Rios suur koondis hoolimata karmidest normidest

Vasakult: Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Erika Kirpu. Foto: Margus Ansu

Järgmisel nädalal jääb 5. augustil algavate Rio olümpiamängudeni aega veel 100 päeva. Iga nelja aastaga muutub olümpiale pääsemine aina raskemaks, kuna väljajagatavate medalikomplektide arvu suurenemine tähendab, et paljud alad peavad enda osalejate arvu koomale tõmbama. Seega on olümpiale pääsevate sportlaste keskmine tase pidevalt tõusuteel.

Riot silmas pidades võib tõdeda, et Eesti koondise suurusele pole keskmise taseme tõusmine negatiivset jälge jätnud ning juba praegu on koos suurem koondis kui neli aastat tagasi Londonis või 2000. aastal Sydneys. Täiesti ideaalse õnnestumise korral võidakse ületada isegi 2008. aasta Pekingi rekordkoondis, kus oli 47 sportlast, kuid see nõuaks siiski veel päris mitme seni OM-piletita sportlase suurt eneseületust.

«Sportlaste arv jääb lõpuks arvatavasti umbes 40 kanti,» ennustas Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju, et rekord jääb siiski löömata. Eestlastel on ametlikult käes 31 OM-piletit ning veel neli pääset ootavad kinnitust. «Praeguse seisuga ongi sõitmas Riosse 35 sportlast,» lisas Raju.  

Olümpiamängudel on sportlaste ülempiiriks seatud umbes 10 500 atleeti ning just sellest numbrist lähtudes pannakse paika ka kõikide alade osalejate arvud. Kui eestlased panid 2008. aastal välja enda rekordkoondise, siis oli kavas 302 medaliala, kuid Rios on see number tõusnud 306 peale. Ehk seetõttu peavad teised alad vähendama enda osalejate arvu. Nii kehtestati 2008. aasta Pekingi mängude järel kergejõustikus ja ujumises sportlaste ülempiir. Eriti valusalt lõi see Eesti ujumist – kui kaheksa aastat tagasi oli stardis üheksa siinset sportlast, siis Rio normi pole täitnud veel ükski atleet. Kui normid jäävadki täitmata, siis üks Eesti nais- ja üks meesujuja lubatakse siiski starti (tegemist on kahega eespool mainitud neljast veel kinnitamata pääsmest).