Skandaal korvpalli meistriliigas: A-kategooria kohtunikku kahtlustatakse oma mängule panustamises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korvpallikohtunik. Pilt on illustratiivne.
Korvpallikohtunik. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Eesti korvpalli meistriliigas on tekkinud segane olukord, mis puudutab A-kategooria kohtunikku Rain Rannametsa, keda kahtlustatakse enda mängule panustamises.

Postimehele teadaolevalt on Rannamets ühe hasartmängufirma info kohaselt panustanud mitmetele mängudele ning väidetavalt kuulub nende mängude hulka ka üks kohtumine, kuhu Rannamets oli määratud. Seda kinnitas Korvpalliliidu aukohtu esimees Aadu Kana. «Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi pöördus meie poole ja saatis meile materjali, mis puudutab Rain Rannametsa tegevust kohtunikuna. Pöördumise juures oli Rannametsa selgitus ning olid ka väljavõtted erinevate hasartmängudega seotud lehtedelt. Õige mitmed selgitused olid kuupäevalised ja nende hulgas oli üks - võib-olla isegi kaks - mängu, millele Rannamets oli panustanud ja mida ta ise vilistas,» rääkis Kana.

«Aukohus peab oma töös joonduma Korvpalliliidu eetikakoodeksist, kus on välja toodud selged seisukohad, mis puudutavad keelatud võtete kasutamist ja ebaseaduslike toimingute teostamist valdkonnas, mis puudutab korvpallis panustamist. Eetikakoodeksi vastavate punktide järgi nägime meie Rannametsal süüd (Kana kinnitas hiljem, et otsus oli aukohtus üksmeelne- toim.). Et aga toimuvaga paremini kursis olla, pöördusime juhtumiga omakorda kohtunike komisjoni poole ja nende otsus oli äärmiselt resoluutne - Rannametsal ei tohiks enam kunagi olla õigust korvpallikohtunikuna töötada. Meie olime pisut leebemad ja lootsime oma karistuses leida võimalust, et kui inimene armastab korvpalli, siis oleks tal teatud aja järel jälle võimalik taotleda tegutsemisõigust,» lisas Kana, kelle sõnul ei saa ta aga aukohtu poolt pakutud lahendust detailselt avalikustada enne, kui veebruari keskel on toimunud Korvpalliliidu juhatuse koosolek, kus kõnealust juhtumist käsitletakse.

Kana selgituse järgi on juhatusel pärast aukohtu ettepaneku ülevaatamist õigus see kooskõlastada või tagasi saata. Kui juhatus otsustab aukohtu otsuse tagasi lükata, siis aukohus seda juhtumit enam ei menetle. Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi ütles, et nemad ei kommenteeri juhtumit enne, kui on veebruari keskel peetud liidu juhatuse koosolek.

Kuigi Kana sõnul jõudsid aukohtuni mitmed väljavõtted erinevatest mängudest, siis tema sõnul pole nemad näinud ühegi konkreetse mängu protokolli, mis tõestaks Rannametsa tegevust. Just protokolli tähtsust rõhutas omalt poolt korvpallikohtunike kogu esimees Atso Matsalu. «Mina ei ole sellekohaste dokumentidega tutvnud. Kui me näeme kõnealuse mängu protokolli ja seal on tõesti kirjas Rannametsa nimi ja allkiri, siis on asi tõendatud ja siis on meie seisukoht selge: selline käitumine on nii vale, kui veel olla saab,» rääkis Matsalu.

«Ühe väite järgi oli Rannamets mängule määratud, aga see ei tähenda, et ta seal osales - selle jaoks on vaja konkreetse mängu protokolli, mille Korvpalliliit peab oma arhiividest üles otsima. Enne protokolli koopia nägemist on minu jaoks tõendamata, et selline asi on juhtunud,» selgitas Matsalu, kes lisas, et kui Rannamets on panustanud muudele mängudele, siis pole probleem nii tõsine. «On ju suur vahe, kas panustada Madridi Reali ja Barcelona mängule, mis toimub Hispaanias, või enda mängule, kus sa ise vilistad ja annad mängijatele vigasid,» nentis Matsalu.

Rannamets on Matsalu kinnitusel seni oma süüd ja enda mängudele panustamist eitanud.

Tagasi üles