Saada vihje

Kas vinge tehniline uuendus viib X-mängud massidesse või tapab need?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Curie nime kandev tehnikavidin kuvab X-mängudel meeste lumelaua pargisõidu ja lumelaua hüpete ajal televaataja ekraanidele erinevat infot hüppe kohta.
Curie nime kandev tehnikavidin kuvab X-mängudel meeste lumelaua pargisõidu ja lumelaua hüpete ajal televaataja ekraanidele erinevat infot hüppe kohta. Foto: Ekraanitõmmis xgames.espn.go.com

Jaanuari lõpus peetakse USAs Aspenis esktreemspordi kõige mainekam talvine võistlus: medaleid hakatakse jagatama X-mängudel. Tänavu on võistluse vastu suur huvi ka eestlastel, kuna esimest korda on sinna saanud kutse ka Eesti vigursuusataja Kelly Sildaru. Seekord katsetakse ka tehnilist uuendust, mille abil üritatakse kõike toimuvat pealtvaatajatele arusaadavamaks teha. Samas leiab osa alaga kokku puutuvaid inimesi, et liigne keskendumine tehnikale võib panna tõsise põntsu loomingulisusele.

Ka Kelly Sildaru treenerist isa Tõnis Sildaru usub, et sel uuendusel on nii häid kui ka halbu külgi. «Ühtpidi on see loomulikult äge. Televaataja jaoks tehakse asi lihtsamaks ja saadakse parem ülevaade,» põhjendas ta, kuid lisas: «Loomingulisuse pool on vigursuusatamise alustala. Reilide osas on võimalik teha väga erinevaid kombinatsioone ja neid on raske arvudes mõõta. Publikule võib olla raske selgeks teha, miks võitis üks sportlane, kui hoopis teine hüppas kõrgemale ja kaugemale.»

X-mänge korraldav USA telekanal ESPN ning tehnoloogiagigant Intel lõid eelmisel nädalal käed ja nii kasutatakse Aspenis meeste lumelaua pargisõidus ja lumelauahüpetes uudset tehnilist vidinat nimega Curie. Nööbisuurune Curie kinnitatakse lumelaua külge ning selle abil kuvatakse võistluse ajal teleekraanile kõikemõeldavat infot. Jaanuari lõpus peetavate X-mängude televaatajad saavad nüüd täpselt teada, kui kõrgele küündib sportlase õhulend ja kui kaugele ta hüppab, mitu sekundit ta õhus püsib, mitu pööret ümber oma telje teeb, kui suur jõud rakendub maandumisel jne.

Tagasi üles