/nginx/o/2014/12/30/3644501t1hafd2.jpg)
Olümpivõitja Gerd Kanter rääkis täna Audentese Spordigümnaasiumis toimuvas Team75Plus töötoas «Kuidas saada olümpiavõitjaks? Kogemus» noortele sportlastele oma kogemustest, mis on aidanud tal võita tiitlivõistlustelt 15 aastaga kümme medalit.
Kanter noortele sportlastele: ärge mõelge kunagi, et doping on mingi valik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanter ärgitas noori panema endale julgeid eesmärke, meenutades oma karjääri algust, kui ta lõi tiimi 75Plus ajal, mil ta enda isiklik rekord piirdus vaid 57 meetriga. Olümpiavõitja rõhutas, et edu on toonud treeningutele pühendumine. «Oskasin igapäevast treeningprotsessi nautida ja treenisin heatujuliselt. Tänapäeval tuleb ka öeld, et trenniaeg on trenniaeg, mitte nutitelefoni näppimise aeg,» märkis Kanter. «Mida süsteemsemad oleme, seda lihtsam on eesmärki saavutada.»
Peale hommikusöögi tähtsuse rõhutasid nii Kanter kui ka tema järel kõnelenud Indrek Tustit puhkamise vajadust. Tustit sõnas näiteks, et sportlane peaks alati minema magama enne keskööd, samuti tuleks viimase paari tunni jooksul enne uinumist unustada tahvelarvuti, tavalise arvuti või teleriekraani silmitsemine, sest vastasel juhul pole esimesed unetunnid täisväärtuslikud. «Aga raamatuid peab lugema!» märkis Tustit vastuseks töötuba läbi viinud Raul Rebase täpsustavale küsimusele.
«Igasse trenni on vaja tulla võimalikult puhanuna,» lausus ka Kanter. «Öine uni peaks kestma vähemalt kaheksa tundi ning tippsportlane võiks teha ka vähemalt pooletunnise lõunauinaku. Mis puudutab alkoholi, tubakat ja muid meelemürke, siis need ei käi minu meelest spordiga kokku,» lisas ta.
Kanter tutvustas ka oma tavapärast treeningrutiini, mida ta enda sõnul väga naudib. «Minu tüüpilises päevas on kaks trenni, mõlemad kestavad kaks kuni kaks ja pool tundi ning pärast neid on veel massaaž. Sportlase päev ei ole küll üheksast viieni töö, aga see on siiski konkreetne elustiil. Mulle sobib rutiin, mõnele mitte. Mina naudin seda, mulle meeldib, et ma tean, mida ma teen homme või ülehomme, kuhu lähen laagrisse,» rääkis Kanter.
Treeninglaagrid: tippspordi parim osa?
Tema arvates on treeninglaagrid tippspordi parim osa. «See on ju treenimise paradiis, kus saab 24 tundi oma põhieesmärkidele keskenduda. Minul on aastas tavaliselt kuus suuremat laagrit pluss väiksemad. Ning väga oluline osa on tiitlivõistluste eellaagritel, kus kohanetakse kliima ja ajavahega,» lisas Kanter. «Kehtib rusikareegel, et üks tund ajavahet võrdub minimaalselt ühe ööpäevaga. Näiteks Rios peaks seega olema kohal vähemalt kaks nädalat varem. Pekingis venis vahe veel pikemaks, kõige raskem oli seitsmes-kaheksas päev,» meenutas ta.
Kanter rõhutas ka ebaõnnestumistest õppimist, meenutades enda kunagisi põrumisi kvalifikatsioonivõistlustel. «Hakkasime kvalifikatsioonivõistlusi treeningul simuleerima. Esimene kogunemine on juba tund aega enne ala algust, kvalifikatsiooni eel saad vaid kaks proovikatset ja kui need ei õnnestu, hakkab ehk juba jalg värisema. See on väga närvesööv. Aga tegime simulatsiooni suve jooksul üheksa korda ja seejärel võitsin Helsingis oma esimese tiitlivõistluste medali, hõbeda.»
Olümpiavõitja märkis, et on pidanud sporti tehes loobuma väga vähesest. «Ehk on vaid see, et sport ei tunne pühasid. Kui on vaja trenni teha, siis on vaja. Sama kehtib lähedaste inimeste tähtpäevade kohta. Vahel saab kaks trenni kokku panna, aga valik pole see, et trenn jääb ära,» rõhutas Kanter.
Kanter: dopinguasjades on igal sportlasel suur vastutus
Muidugi võttis ta üles ka dopinguteema. «Minu seisukoht on see, et spordi mõte saab olla ainult aus sport. Tippsport on hetkel väga suure surve all, loodetavasti teevad spordijuhid kõik ausa spordi imago taastamiseks,» sõnas Kanter. «Aga igal sportlasel on endal väga suur vastutus. Võtame kas või Šarapova näite – me peame ise teadma, kui mingi nimekiri täieneb. Kuid olgu mis on, ärge kunagi mõelge, et doping on mingi valik!»
Huvitava aspektina märkisid nii Kanter kui ka tema endine treener Vesteinn Hafsteinsson, kes kõneles video vahendusel, ära selle, et sportlane ei tohi liialt keskenduda kõrvalaladele – näiteks jõutreeningule ja sealsete näitajate pidevale parandamisele. «Kui keskendume liialt kõrvalaladele, saame just seal heaks,» hoiatas Kanter. «Tippu on üks peatee, aga väga palju eri kõrvalteid. Leidke oma tee, üritage olla võimalikult palju peateel,» pani ta noortele sportlastele südamele. «Meie oma tiimiga tõestasime, et ühest mitte väga osavast maapoisist on võimalik vormida päris osav kettaheitja!»