Soomlased vihjavad, et Helsingi MMil põrus dopinguga veel üks Venemaa sportlane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristjan Jaak Kangur
Copy
Nii mõnegi Helsingi MMil kavas olnud ala  lõpptulemused on aastate jooksul pea peale pööratud. Foto on illustratiivne.
Nii mõnegi Helsingi MMil kavas olnud ala lõpptulemused on aastate jooksul pea peale pööratud. Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Soome kergejõustikuliidu endine juht Antti Pihlakoski andis mõista, et 2005. aastal Helsingi MMil antud dopinguproovide kordusanalüüside käigus on vahele võetud järjekordne Venemaa sportlane.

Pihlakoski, kes töötab praegu Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu (IAAF) juhtkonnas, viitas sellele, et kordustestidega on peaaegu lõpule jõutud. Kuna Pihlakoski kirjutas oma Twitteri-postituses, et Soomele võib selle tulemusena tulla veel üks MM-medal, asus MTV Sport lõpuprotokolle üle vaatama. Selle tulemusena spekuleeritakse, et patustajaks võib olla odaviskaja Sergei Makarov, kes võitis Helsingis Andrus Värniku ja Andreas Thorkildseni järel pronksi. Neljanda kohaga pidi tol võistlusel leppima soomlane Tero Pitkämäki.

Täiendatud kell 12.30: paar tundi hiljem tegi Pihlakoski uue postituse, kus kinnitas, et patustajaks ei olnud Makarov, kuid kinnitas, et uus dopingupaljastus on peagi tulekul.

Helsingi MMi proovide kordustestimine on juba saanud saatuslikuks venelannale Tatjana Andrianovale, kes jäi ilma 800 meetri jooksu pronksmedalist. Tema dopinguproovist leiti stanozololi nimelise aine tarvitamisele viitavaid jälgi. Kaks aastat tagasi jäid Helsingis saadud medalitest ilma kaks Venemaa ja kolm Valgevene kergejõustiklast.

Soomlastele tõi kodusel MMil esmalt pronksi kaugushüppaja Tommi Evilä. Pärast seda, kui diskvalifitseeriti vasaraheites kaks esimest kohta saanud valgevenelased Vadim Devjatovski ja Ivan Tsihhan, kerkis pronksmedalile soomlane Olli-Pekka Karjalainen.

Tagasi üles