Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2016/03/31/5214383t1h77ae.jpg)
Meistrite liigat on jalgpallis ikka peetud kõige tugevamaks sarjaks ja just selle võitmisest suurklubid unistavad. Nüüd tundub, et võidu asemel hakkab tähtsamaks muutuma teenitav rahasumma. Paljud tipptiimid leiavad, et praegu pääseb sarja liiga madala profiliiga klubisid, kelle tegemised laias maailmas kellelegi korda ei lähe. Nii on ette võetud üsna radikaalne idee, mis muudaks väiksematel meeskondadel põhihooajale pääsemise veelgi keerulisemaks, ja samas loodetakse teha Meistrite liiga Inglismaa suurklubide jaoks atraktiivsemaks.
Kuna Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA poolt viimati sõlmitud Meistrite liiga teleleping hakkas kehtima käimasolevast hooajast ja see kestab kolm aastat, siis praeguse formaadi järgi mängitakse kindlasti 2017/18. aasta hooaja lõpuni. Muudatusi arutatakse aga sellegipoolest, uuendused võidakse välja hõigata juba varem ja seda tehakse tõenäoliselt enne järgmise telelepingu allkirjastamist. The Guardiani teatel avaldatakse muudatused juba järgmise hooaja jooksul.
Praeguse seisuga pääseb Meistrite liiga põhiturniirile 32 meeskonda ja absoluutsete tipptiimide meelehärmiks jõuavad tihtilugu nii kaugele mitmed rahvusvahelises plaanis mitte nii atraktiivsed tiimid ehk eelkõige väiksemate jalgpalliriikide meistrid – sel hooajal näiteks FC Astana Kasahstamist, Tel Avivi Maccabi Iisraelist ja nüüdne Eesti koondislase Artur Pika tööandja Borissovi BATE Valgevenest.