Poksis on läbi aastakümnete olnud kõige kaalukamad üliraskekaalu meistrivööd ja seetõttu on seal enamasti liikunud ka kõige suurem raha. Seda kõike aga eeldusel, et kõige kõvemad tegijad on ameeriklased. Kuna kõige raskemate meeste seas valitsesid pikka aega Ida-Euroopast pärit kindamehed eesotsas vendade Vladimir ja Vitali Klitškoga, siis õnnestus kõige suuremaid honorare kokku kraapida USA kergkeskkaallasel Floyd Mayweatheril. Nüüd hakatakse aga taas jõudma olukorrani, kus asjad võivad kunagisse rütmi tagasi loksuda, kuna olulised tiitlid on liikunud lääneriikidesse.
Lääne ülevõim tähendab rahavoolu
Lõppenud nädalavahetuse järel on üliraskekaalus nüüd kolm erinevat maailmameistrit. Briti Tyson Fury valduses on jätkuvalt WBO, WBA ja IBO meistrivööd. USA nokaudimasin Deontay Wilder alistas laupäeval Brooklynis üheksanda raundi nokaudiga poolaka Artur Szpilka ja säilitas WBC versiooni tiitli. Nende kõrvale kerkis nädalavahetusel veel ka ameeriklane Charles Martin, kes sai ukrainlase Vjatšeslav Glazkovi alistamise järel endale IBFi meistrivöö.
2007. aasta suvest kuni eelmise aasta jaanuarini ei olnud ameeriklastel ühtegi üliraskekaalu maailmameistrit ning nii kadus ka sealse publiku huvi kõige raskemate meeste tegemiste vastu. Nüüd on aga kaks valitsevat meistrit USAst. Kuna kõige maksujõulisem poksifänn on samuti pärit USAst, siis on oodata, et sarnase stsenaariumi jätkudes kasvavad ka kõige üliraskekaallaste honorarid ja jõuavad ehk kunagi taas samale tasemele nagu nad olid Mike Tysoni hiilgeaegadel.