Viimati sai enne 1996. aasta Atlanta suveolümpiamänge rääkida võimalusest, et medaliheitlusesse võivad sekkuda ka Eesti naissportlased. Vahepeal on läinud mööda 20 aastat ja alles nüüd võib taas mainida medalilootust. Seejuures on naiste šansid praegu meeste omadest isegi suuremad.
Naiste võim Eesti olümpiakoondises
Ajalooliselt on Eestile olümpiamedaleid toonud ikka peaasjalikult mehed ja suvemängudelt on naistest poodiumile kerkinud vaid Svetlana Tširkova (kuldmedal naiskondlikus floretis 1968 ja 1972) ja Erika Salumäe (kuldmedal trekisprindis 1988 ja 1992). 1992. aasta Salumäe kuldmedali järel said eestlannad poodiumile kerkimise lootuseid hellitada veel ka neli aastat hiljem, kui parimateks jäid lõpuks eppenaiskonna 5. ja Salumäe 6. koht.
Seejärel on olnud pikk vaikus. Pärast 1996. aastat on eestlannad suveolümpiamängudel esikümnesse mahtunud vaid kahel korral – Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta Pekingi mängudel naiste tennise üksikmängus kaheksandikfinaali ehk jäi jagama 9. kohta ning Kaire Leibak sai samadel mängudel kolmikhüppes kirja 10. koha. Reaalsuses jäi medal neist aga väga kaugele. Kanepi oleks vajanud poodimile jõudmiseks veel kolme võitu. Leibakul jäi medalist puudu aga üks meeter ja 10 cm.