:format(webp)/nginx/o/2015/11/14/4700725t1hdae2.jpg)
2016. aastal saab riigilt tööjõukulude toetust 1195 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad enam kui 37 000 lapse ja noore sportimist 369 organisatsioonis. Tööjõukulude toetust jagatakse 3 967 029 euro ulatuses. Enim toetusi saavad jalgpalli-, kergejõustiku- , korvpalli-, ujumis- ja võimlemistreenerid, sest nendel aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi. Treenerite töötasutoetuste avaldusi menetles Spordikoolituse ja -Teabe SA.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul andis treenerite palgafondi suurendamine võimaluse pakkuda 5. ja kõrgema kutsetasemega treenerite juhendamisel treenimisvõimalusi veel 6000 noorele ning tagada sotsiaalsed garantiid veel paarisajale treenerile rohkem kui möödunud aastal. «Kaks aastat tagasi oli suur osa noortetreeneritest ilma püsiva töölepingu ning sotsiaalsete garantiideta, nüüd on meil 1195 kindla sissetulekuga treenerit, kelle abil saavad enam kui 37 000 noort võimaluse oma spordioskusi arendada. Kultuuriministeeriumi töö selle nimel, et suurendada treenerite palgafondi enam kui 13% võrra oli ainuõige, sest vaid tänu sellele suudame tagada lisandunud treeneritele sissetuleku, ilma et varem atesteeritud oma palgas kaotaksid,» ütles Saar.
Spordikoolituse ja -Teabe SA juhataja Toomas Tõnise sõnul on alates 2015. aastast rakendunud treenerite tööjõukulude toetus mõjunud treenerite, spordiklubide, spordikoolide ja alaliitude tööd kõigiti soodustavalt. «Olulisim on, et treeneritele on tagatud sotsiaalsed garantiid, kuid peab tõdema, et toetus on tõstnud ka spordikoolide ja -klubide tegevussuutlikkust ning kohustust ja motivatsiooni olla oma asjaajamistes korrektne. Vastasel juhul ei kvalifitseeruta toetusele,» rääkis ta. Tõnise lisas, et 2016. aastal plaanib Spordikoolituse ja- Teabe SA hinnata toetuse mõju ka spordiklubides ja -koolides kohapeal.
Täismahus toetuse suuruseks kujunes 390 eurot kuus ning selle summa saab 433 täiskoormusega ehk nädalas 24 treeningtundi andvat treenerit. Kokku saavad töötasutoetust 55 spordiala treenerid. Treenerite toetussummad kantakse spordiklubidele, -koolidele ja alaliitudele 20. jaanuariks 2016.
Taustinformatsioon. Aastatel 2012-2014 viisid Kultuuriministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus läbi kaks treenerite tööhõive uuringut. Neist selgus, et üle 60% spordiklubides töötavatest treeneritest on tasustamata või nende tööd tasustatakse maksuvabade stipendiumite ja kompensatsioonide vormis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2014-2015 oli spordivaldkonnas üheks oluliseks tegevussuunaks kinnitatud laste ja noortega töötavate treenerite töö väärtustamine, soodustades üleminekut töötasustamise süsteemile. 2015. aastal rakendatud treeneri tööjõukulude toetus tagab 2016. aastaks sotsiaalsed garantiid peaaegu kõigile tegutsevatele ligi 1200 laste ja noorte treeneritele.