Nissan tõi traditsioone eirates Innsbruckis Austrias avalikkuse ette maailma esimese seitsmekohalise bobikelgu.
Nissan ehitas traditsioone eirates maailma esimese seitsmekohalise bobikelgu
4. veebruar 2016, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
X-Traili bobikelgu ehitamisel on võetud eeskujuks Nissan X-Traili disain ning esimese sõidu tegi sellega Iglsis asuval ajaloolisel olümpiarajal Briti olümpiamedalist Sean Olsson.
Koostöös bobisõidu asjatundjatega kujundas Nissan traditsioonilise neljabobi ümber X-Trailist inspireeritud seitsmekohaliseks kelguks, mis suudab saavutada tippkiiruseks 100 km/h ja raskuskiirenduseks 4,5 G*.
Sel bobikelgul, mis jäljendab Nissan X-Traili julget disaini, on eripärane esiosa, esituled ja seitse istekohta. Sõitjad saavad nautida 360kraadist linnulennulist vaadet kõigele, mis nende ümber toimub – täpselt sama võimalust pakub Nissan X-Traili täisvaatemonitor.
Samamoodi nagu bobikelgu puhul, aitab X-Traili tipptasemel ALL MODE 4x4-i süsteem juhil säilitada auto üle kontrolli ka lumistes ja jäistes oludes.
Kelgule olümpiavääriliste aerodünaamiliste omaduste andmiseks otsustas disainikeskuse Nissan Design Europe (NDE) disainiosakonna juht Darryl Scriven kutsuda appi bobikelkude valmistamise spetsialisti Diego Menardi ja spordiasjatundja Ian Richardsoni.
Ian Richardson ja Diego Menardi, kes jagavad oma kogemusi olümpiamängude sõiduradade ja kelkude vallas võitjameeskondadega kõikjal maailmas, on sellel alal tegutsenud kokku üle 50 aasta.
Darryl märkis: «Soovisime luua võimaluse saada osa meie crossover’ite segmendi seikluslikust vaimust ning seda just olümpiaalade hulka kuuluva bobisõidu vahendusel, mis pakub teravaid elamusi ja suurt põnevust.
Nissan Design Europe’i meeskond ammutas X-Traili bobikelgu kujundamisel inspiratsiooni meie X-Traili kujust ja omadustest. Kelgu valmistas käsitööna Diego Menardi oma Cortinas asuvas töökojas. Nii sündiski kelk, mille juures on kasutatud Nissani murrangulistest crossover-mudelitest tuttavaid värskeid ideid ja tehnoloogiaid.»
Seitsmekelgu väljatöötamisel kasutati jooniseid ja raalprojekteerimist (CAD). Bobikelgu ninaosa kujundamisel on võetud eeskuju X-Traili V-kujulisest mootorivõrest ning kapotikaane eripärastest vormidest ja joontest.
Lisaks pikendas Diego Menardi kereosa ehitust, et kelku mahuks seitse sõitjat.
Bobikelkude ajaloost
Algus 19. sajandil
Bobisõidu juured ulatuvad hilisesse 19. sajandisse, kui šveitslased ühendasid omavahel kaks kelgupõhja ja lisasid tüürimehhanismi – nii sündis bobi eelkäija toboggan. Kelku täiendati raamistikuga, et see oleks jõukatele turistidele ohutum. Maailma esimene bobisõiduklubi asutati 1897. aastal St. Moritzis Šveitsis.
Raskekaallaste ajajärk
1950. aastateks oli selge, et bobisõidus on otsustav tähtsus stardil, ning bobisõiduga hakkasid muude alade asemel tegelema sportlased, kes paistsid silma suure plahvatusliku jõuga. 1952. aastal kehtestati meeskonna ja kelgu kogukaalu ülempiir ning sellega lõppes raskekaallastest bobisõitjate ajastu ja esikohale tõusis taas sportlik mõõduvõtmine.
Edasi-tagasi õõtsumine
Esimestel võidusõitudel kasutati puust kelkusid. Ent nende asemel võeti peagi kasutusele terasest kelgud, mida hakati kutsuma bobideks selle järgi, kuidas meeskonnaliikmed stardis end suurema hoo andmiseks ette- ja tahapoole õõtsutasid (bobbing). Tänapäeval treenivad maailma parimad bobisõidumeeskonnad terve aasta ning võistlevad üldjuhul tehisjääga radadel ja kõrgtehnoloogilistel kelkudel, mis on valmistatud klaaskiust ja terasest.
Olümpiaala
Esimestel taliolümpiamängudel, mis toimusid Chamonix’s 1924. aastal, võisteldi neljabobil. 1932. aastal lisandus Lake Placidis taliolümpiaalade hulka ka bobisõit kahekelgul ning just nendes kategooriates võisteldakse sel spordialal tänapäevani. Naised võistlesid bobisõidus esimest korda 2002. aastal ja seda kahekelgul.
Mis on raskuskiirendus?
* Maapinnal asuvatele liikumatutele esemetele mõjub raskuskiirendus 1 g või rohkem. See on tingitud takistusest, mis avaldab mõju maapinda ülespoole suruvale jõule (selle suurus on võrdne kiirendusega 1 g) ning mis on võrdne raskusjõuga ja mõjub sellele vastupidises suunas.