Surmagruppi ei tekkinud, süsteem tekitab aga segadust

2016. aasta jalgpalli EM-finaalturniiri alagruppide koosseisud. Foto: SCANPIX

Tuleval suvel kümnes Prantsusmaa linnas toimuv jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on eriline, sest esmakordselt pääses lõppvõistlusele 24 meeskonda. See aga tähendab, et alagrupiturniiri osatähtsus on märgatavalt kahanenud – kõigist kuuest neljaliikmelisest grupist saab edasi kaks paremat nagu ennegi, kuid ka neli tugevamat kolmanda koha meeskonda. See tähendab, et esimeses faasis pudeneb konkurentsist vaid kaheksa rahvuskoondist.

Muutunud süsteem on toonud kaasa ka kõvasti kriitikat, sest juba enne loosimist kardeti, et edasipääsuvõimalused võivad hakata hoopis rohkem sõltuma sellest, millisesse gruppi üks või teine meeskond loositakse, mitte nende alagrupikaaslastest. Nüüd, kui gruppide koosseisud on selged, võib öelda, et täpselt nii juhtuski.

Süsteem on keerukas, ent lihtsustatult on lugu järgmine – kui enne luges ka grupis esimese või teise koha saamine, siis enam ei pruugi see tähtsust omada. Näpuga näidatakse kõige rohkem korraldajariigi Prantsusmaa poole, kelle tee poolfinaali oleks paberil justkui tehtud teiste omast kergemaks.