Kuues Mulgi uisumaraton oli rekordiline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy

Täna päeval toimus Viljandi järve looduslikul 4,7 kilomeetri pikkusel uisurajal juba kuuendat korda Viljandi rattaklubi korraldatav Mulgi uisumaraton, kuhu kogunes rekordarv osavõtjaid – maratonil said aja kirja 354 inimest.

Lühemal, 9,4 kilomeetri pikkusel rahvadistantsil osales paarsada uisutajat. Silmapaistvamate tulemustega lõpetasid Elina Tasane, Carolin Tammsoo ja Merilyn Sarikas ning Hendrik Jaak Sepp, Stefan Johanson ja Steven Viigand. Üldarvestuses lõpetas rahvadistantsi esimesena Aivar Kamenjuk ajaga 23:11.

28,2 kilomeetri pikkusel maratonidistantsil osales 134 uisutajat, kellest parimaks osutuks Aleks Luik ajaga 56:36. Talle järgnesid väikeste vahedega Mart Markus ning Kristjan Johanson.

Suureks üllatajaks oli Adavere uisutaja Sandra Alusalu, kes edestas naiste teise koha omanikku 35 koha võrra, olles üldarvestuses neljas ajaga 58:46.

Tänavusel võistlusrajal võisid osalejad märgata suurel hulgal pragusid, mis tekkisid ööl vastu võistluspäeva väga kiirel temperatuuri alanemisel. Paraku tundsid osalejad pragude mõju ka omal nahal - esimest korda Mulgi uisumaratoni ajaloos lõppes sõit ühele naisele luumurruga.

Sakala kirjutas, et 30-kilomeetrisele distantsile startinud muusikaõpetaja Kai-Riin Kont pidi sõidu pooleli jätma, sest tema uisk sattus pärast paari läbitud ringi stardi lähistel õnnetult piki jääpragu – kukkumisel käe ette pannud naine viidi haiglasse.

Kuigi kiirabi oli kutsutud ühele teisele osalejale, kes oli kukkumise tagajärjel reielihast vigastanud, sai käeluu murdnud naine esimesena esmaabi, sest jalga vigastanud mees oli soojas ruumis. Kiirabi viis mõlemad Viljandi haiglasse.

Kai-Riin Kont ütles, et käib Viljandi järvel igapäevaselt uisutamas ja selliseid pragusid pole seal tänavu veel olnud.

Võistluse peakorraldaja Kristjan Kivistik märkis, et ilmataat pakkus küll imeilusat päikesetõusu võistluslinnaku ehitamisel ning päikeseloojangut autasustamise ajal, kuid paraku võivad jääolud muutuda vaid hetkega – looduse vastu lihtsalt ei saa.

Tagasi üles