Tour de Ski karm lõputõus põhjustas esialgu proteste

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Kalvet
Copy
Väsinud suusatajad pärast karmi Tour de Ski lõputõusu.
Väsinud suusatajad pärast karmi Tour de Ski lõputõusu. Foto: SCANPIX

Omal ajal Oslo lähedal saunas Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) murdmaasuusakomitee esimehe Vegard Ulvangi ja endise FISi murdmaasuusatamise võistlusdirektori Jürg Capoli välja mõeldud mitmepäevasõit Tour de Ski pidas tänavu kümnendat sünnipäeva ja on leidnud suusamaailmas endale kindla koha.

Tour de Ski puhul on kõige kuulsamaks saanud viimane etapp, kus Val di Fiemmes ronitakse mäesuusanõlvast üles, mitte ei sõideta sealt alla, nagu tavapäraselt tehakse. «Alates esimesest korrast on viimase etapi mäkketõusust saanud kõige vaadatum murdmaasuusatamise sündmus televisioonis,» meenutas Ulvang fis-ski.com-ile antud intervjuus võistluse algust.

Samas tunnistas Ulvang, et esialgu ei olnud sportlased ideest üldse mitte vaimustuses ja kõlas häälekaid proteste. «Idee pärines Capolilt ja Val di Fiemme suusakeskuse töötajatelt. Ainult Capol oligi selle raja varem läbi sõitnud, kuid seda ka kevadel ja hoopis mäest alla,» avaldas norralane. «Kui nägime ise mäge esimest korda, olime šokeeritud. Võistluseelsel õhtul protestisid kõvasti ka sportlased ja treenerid.»

Lõpuks jäi ikkagi peale soov panna sportlased maksimaalselt proovile ja nii on see olnud nüüd juba kümme korda. «See on loomulik, et pealtvaatajad tahavad näha sportlaste maksimaalseid füüsilisi võimeid,» põhjendas Ulvang. 

Tagasi üles