Valitsuskabinet kiitis 2017-2020 riigieelarve strateegia arutelul heaks ning kinnitas Kultuuriministeeriumi ettepanekud suurendada spordialaliitude baasrahastust ning treenerite palgafondi. Baasrahastusse lisandub 1 500 000 eurot ning palgafondi 352 000 eurot aastas. Eesti Rahvusringhäälingu spordi suurvõistluste ülekanneteks kinnitati täiendavad 400 000 eurot aastas.
Spordialaliitude baasrahastus kasvas 1,5 miljoni euro võrra
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul annab spordialaliitude baasrahastuse suurendamine 1,1 miljonilt 2,6 miljoni euroni spordialaliitudele kindlustunde. «Spordireformi käigus oleme seadnud eesmärgi muuta spordivaldkonna rahastamine läbipaistvaks ja stabiilseks. Üle kahe korra suurem baasraha tagab spordialaliitudele kindlama rahastuse ning võimaldab paremini planeerida tegevusi,» sõnas Saar.
Töötasutoetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi ning tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasv. «Prognooside kohaselt on meil järgmisel aastal ligi sada töötasu toetusele kvalifitseeruvat treenerit rohkem kui 2016. aastal ning on hea meel, et saame kindlustada kõikidele nendele 1300 treenerile kindla riigipoolse toe. Nende treenerite juhendamise all saavad üle 40 000 Eesti noore võimaluse oma spordioskusi arendada,» rääkis Saar.
Saar lisas, et nii spordialaliitude baasrahastuse kui ka treenerite palgafondi suurendamine ning juba 2015. aasta sügisel kinnitatud rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisuliste võistkondade toetusskeem on riikliku spordirahastamise mudeli selgemaks ja läbipaistvamaks muutmisel olulised põhimõtteliselt arengud. Riikliku spordirahastamise aluspõhimõtete muutmise ettepanekute läbivaatamisega jätkab valitsuskabinet maikuus.