Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/11/14/3522517t1h48e8.jpg)
/nginx/o/2016/03/29/5207839t1hc7c3.jpg)
USA meedias käib viimastel päevadel tuline arutelu, sest sealse ülikooliliiga (NCAA) viimaste aastate naiste korvpalli valitsejale, Connecticuti ülikooli tiimile heidetakse ette liigset tugevust. Tugevad nad tõepoolest on: kogu liiga ajaloo pikim võiduseeria – 90 mängu järjest – kuulub neile ja viimase kolme hooaja peale on saadud vaid üks (!) kaotus, kui 2014. aasta novembris kaotati lisaajal Stanfordile. Enne NCAA finaalturniiri oli Connecticut sel hooajal oma vastased alistanud keskmiselt 39,7-punktilise vahega.
Ajaloost on näiteid küll ja veel, kuidas mõni sportlane või võistkond on teistest mäekõrguselt üle. Ja paljudele spordisõpradele meeldibki ühe sportlase või võistkonna selge üleolek. Teisalt on alati neid, kes kohe küsima kukuvad, kas see ikka alale kasulik on.