Callistus Eziukwu: olen lund näinud ennegi!

Ameerikast Michigani osariigist pärit Nigeeria juurtega Tartu Rocki tsenter Callistus Eziukwu on lund näinud varemgi, siiski panevad siinsed karmid ilmaolud teda imestama. Foto: Kristjan Teedema

Tartu on rohkem Ameerika moodi, kui ma arvasin,» tunnistab eelmisel nädalal EuroChallenge’i korvpallisarjas neljanda vooru parimaks mängumeheks valitud Tartu Rocki tsenter Callistus Eziukwu.

Kui Eziukwule suve lõpus Rockiga lepingut pakuti, siis ei mõelnud ta kaua. «Agent helistas ja mainis, et üks Euroopa meeskond on minust huvitatud. Ta nimetas Eestit, aga ei öelnud meeskonna nime. Ütles veel, et meeskond mängib EuroChallenge’i sarjas,» meenutab Eziukwu selle aasta suve ning lisab muiates, et Rocki nime sai ta teada tunduvalt hiljem.

«Olin Meelisega (Rocki mänedžer Meelis Pastak – toim) juba mitu korda telefoniga rääkinud ja paljudes asjades kokku leppinud, aga ma ei teadnud ikka, mis meeskonda ta esindab,» naerab ta. Rocki nime sai ta teada vaid nädal enne, kui ta Eestisse jõudis.

Septembri alguses Tartusse jõudnud meest tabas kohe tõeline katsumus. Nimelt lakkas töötamast tema pangakaart ning tal polnud aimugi, kuidas kahenädalase testiperioodi ajal süüagi saada. «Aga Meelis aitas, ja kui meeskonnaga kokku sain, läks elu juba kergemaks.»

Eluga harjunud

Ameerikast Michigani osariigist pärit Nigeeria juurtega Eziukwu on nüüdseks Emajõelinnas elanud üle kolme kuu ning siinse eluga harjunud. «Mulle meeldib siin. Poed on kogu aeg lahti, kõik räägivad inglise keelt. Kui tahan, võin minna McDonald’sisse või kusagile pitsat sööma,» räägib 208 sentimeeri pikkune mängumees ning väidab, et ta ei tunne koduigatsust.

«See on mulle juba kolmas hooaeg Euroopas. Esimene aasta oli küll jube. Tahtsin koju tagasi minna, aga nüüd enam mitte,» lausub eelmisel aastal Türgis pallinud Eziukwu. Koduigatsuse peletamiseks suhtleb ta Skype’i vahendusel oma perega iga nädal. «Kaksikõega räägime ülepäeviti, emaga iga päev. See teeb elu kergemaks.» 25-aastasel korvpalluril on neli õde ja üks vend. Ema ja isa elavad lahus ning isaga suhtleb Eziukwu vähe.

Kuigi võiks eeldada, et Eestimaa tänavune talv ja lumerohkus on ameeriklase silmis midagi tõeliselt eksootilist, siis tegelikult siinsed ilmaolud Eziukwut väga imestama ei pane. «Lund olen näinud ennegi. Elan Michigani järve ääres väikelinnas Muskegonis ning ka seal langeb talviti temperatuur miinusesse. Ainuke erinevus on see, et siin ei ole tuul nii tugev,» võrdleb ta oma kodukoha ja Eesti kliimat.

Karm kliima

Hiljem tunnistab Eziukwu siiski, et siinne ilm on talle liiga külm. Kõige rohkem paneb teda imestama temperatuuri suur kõikumine. «Kummaline on see, et teil on ühel päeval väljas miinus 15 ja teine päev jälle miinus üks,» toob ta näite ning meenutab, et kui tema kodulinnas langes kunagi temperatuur alla 20 miinuskraadi, siis seiskus peaaegu kogu elu. «Kõik oli suletud. See oli naeruväärne.»  

Et Eestimaa talveilm on korvpallurile selgelt liiga karm, siis sõidab ta oma Roosi tänava üürikorterist trenni autoga. Kuid ega autoski alati soe pole. «Kaks päeva tagasi sõitsin nii jäätunud klaasiga, et ma ei näinud mitte midagi. Panin silmad kinni ja mõtlesin, et kuidas ma küll trenni jõuan. Kuna ma hakkasin juba hiljaks jääma, siis oli see suhteliselt jube elamus.»

