Galerii: eestlanna aitas Oxfordi võidule, Cambridge´i paat sattus uppumisohtu

Täna peetakse Londonis Thamesi jõel legendaarne kaheksapaatide sõudevõistlus Inglismaa kahe parema ülikooli ehk Oxfordi ja Cambridge'i vahel. Oxfordi naiskonna paadis istus ka eestlanna Elo Luik, kes aitas Oxfordi neljanda järjestikuse võiduni.

«Hull sõit oli! Sellised sõidud teevadki Boat Race´i eriliseks! Kõige vapram võidab,» sõnas Luik pärast võistlust Postimehele ja lisas, et emotsioonid on laes: «ema kallistused ja boyfriendi musid on käes, juuksed šampusest märjad.»

Sõit oli üsna ekstreemne, sest ilmaolud olid keerulised, puhus väga tugev tuul ning oli korralik lainetus. Umbes poolel maal oli Oxfordi naiskond poole paadipikkusega ees, võitluses koha eest käisid ka paatkondade aerud kokku ja kohtunik andis hoiatuse. Pärast Hammersmithi silda läksid olud väga raskeks, küljelt tuli tugev lainetus.

Foto: Wikipedia.org

Samas oli Cambridge´il rahulikum vesi, mis võimaldanuks neil vahe tagasi sõita. «Me olime juba eest ära pääsemas, aga sattusime halba vette ning nägime, et Cambridge tuleb lähemale. Siis mõtlesin küll, et issand, kas me kaotame seetõttu, et oleme halvas vees,» meenutab Luik sõitu.

Oxfordi roolija Morgan Baynham-Williams tegi seepeale riskantse otsuse ja muutis trajektoori ehk loovutas siseraja. See oleks võinud ka valusalt kätte maksta. «Ta ütles, et pidage vastu, ma juhin meid paremasse vette. Roolijat tuleb usaldada ja seda me ka tegime,» sõnas eestlanna. Liidrikohta Oxford enam käest ei antud ja nii võeti neljas järjestikune võit, 6,8 km pikkune rada läbiti ajaga 21.49.

Cambridge´i naiskonna paat sattus aga sõidu teises osas tugeva lainetuse tõttu lausa uppumisohtu, ent suutis siiski lõpetada.

Naiste kaheksapaatide üldarvestuses juhib Cambridge 41:30. Meeste sõidu võitis Cambridge, kes juhib nüüd Oxfordi ees võitudega 82:79.

Kuidas eestlanna legendaarsele sõudevõistlusele jõudis?

Oxfordis sotsiaal-kultuuriantropoloogiat tudeeriv Elo Luik on Tallinnast pärit 27-aastane eestlanna, kes ühes maailma mainekamas ülikoolis õppinud alates 2012. aastast, esialgu magistrantuuris, nüüd doktorantuuris. «Sport ja mina, me ei olnud sõbrad, ja koolis mulle kehaline kasvatus ei meeldinud. Mingi aeg hiljem käisin küll aeg-ajalt sörkjooksu tegemas ja jõusaalis, aga see ei olnud mingi tõsine trenn,» rääkis Luik oma tausta kohta.

Sõudmise juurde jõudis ta alles Inglismaal, kui nägi Londoni olümpia võistlusi. «See oli armastus esimesest silmapilgust. Mulle meeldis visuaalselt sõudmist vaadata, see ala oli kuidagi väga ilus,» meenutas ta. Oxfordis läks Luik oma kolledži sõudeklubisse katsetele ja jäi treeneritele kohe silma. «Olen ju sõudmise jaoks ideaalse kehaehitusega, pikk ja tugev (pikkust on Luigel 186 cm – M. G.). Ja kuigi ma sõuda ei osanud absoluutselt, ju siis treenerid nägid, et mul on potentsiaali.»

Luik tunnistab, et mõtleb tegelikult siiani, kuidas see juhtuda sai, et ta sellisesse seltskonda sattus. «BBC ajakirjanik küsis mult kord ühes intervjuus, et «noh, sul nagu väga suuri saavutusi pole, et kuidas sina siin oled?». Ja see on ju tõsi – seal on rahvuskoondislasi, kes olümpial ja maailmameistrivõistlustel käinud, ja neil on igasugu tiitleid võidetud, mul on ette näidata vaid 2014. aasta Boat Race’i reservpaatkonna koht,» rääkis ta tagasihoidlikult.