Eesti rattaspordis algab jaht peidetud mootoritele

Ratas nagu muiste, kas pole? Ometi leidsid kohtunikud üle-eelmise kuu lõpus cyclocrossi MM-võistlustel 19-aastane Belgia naisratturi Femke van der Driessche rattaraami seest peidetud elektrimootori.

FOTO: SCANPIX

Sellist hoiatust, nagu nädal tagasi, polnud Caspar Austa, Eesti paremaid maastikurattureid, oma rohkem kui kahe kümnendi pikkuse karjääri jooksul veel kordagi kuulnud. Enne kodulinnas Elvas peetavat talikrossi, mille ta on aastate kestel võitnud ligi kümnel korral, edastasid kohtunikud treeneritele ja sportlastele sõnumi: ärge elektrimootoreid kasutage, seda kontrollitakse.

Tellijale

Need, kellele hoiatav sõnum oli adresseeritud, enamasti muigasid, mäletab Austa.

Tegelikult on asi naljast kaugel. Veidi rohkem kui kuu aega tagasi jäi cyclocross'i MM-võistlustel rattaraami sisse peidetud elektrimootoriga vahele 19-aastane Belgia naisrattur Femke van der Driessche. Ta väitis pärast, et see ei olnud tema ratas, vaid sõbra oma, kuid mehaanik oli enne starti selle kogemata talle andnud.

Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI) on pidanud tõdema, et elektrimootorite kasutamine rattaspordis pole enam ulmeteema. Juba kuus aastat tagasi tekitas elavat arutelu Šveitsi profirattur Fabian Cancellara, kes suutis nii Flandria tuuril kui kuulsal Pariisi-Roubaix' võidusõidul suurendada rasketel lõikudel kiirust sedavõrd kõvasti, et vallandusid kahtlused, kas ta kasutas nn mehaanilist dopingut. Videopildil näeb, kuidas Cancellara teeb käiguvahetaja ja pidurilingi juures enne tempo tõstmist sõrmedega seletamatuid liigutusi, mida võib pidada mootori tööle lülitamiseks. UCI ei alustanud Cancellara asjas uurimist, kuid nentis, et rataste tehnilist kontrolli tuleb tõhustada.

Ja seda on UCI ka teinud. Mullusel maanteesõidu MMil kontrollisid kohtunikud üle iga ala kolme parima rattad, ega neile ole lisatud elektrimootorit. Eelmise aasta Tour de France’il võtsid kohtunikud ühe etapi järel juhukontrolli ka Tanel Kangerti ratta. Vahalejäämise korral ootab sportlast vähemalt kuue kuu pikkune diskvalifitseerimine ning minimaalselt 20 000 Šveitisi frangi (18 440 eurot) suurune trahv.

Rataste kontrolli tuleb nüüd hakata teostama ka olümpiaalade Eesti meistrivõistlustel, avaldab Eesti Jalgratturite Liidu kohtunike kogu esimees Rein Solnask. Kuid erinevalt suurvõistlustest, kus kohtunikud kasutavad kontrollimisel moodsaid seadmeid, mille täpset tööpõhimõtet ei tea isegi UCI komissar Madis Lepajõe, tuleb Eestis saada hakkama käsitsi tehtava ja visuaalse inspekteerimisega.

Tagasi üles