Iga aasta tuleb mitu uudist ühest või teisest sportlasest (või endisest sportlasest), kes on otsustanud astuda poliitikasse ja liituda erakonnaga.
Avalda arvamust: kas pead sportlaste astumist poliitikasse õigeks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane sellekohane suurem uudis puudutas karjääri lõpetanud sõudelegendi Jüri Jaansonit, kes otsustas Reformierakonnaga liituda. «Valdkonnad, mis on mulle isiklikult lähedasemad ja millega soovin poliitikas tegeleda on sotsiaalvaldkond, sealhulgas puuetega inimesed, haridusteemad ning sport,» kommenteeris Jaanson oma otsust.
Viimastel aastatel on tähelepanuväärsemad poliitikasse siirdujad olnud veel näiteks Ksenija Balta, Allar Raja ja Anti Saarepuu. Juba ammu karjääri lõpetanud sportlastest on aga lausa Riigikokku jõudnud Toomas Tõniste, Jüri Tamm, Jaak Salumets ja Erki Nool.
Tihtipeale on sportlaseid, kes poliitikasse lähevad, kutsutud halvustavalt peibutuspartideks ning on öeldud, et iga inimene peaks ikka oma liistude juurde jääma.
Postimees.ee küsibki lugejalt, kuidas suhtuda poliitikasse astunud sportlastesse?