Ajaloo esimene pagulaskoondis sõidab olümpiale

Thomas Bach Ateena pagulaslaagris. Foto: SCANPIX

OLÜMPIA. Rahvusvaheline pagulaskriis on koputamas ka Rio olümpiamängude uksele: esimest korda ajaloos asuvad eri riikide pagulassportlased võistlema ühtse koondisena. Kuigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) pole uudse plaani kõiki detaile veel avalikustanud ja võimalike sportlaste nimekiri on alles lahtine, on augustis ROKi lipu alla võistlema oodata ilmselt kuni kümmet pagulaskriisi ohvrit üle maailma.

Läbi aegade on olümpiamängudel nähtud mitmeid sportlasi, kes erinevatel põhjustel – olgu need seotud poliitilise agenda, rahvusvaheliste sanktsioonide või muude probleemidega – pole saanud osaleda oma riigi eest ja nii on nad koondatud olümpialipu alla. Ka kahel viimasel OMil olid sellised juhtumid: 2014. aasta Sotši mängudel osales niimoodi kolm India sportlast, kelle olümpiakomitee oli ROKist kõrvaldatud, ja 2012. aasta Londoni olümpial sai ROKi lipu all osaleda üks Lõuna-Sudaani maratonijooksja, kelle kodumaa olümpiakomiteed polnud veel moodustatud.

Seega pole individuaalsete sportlaste osalemine OMil midagi revolutsioonilist, ent küll on rahvusvahelise pagulaskriisi valguses uudne ROKi presidendi Thomas Bachi idee, mille järgi otsitakse eri riikidest olümpiakõlblikke sportlasi, kes Rio de Janeiros olümpialipu all pagulaste koondiseks vormistatakse. «Tahame maailma tähelepanu juhtida 60 miljoni pagulase saatusele, probleemidele ja nende kannatustele. Neil ei ole mingit lootust, neil pole lippu, mille järel marssida, ja neil pole oma hümni. Oleme kutsunud nad olümpial osalema ja nad marsivad olümpialipu järel,» selgitas Bach.