Naiste võim Eesti olümpiakoondises

Eesti epeenaiskond (vasakult) Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Irina Embrich 2014. aasta MMil hõbemedalitega. Võistkonnaga loodetakse kõrgesse mängu sekkuda ka Rio olümpiamängudel. Foto: SCANPIX

Viimati sai enne 1996. aasta Atlanta suveolümpiamänge rääkida võimalusest, et medaliheitlusesse võivad sekkuda ka Eesti naissportlased. Vahepeal on läinud mööda 20 aastat ja alles nüüd võib taas mainida medalilootust. Seejuures on naiste šansid praegu meeste omadest isegi suuremad.

Ajalooliselt on Eestile olümpiamedaleid toonud ikka peaasjalikult mehed ja suvemängudelt on naistest poodiumile kerkinud vaid Svetlana Tširkova (kuldmedal naiskondlikus floretis 1968 ja 1972) ja Erika Salumäe (kuldmedal trekisprindis 1988 ja 1992). 1992. aasta Salumäe kuldmedali järel said eestlannad poodiumile kerkimise lootuseid hellitada veel ka neli aastat hiljem, kui parimateks jäid lõpuks eppenaiskonna 5. ja Salumäe 6. koht.

Seejärel on olnud pikk vaikus. Pärast 1996. aastat on eestlannad suveolümpiamängudel esikümnesse mahtunud vaid kahel korral – Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta Pekingi mängudel naiste tennise üksikmängus kaheksandikfinaali ehk jäi jagama 9. kohta ning Kaire Leibak sai samadel mängudel kolmikhüppes kirja 10. koha. Reaalsuses jäi medal neist aga väga kaugele. Kanepi oleks vajanud poodimile jõudmiseks veel kolme võitu.  Leibakul jäi medalist puudu aga üks meeter ja 10 cm.

5. augustil toimuvate Rio mängude kohta on mitmelt poolt kõlanud, et nii palju medalikandidaate pole Eestil ammu olnud, kuid samas on tõdetud, et ühtegi sajaprotsendilist kandidaati ka kahjuks pole. Kui vaadata, kes on endale OM-pääsme taganud ja kes võiks heal päeval heidelda medali eest, siis praeguse seisuga oleks naiste seas justkui viis medalikandidaati ja meestel on sellele vastu panna kolm.