Saada vihje

WADA-keeld lõpetanuks Udrase suusatajakarjääri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaija Udras Vancouveri olümpial – siis, kui bronhiaalastmast polnud veel ühtki märki.
Kaija Udras Vancouveri olümpial – siis, kui bronhiaalastmast polnud veel ühtki märki. Foto: Raigo Pajula

Suvises Ramsau mäestikulaagris avanes naiste suusakoondise treenerile Kalmer Trammile pilt, mida ta oma karjääri jooksul kunagi näinud polnud. Pilt, mis talle külmavärinad ihule tõi.
 



Ühe intensiivse treeningu keskel nägi Tramm oma kuulsaimat õpilast Kaija Udrast õhupuuduse käes piinlemas. Ta nägi, kuidas Udras tema silme all justkui hinge vaaguks…

«Seda on raske kirjeldadagi. Ta küll ei minestanud, aga oli näost täiesti tulipunane ja hingeldas nii kõvasti, nagu ma kunagi kuulnudki pole. Tal ei olnud õhku mitte kuskilt peale tulemas,» meenutas Tramm.

Hirmutav tõde

Õnneks läks Udrase olukord pärast mõneminutilist pausi paremaks. Treeningu jätkamisest polnud aga enam mingit juttu. Juba siis kahtlustasid mõlemad, et tegemist võib olla suusasportlaste jaoks üsna tavapärase haigusega – koormusastmaga.

Eestisse saabudes ja mitmesuguste arstide uksi kulutades selgus aga märksa hirmutavam tõde – Udras põeb hoopis bronhiaalastmat. Ehk siis kroonilist hingamisteede haigust, mille sümptomiteks on aeg-ajalt esinevad lämbumistunne, hingamisraskused ja/või köha. Erinevalt koormusastmast ei ilmne see üksnes tugeva füüsilise koormuse korral, vaid võib tülitada ka tavaolukorras.

Kohalikud arstid kirjutasid Udrasele kohe välja kanged ravimid, kuid enne WADA-lt (Maailma Antidopinguagentuur) loa saamist ei tohtinud ­B-koondisesse kuuluv piiga neid kasutada. Eelkõige seetõttu, et ravimid sisaldasid väikses koguses keelatud aineid. Ilma loata olnuks ta automaatselt dopingupatuseks tembeldatud ja ühegi arsti selgitus poleks siis enam päästnud.

«Loa saamine oli väga pikaajaline protsess. Pärast Eestist vastuste saamist saatsime ­WADA-le kohe päringu. Neil on aga õigus vastata kahe kuu jooksul. Pärast pikka ooteaega saime loa alles novembri alguses,» selgitas Tramm.

Vajas kangeid ravimeid

Mullu Rogla MK-etapil 19. koha saanud Udras leidis halva juures ka midagi head: «Kui ma poleks saanud luba ravimeid kasutada, siis olnuks minu suusatajakarjääril lõpp peal. Treenimine muutunuks sellisel tasemel võimatuks. Vajasin treenimiseks kangeid ravimeid, mille jaoks pidin taotlema eriluba.»

Luba loaks, kahekuine ooteaeg tähendas Udrasele vaid üht – hooaja ettevalmistus oli nässus. Nii Kuusamo esimese lume laagris kui ka Ramsau igilumel sai ta treenida üksnes vastupidavust. Enamik intensiivseid harjutuskordi tuli ära jätta.

«Üks osa ettevalmistusest muutus täielikuks nulliks. Intensiivsete treeningute korral oleks justkui pidur peale tulnud. Me ei saa organismi lõhki ka rebida – jätsime sellised treeningud lihtsalt ära,» selgitas Tramm ja tõi näited sportlastest, kes veel bronhiaalastma käes kannatavad: «Jackie Joyner Kersee, Janne Holmen – nemad on vast tuntuimad. Nemad on näidanud, et ka astmaga on võimalik tippu jõuda.»

Ühtlasi tähendas kahekuine ooteaeg ka seda, et tõenäoliselt loobub Udras tänavu kõikidest pikematest distantsidest ja keskendub vaid sprindile. Võimalik, et hooaja lõpu poole kannatab ka pikemaid distantse juba sõita. «Nägin Kuusamo MK-etapil väga selgelt, et praegune seisund ei võimalda pikemat maad sõita. Tekkis õhupuudus ja hinge lõi kinni,» meenutas ta.

Kuigi praegu kasutab Udras ravimeid ning normaalne treeningprotsess on taastunud, kardab ta ikka veel, et vanad jamad võivad korduda. Trammi sõnul oli seda veel paar nädalat tagasi tehtud treeningutelgi näha. Samas polevat seal ka midagi imestada – see olevat loomulik enesealalhoiuinstinkt. «Praegu ma tegelikult enam hirmu ei tunne. Mulle on öeldud, et hing ei tohiks tänu ravimitele enam samamoodi kinni minna,» sõnas Udras, kes tänavust hooaega alustas kahvatult. Kuusamo MK-etapi sprindis sai ta 56. ja 5 km klassikasõidus 58. koha.

Nii viletsalt pole ta oma hooaega varasematel aastatel alustanud. Mis järelejäänud suusahooajast saab, ei oska Udras ega Tramm veel öelda. Lootusi pole nad maha matnud. Eesmärk on ikka Holmenkolleni MMil sprindis hästi võistelda. «Võtan lihtsalt ühe võistluse korraga ja vaatan, kuidas minema hakkab. Ma ei taha ennast päris maha veel kanda,» sõnas Udras.

Tagasi üles