Liiga kange õlu

Kuigi Tartu tänavatel kõndivat Eziukwut on tumeda nahavärvi ja pikkuse pärast raske mitte märgata, ei kõnetata teda tihti. «Vaid ühe korra on juhtunud, et mult küsiti autogrammi. See oli üks automüüja. Siis oli küll lahe tunne. Aga üldiselt on nii, et kui inimesed mind tänaval näevad, siis nad ainult vaatavad minu poole ja sosistavad midagi omavahel,» räägib ta ega arva, et on Tartus kuulus. «Olen nagu iga teinegi»      

Kes Eziukwuga kohtuda tahab, peab suure tõenäosusega minema pubisse Spordibaas, sest just seal armastab ta tihti söömas käia. «Seda juhtub väga harva, kui ma ise endale kodus süüa teen,» lausub ta ning nimetab Spordibaasi kõrval veel itaalia restorani La Dolce Vitat, mis on Rocki välismängijate lemmikkoht olnud juba aastaid.

Kui ta peaks siiski toidupoodi sattuma, ostab ta söögiks tavaliselt muna, helbeid, külmutatud friikartuleid ja peekonit. Korra on mees proovinud ka eesti musta leiba. «Arvasin, et see on nisuleib, aga see oli imeliku maitsega ning pärast pole enam proovinud.» Samuti on ta vaid korra maitsnud eesti õlut. «See oli Püssirohukeldris. Õlu oli päris hea, aga palju kangem, kui ma arvasin,» naerab Eziukwu ning lisab, et ta pole väga suur õllesõber.

Mänguga rahul

Oma praeguse mänguga Rockis on Eziukwu üldjoontes rahul. «Hooaja alguses otsisin alles oma kohta, aga nüüd olen rahul. Pean kontsentreeruma kindlatele asjadele. Muidugi, eks on halbu ja häid päevi, aga ma arvan, et treenerid usaldavad mind,» lausub ta ning lisab, et enamasti on tema ülesanne võtta lauapalle ning olla kaitses võimalikult aktiivne.

«Ma olen kindlasti pigem meeskonnamängija kui soleerija. Meeskond aitabki mul olla edukas,» selgitab Eziukwu, miks ta ei pööra oma mängustatistikale suurt tähelepanu. «Jälgin arve ainult nii palju, mis puudutab võite ja kaotusi.» Ka eelmisel nädalal saadud Euro-Challenge’i sarja parima mängija tiitel pole tema sõnul saavutus, millega kiidelda. «See pole mulle tähtis. Sul võib olla väga hea statistika, aga sa pole võitja, kui su meeskond kaotab.»

Kuigi Eziukwu on nõus, et mängija head individuaalsed näitajad kergitavad ka tema hinda turul, jääb ta ikkagi selle juurde, et võit on tähtsam. Tema sõnul on NBAs mängijaid, kes saavad hooaja jooksul võib-olla vaid 20 minutit mänguaega, aga nad saavad head lepingud, sest nad olid võitja meeskonnas. Ka Eziukwu unistus on mängida kunagi NBAs.

Kallistus emale

Seda, et Eziukwu eesnimi kõlab eesti keeles kui kallistus, on mehele tänaseks öeldud juba kümneid kordi. Talle endale teeb see muidugi palju nalja. «Rääkisin, et mu nimi tähendab Eestis kallistust, mille peale küsis ema kohe, et kas ta saaks mult ühe Callistuse.»

Samamoodi on nalja saanud tema keerulise perekonnanimega. Korra kuulis ta ühest Eesti raadiojaamast, kuidas teda Jukuks kutsuti. «See oli päris naljakas, aga ma olen oma elus kuulnud hullemaidki hääldusi.»  

Kuna Rocki mängukalender on detsembri lõpus tihe, veedab Eziukwu tänavused jõulud Tartus. «Esimesed jõulud, kus ma teen lahti neid kingitusi, mis ma olen endale ise ostnud ja pakkinud,» naerab ta ning ütleb, et tahab jõulude ajal ära proovida ka siinse jõuluroa. «Tahan proovida seda teie jõuludelikatessi. Seda musta vorsti, mida poes müüakse. Kas see on tõesti verest tehtud? Oo õudust!» 

Callistus Eziukwu skoor
Balti liiga
• Keskmiselt punkte mängus 11,4 (26. koht), esikoht Mareks Jurevicius (Liepajas Lauvas 18,7)
• Keskmiselt lauapalle mängus 8,7 (2. koht), esikoht Bambale Osby (TTÜ/Kalev 11,0)
• Keskmiselt blokke mängus 2,2 (esikoht)

EuroChallenge
• Keskmiselt punkte mängus 10,8 (94. koht), esikoht Adrian Banks (Barak Netanya, 24,5)
• Keskmiselt lauapalle mängus 11,3 (2. koht), esikoht Furkan Aldemir (Pinar Karsiyaka, 12,0)
• Keskmiselt blokke mängus 1,3 (12. koht), esikoht Salah Mejiri (Antwerpen Giants, 2,2)
Allikas: BBL, FIBA Europe