Alates uuest aastast hakkavad Eesti suusakoondislased tihedamini kui kunagi varem Tartu Ülikooli kliinikumi uksi kulutama. Enam ei pääse keegi neis MK-sarja võistlustele ilma vahetut vereproovi andmata.
Alaver lajatas: mulle ei mahu pähe, kuidas Einaste ja treener ei kontrolli olukorda?
Nii Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver kui ka koondise arst Tarvo Kiudma ei saanud ööl vastu 31. detsembrit kuidagi sõba silmale. Uudis Algo Kärbi ja Kein Einaste lubatust kõrgematest verenäitudest võttis neilt igasuguse une. Kuidas on võimalik, et kaks eestlast viiest saab lubatust kõrgema verenäidu tõttu võistluskeelu? Mida tehti valesti?
«Õppetund, mis kogu suusakoondis Tour de Skil sai, oli rohkemgi kui valus,» sõnas Alaver mõtlikult ja võttis suurema osa vastutusest enda kanda. «Kuna arsti meil tuuril kaasas pole, siis ei saa verenäite kontrollida. Osalt on see seotud rahapuudusega – tuur on pikk ja meie perearstina töötav doktor ei saaks seda kaasa sõita. Ent sama väikestel tiimidel polegi tuuril arste kaasas.»
Liiter soolast vett
Samas viskas Alaver kivi ka lubatust kahe ühiku võrra kõrgema hemoglobiininäidu andnud Einaste enda ja sprinterite norralasest treeneri Bjørn Kristianseni kapsaaeda.
«Kein käis viimati kontrollis oktoobrikuus! Mulle ei mahu pähe, kuidas sportlane ise ja treener Bjørn Kristiansen ei kontrolli olukorda?» küsis Alaver ja lisas: «Keinil oleks piisanud vaid liiter soolast vett juua ja viieteistminutiline sörkjooks teha ning näidud oleksid lubatud piiridesse mahtunud. Tal pole verenäitudega kunagi probleeme olnud – kõige kõrgem näit on tal olnud 16,1, nüüd mõõdeti aga 17,2! See ei tähenda aga enam midagi.»
Alaveri hinnangul näitas see vaid kogu suusakoondise ülimat ebaprofessionaalsust. Edaspidi viiakse suusakoondises sisse kord, et ükski sportlane ei pääse MK-sarja ja tiitlivõistlustele ilma Tartu Ülikooli kliinikumis vahetut vereproovi andmata. Nii üritatakse vältida olukorda, kus sportlased saavad vahetult enne starti šokeeriva uudise.
Kui Einastel oli hemoglobiininäit kahe ühiku võrra liiga kõrge, siis Kärbi lugu saatis märksa suurem müstika. Võistluskeeld anti talle vere valemi alusel, kus on kombineeritud nii hemoglobiini kui ka erütrotsüütide noorvormide näitaja. Eraldi võetuna oli nii hemoglobiini väärtus kui ka erütrotsüütide arv lubatud piirides.
Mis vast kõige kurioossem – vahetult enne tuuri Tartu Ülikooli kliinikumis antud proovi tulemused erinesid Kärbi viimastest näitudest kardinaalselt. Miks, seda ei oska keegi öelda.
«Minu jaoks on see täielik müstika! Eestisse tulles läbin Tartu Ülikooli kliinikumis täiendavad kontrollid. Ehk siis saan ise ka selgust, milles asi oli. Muidu on enne iga starti kahtlus, kas saan võistelda või mitte,» sõnas Kärp.
Alaver lisas: «Olen veendunud, et Algo puhul oli tegemist ka väikse mõõtmisveaga.»
Täiendav vereproov
Kiudma ei osanud juhtunule konkreetset selgitust anda. Ka talle endale tuli uudis justkui välk selgest taevast. «Saan põhjuste üle vaid spekuleerida. Nii Kein kui ka Algo olid kolm nädalat mäestikus ja sealt alla tulles stiimul vereloomele lõppes ning tekkis väike nihe,» selgitas ta.
Neile, kes eestlastele pärast kahtlast verepilti näpuga näitavad ja keelatud ainete tarvitamises süüdistavad, vastas Kiudma: «Ma võin sajaprotsendilise kindlusega öelda, et dopinguga pole siin mingit seost. Algo ja Kein ei ole midagi keelatut tarvitanud. Võiksin selle peale kas või mürki võtta!»
Eesti tunnustatuima spordiarsti Mihkel Mardna sõnul peab suusakoondis juhtunust omad järeldused tegema. «See pole selle tiimi puhul esimene ja ka viimane kord, kui nii juhtus,» sõnas Mardna. (Varem on lubatust kõrgema verenäidu tõttu võistlustelt kõrvale jäänud ka Kaspar Kokk ja Jaak Mae – toim.)
«Kedagi teist peale iseenda pole neil süüdistada. Neil pole põhjust olla vihane WADA või FISi peale – tuleb ise peeglisse vaadata. See, kes neid asju korraldab, võis teha valearvestuse,» vihjas ta Alaverile. «Jääb arusaamatuks, kuidas mehed, kellel varem pole verenäitudega probleeme olnud, nüüd võistlustelt kõrvale peavad jääma. Kumbki neist pole ju esimest aastat MK-sarjas. Verenäite antakse peaaegu iga etapi järel ja selle kogemuse põhjal oleks pidanud olema võimalik keeldu ära hoida.»