidas mängida ja mina tahan kiireid jalgpallureid, kes tuleksid kõrge tempoga toime. Selliste omadustega mängijad on tavaliselt noored, kes on muuhulgas valmis oma mängustiili vastavalt treeneri soovidele muutma.

Millised sihid oled järgmiseks paariks aastaks koondisele seadnud?

Tahame kõiges paremaks saada. Võib öelda, et 2014. aasta oli koondise seisukohast üsna künklik, kuid tänavu märtsist on kõik ülesmäge läinud, me teame, kuidas mängida, meeste omavaheline koostöö on hea ja nad mõistavad, mida ma neilt nõuan. Me tahame tõusvas joones jätkata. Kui midagi konkreetset välja tuua, siis usun, et kõige tähtsam on, mida me teeme palliga viie sekundi jooksul alates selle võitmisest. Me hakkame sellele enam rõhku pöörama ja tulemusena peaksime rohkem palli valdama ja võimalusi looma. See on edasise arengu kõige tähtsam osa.

Koondise ründemäng sulle muret ei valmista?

Kui muretseksin, siis ma ei saaks treener olla. Ütleme nii, et juuni ja septembri koondiselaagrites ja nende vahepealsel ajal oli meil mängijaid, kes regulaarselt oma klubis väravaid lõid ning resultatiivseid sööte andsid. See on minu senise ametiaja jooksul olnud ka ainus periood, mil mehed on koduklubides niivõrd edukalt mänginud. See kandus üle ka koondisesse, sest kolme mänguga lõime viis väravat (kaks Soomele, kaks San Marinole, ühe Leedule – toim.) ja olime väga ohtlikud. Me peame koondislasi aitama, et nad suudaksid oma klubides hästi esineda, aga nad peavad ka ise kõvasti vaeva nägema.

Sa oled endale päris palju abilisi kampa võtnud.

Mul on selle üle ainult hea meel, sest koondise taustajõud on nüüd väga professionaalsel tasemel. Meil on füüsilise ettevalmistuse treener Jimmy Högberg, mängijate skautimise ja analüüsiga tegelev Jesper Norberg, väravavahtide treener Mart Poom ja minu abiline Janno Kivisild. Jannoga oleme kõige rohkem seotud treeningutega, kuid vastutame ka vastaste analüüsimise eest. Koondisel on praegu väga hea taustatiim, kaetud on kõik professionaalses jalgpallis olulised valdkonnad.