Lumeolud soosivad Tartu kandis vabatehnikat.
Suusarajad ootavad lumemöldrite lahkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtvere spordipark: peaministri läbiproovitud rada
1,3-kilomeetrine sprindirada sai valmis reedel ja on leidnud aktiivset kasutamist. Nädalavahetusel nähti seal ka peaminister Andrus Ansipit koos Scanpixi juhi Art Soonetsiga üksteiselt mõõtu võtmas ja rada järele proovimas.
Ovaal sai valmis esmaspäeva lõunaks.
Dendropargiga on seis keeruline. «Praegu ütlevad suusatajad, et seal ei saa isegi mullasuusaga sõita,» nendib Tähtvere Puhkepargi juhataja Jane Jakobson, «jääb ainult lumelisa oodata, masinaga peale minna pole mõtet – tulemus on ainult muru ja mulla segu.»
Kunstlume tootmine dendropargi rajale oleks liialt kallis lõbu.
Jakobsoni sõnul seisavad lumepuuduse taga praegu veel ka Anne kanali ja Ihaste suusarajad. «Vaatame ilma, ehk hakkab seda lund nüüd ka Lõuna-Eesti poole jaguma,» kadestab Jakobson põhjaeestlasi.
Variku suusarada: 5 km pensionäridele
Variku raudteepeatuse tagant algavat rada on 72-aastane Arvo Kütt rajanud ja hooldanud 1973. aastast alates. Ei saanud teisiti ka tänavu. «Oma tervise pärast olen viimastel aastatel seda rada ikka teinud,» selgitab Kütt, «vererõhk ja -suhkur ja kõik, nagu vanainimesel on need hädad.»
Lahkesti kasutatav on Küti terviserada ka teistele soovijatele. Tõsi, muudetud trassiga, kuna mullu ei meeldinud ühele maaomanikule, et suusatajad tema valdustest läbi sõitsid.
Kütt on oma jõududega sisse ajanud 5-kilomeetrise klassikaraja. «Hoian ühe Burani elus ja sellega teen.» Kui lund juurde annab, loodab eakas meister ka 11-kilomeetrise raja valmis teha: «Seal on hea paaris koogutada ja Vasaloppetiks valmistuda.»
«Rahvas tahab sõita ja ma ise saan ka sõita, see on suur pluss,» põhjendab ta, miks kõrges vanuses veel rada rajada viitsib, «pensionäride rada ta on, tasane maa, jalg jala ette hea koos lastega sõita.»
Kääriku: vabastiilis Sihvale ja tagasi
Lund on vähe. Kääriku puhke- ja spordikeskuse juhataja Heiki Ehte sõnul pressitakse kohe-kohe sisse 14-kilomeetrine Kekkose rada, valgustatud 2,5-kilomeetrine ring ja 5-kilomeetrine võistlusrada. Neid radu suusatajad kasutada veel ei saa.
Sõita saab aga 6-kilomeetrisel Kääriku-Sihva-Kääriku valgustatud rajal. Sedagi esialgu vaid vabastiilis.
«Praegu on lund ikka veel vähe, ootame täna-homme lumelisa,» sõnas Ehte, «praegu pressime kinni lumehelvest, mis taevast alla langeb.» Kunstlumesüsteemi Käärikul ei ole, nii et tuleb ainult taevastele jõududele loota.
Kel Käärikule asja ja kes suuskade kaasatassimist ebamugavaks peab, saab need neljapäevast pühapäevani kohapealt laenata. Puhkekeskuse süda on tänavu toodud suusastaadionilt hotelli kõrvale.
Lähte: üks, kaks, kolm ja viis kilomeetrit suusarada
Esmaspäeval ja teisipäeval sõitis rajameister rajad läbi ning olukord oli suurepärane. Kahekilomeetrine valgustatud rada on tervenisti kasutatav. Videvikus lülitab automaat valgustuse sisse, valgust jätkub kella üheksani õhtul.
«On ka kilomeetrine rada, aga see kattub natuke kahekilomeetrisega,» kirjeldas Tartu valla spordikooli suusatreener Andres Kübar.
Sõidetavad on ka kolme- ja viiekilomeetrine rada. Põhiliselt saab sõita vaid vabastiilis.
«Siin on üritatud ühte serva ka natuke klassikajälge tekitada, aga lund on ikkagi veel liiga vähe,» nentis Kübar.
Rahvast Kübara sõnul jätkub. «Laupäeval ja pühapäeval oli ikka päris palju huvilisi,» sõnas ta, «mina tulin õhtul kell üheksa ära, sest siis kustutatakse tuled, ja minuga koos tuli pimedas veel mitu inimest alla.»
Vooremägi: varsti-varsti läheb valgeks
Vooremäe kõrgustiku läänenõlva radadel (suusasildade poolne külg) on uisutehnikas päris hea suusatada. Looduslikku lund napib, seda on vaid ligi 10 sentimeetrit, kuid rajapõhjad on tallatud ja üsna kenas korras. Kõrgustiku läänenõlvale on praegu kõige parem minna karjääripoolsest küljest. Suure tee äärsesse karjääri parklasse saab ka auto jätta.
Uutest parklatest mineja peab arvestama ettevaatlikuma astumisega suuskadel, kuni rajavalgustuse ehitusalalt jõuab ehitustöödest puutumata rajapõhjani. «Rajavalgustuse ehitustööd käivad ja tuleb arvestada, et ehitusplats on ehitusplats,» ütles SA Eesti Terviserajad juht Jaanus Pulles. «Ohtlikumates kohtades tasub suusad alt ära võtta ja natuke jalutada – nii rahvas teebki.»
Valgustuse rajamine on Pullese sõnul graafikus, nii et jõuluajal peaks saama Vooremäel juba elektrivalguses suusatada.
Tartu maratoni rada: puudu on kõva sahmakas tihedat lund
«Ei ole kiired päevad praegu,» tõdes Tartu maratoni pearajameister Assar Kütt. Tartu maratoni rajale tema sõnul praegu veel asja ei ole. «Elva pool käisin küll proovimas rada teha, aga ega see hea veel ei ole, pole midagi reklaamida,» ütles Kütt, «mootorsaaniga tõmbasime küll põhja alla, aga praegu tuleb ikkagi maa lume alt välja.»
Sama võib Küti sõnul ka maratoniraja Otepää-poolse otsa kohta öelda. Seega tuleb ikka veel kannatust varuda ja oodata suuremat lumesadu.
Nii pole Kütt tervet maratonirada seni veel läbi sõitma hakanud. «Lumi on nii pehme ja kohev, et sellest ei jää midagi järele. Ootan sellist kõva sahmakat tihedamat lund, siis käiks korraks rajamasinaga üle,» rääkis Kütt.