Dopingu tagajärjed: vuntsidega naised ja suguvõimetud mehed

Foto: graafika: Silver Alt

Hoiatus dopingutarvitajatele: keelatud ainete kasutamine ei ole ebaaus mitte ainult konkuren­tide, vaid ka oma tervise suhtes, kuna see võib tuua kaasa pöördumatud tervisekahjustused või lõppeda isegi surmaga.
 

Lyle Martin Alzado elas suurepärast elu. Ta mängis Ameerika jalgpalli ühes USA enim tasustatud spordiliigas NFL ning tema intensiivne ja kohati lausa hirmuäratav mängustiil lõi talle austusväärse kaitseliinimängija kuvandi. Karjääri lõpetanuna kukkus aga kõik kokku – tal diagnoositi ajukasvaja ja ta suri vaid 43-aastasena. Surm on vahel ebaõiglane ja võtab meie kõrvalt inimesi sõltumata vanusest, rassist, soost ja eluviisidest, kuid Alzado hävitas ennast ise. Alguses teadlikult, pärast sõltuvusest.

Alzado oli tuntud ka ühe esimese suure nimena, kes tunnistas Sports Illustratedi veergudel anaboolsete steroidide kasutamist. Ta elu oli muutunud kohutavaks.

 «Alustasin anaboolsete steroidide kasutamist 1969. aastal ega lõpetanudki. Olin sõltuvuses, vaimselt sõltuvuses. Nüüd olen haige ja hirmul. 90 protsenti sportlastest, keda tean, kasutavad seda jama. Me ei olnud loodud sündides kaaluma 140 kilo ja hüppama 9,1 meetri kõrgusele, kuid steroidid panid mind paremini mängima. Muutusin väljakul vägivaldseks ja tegin asju, mida teeb ainult hull inimene. Ükskord kriipis üks mees kogemata mu autot ja peksin ta vaeseomaks,» rääkis Alzado enne surma.

«Aga vaadake mind nüüd, mu juuksed on läinud, ma räägin kokutades ja kõndides vajan kellegi abi. Lisaks on mul probleeme mäluga. Minu viimane soov oleks, et keegi teine ei sureks nõnda nagu mina,» lisas Alzado.

Sellistest lugudest hoolimata ei lakka atleedid keelatud aineid kasutamast. Mõnest vahelejäänud jalgratturist kuuleb maailm peaaegu iga päev, teiste spordialade esindajatest samamoodi.

SA Eesti Antidopingu kodulehel on selgelt kirjas keelatud ainete kasutamise võimalikud halvad tagajärjed. Anaboolsed steroidid, mille hulgas ka stanosolool, mille tarvitamise tõttu said võistluskeelu kulturist Argo Ader ja sprinter Žanna Vladimirova, võib tuua sportlasele kohutavaid tagajärgi.

Hullematest kõrvalnähtudest võib meestel esineda näiteks munandite kahanemist, suguvõimetust ja rindade suurenemist, mis ei pruugi taastuda. Naistel võib ära jääda menstruatsioon, tekkida liigne karvakasv või kiilaspäisus.

Mitme sportlase karjääris komistuskiviks saanud erütropoetiin (lühidalt EPO) võib aga kaasa tuua eriti hulle tagajärgi.  SA Eesti Antidopingu veebilehel seisva info põhjal toob EPO kaasa vere paksenemise, mis võib tekitada ummistused ehk trombid. Veresoonte ummistumise tagajärjel võib tekkida südame-, kopsu- või ajuinfarkt, mis halvemal juhul lõppeb surmaga.

Karjääri jooksul kolm korda keelatud ainetega (metaaniga) vahele jäänud kulturist ja eluaegse võistluskeelu saanud Marek Kalmus, kes tohib nüüd võistelda ainult teatud liigades, ei osanud öelda, miks mõned sportlased keelatud ainete manustamisega üle piiri lähevad.

«Inimesed on erinevad, erinev on ka psüühika, mis on mõnel nõrgem kui teisel. Võib-olla on see põhjus, miks mõned ei suuda lõpetada ja aina rohkem seda jama endasse pumpavad,» arutles Kalmus. «Eriti mõttetu on muidugi see, kui lihtne jõusaali jõmm, kes kunagi mitte kuskil võistelda ei plaani, kasutab neid aineid. Sellest ei saa ma absoluutselt aru.»

«Profitasemel on raske teemat kommenteerida. Tean, et mõned mehed kasutavad maksimaalsetest doosidest rohkem kui kümme korda suuremaid,» jätkas Kalmus, kelle sõnul pole tema tarvitatud ained tervisele kuidagi halvasti mõjunud, kuid ta teab, et nii mõnedki kulturistid on sellega oma elu ära rikkunud. «Põhjuseks on see, et kasutatakse väga tugevatoimelisi steroide, ja mitte väikestes kogustes, lootes kiiresti kolliks kasvada. Maailmas on olnud mitmeid, kes isegi maha surnud, kuid selle põhjuseks pole kordagi toodud steroide, vaid pigem diureetikume, mis muidugi ka dopinguainete nimekirjas.»

SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, dotsent Kristjan Port lükkas aga ümber väite, et suurtarbijaga võrreldes aineid üsna vähe manustav sportlane oma tervist ei riku.

«Dopinguainete olemuseks on arenguhüppe stimuleerimiseks ületada kordades meie normaalseid bioloogilisi tasemeid – seega on kogused alati liiga suured, ulatudes tuhandekordseteks ja enam. Seetõttu ei ole vahet, kas kasutaja on nii-öelda väiketarbija, sest ta kasutab alati ebatavaliselt suuri koguseid,» kommenteeris Port. «Terviserisk suureneb peamiselt koos kordade arvuga. Ja enamikul juhtudest ei piirdu esmakasutaja ühe korraga, sest ta soovib saavutatud edu kas hoida, korrata või suurendada. Mõnel juhul on esmakasutaja isegi suurema riski kandja, kuna tema puhul pole veel teada, kuidas suured hormoonikogused mõjuda võivad,» lisas Port.