/nginx/o/2016/05/02/5332465t1hf7c8.jpg)
Laupäeval, 30. aprillil Kõrvemaal peetud rahvusvahelisel kestvusratsutamise võistlusel täitsid esimest korda kolm Eesti võistluspaari viimase vajamineva MM-kvalifikatsiooni ning esmakordselt meie ratsaspordi ajaloos plaanib Eesti MM-il osaleda võistkonnana. Samas peetud Eesti meistrivõistlustel pälvis seenioride tiitli Maria Runno Pleyonil ning noorteklassi kuldmedali Kaisa Keerd.
FEI 160 km distantsil asus starti kuus võistluspaari. Paraku oli sunnitud seitsmes ehk Venemaa paar võistlusest kõrvale jääma, kuna ei läbinud võistluseelset veterinaarkontrolli. Kuuest osalejast neli olid eestlased ning nende kõigi eesmärk oli täita vajaminev viimane kvalifikatsioon sügisesteks Maailmameistrivõistlusteks. Hea meel on tõdeda, et neist kolm – Heigo Rohtla (hobusel Fatas Zanzibaar), Kairit Järv (hobusel Baltimor) ja Virge Laur (hobusel Filly Bella) seda ka suutsid ning esimest korda Eesti ratsaspordi ajaloos võib meil tõenäoliselt MM-il olla väljas terve võistkond. Ühelgi ratsaalal pole seda seni veel juhtunud. Kas MM-ile ka kindlasti minnakse, selgub täpsemalt, kui on selgunud võistluse korraldaja, sest teatavasti võttis Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon hiljuti Dubailt korraldamisõiguse ning uus koht selgub 14. juunil.
160 km kiirusvõistluse võitis oodatult tippkestvusratsutaja Maria Hagman-Eriksson hobusel MZ Maymoon Rootsist, kelle eesmärgiks oli rada läbida kiirusega vähemalt 16 km / h. See tal ka õnnestus ning kuu aega tagasi kaksikute emaks saanud rootslanna finišeerus ajaga 9:37:11, mis oli pea poolteist tundi varem meie Kairitist, Virgest ja Heigost, kes veetsid rajal pisut üle 11 tunni. Distantsi olid sunnitud katkestama Merilin Kalbre (hobusel Avialis LT ox) ja Pia Eriksson (hobusel E.S. Versace, SWE). Best Condition auhinna pälvis Hagman-Erikssoni hobune MZ Maymoon.
120 km distantsil peeti ühtlasi Eesti meistrivõistlused seenioridele, mille võitis kõigest 14-aastane Maria Runno kogenud Pleyonil. Meistrivõistlused olid tänavu kahtlemata teistsugused kui kunagi varem just seetõttu, et paljud staarid olid stardis pikemal ja nende jaoks olulisemal distantsil. EMV starti jõudis vaid kolm võistluspaari, kuna eel-veterinaarkontrollist ei saanud kahjuks läbi ka Marian Kikase Jaliszko. Paraku pidid võistluse lonke tõttu katkestama Marilyn Uusna ja Anne Rohtla, seega kaks medalit jäidki välja jagamata. Paraku ei õnnestunud auhindu välja jagada ka 120 km rahvusvahelises arvestuses – katkestasid ka soomlanna ja poolatar.
Seevastu meie tublid noored Annabel Kaldvee (Nilsson ox) ja Sanna Podekrat (Galaxy) sõitsid 120 km kiirusega 13.61 km/h ning said mõlemad kenasti tulemuse kirja. Best Conditionauhind läks siin aga mitte võitjale vaid teiseks tulnud Galaxyle.
FEI 80 km stardis oli rohkesti osalejaid nii noorteklassis kui seeniorides. Kaheksa CEIJY noortepaari võistlesid ühtlasi ka Eesti meistritiitlile, mille pälvis tugevas finišiheitluses Kaisa Keerd hobusel Nella. Hõbemedali võitis Brenda Prants Assmanil, pronksi Elisabeth Kaldvee Salsal. Noorte kiiruseks kujunes 18.08 km/h.
CEI1* 80 km võidu jättis Eestisse Mari Saar hobusel Local Sunshine, kelle keskmiseks kiiruseks oli 17.53 km/h. Sellega edestas ta kaheksat konkurenti, kellest kaks ei saanud tulemust kirja. Teise ja kolmanda koha võtsid soomlased Kari Kärkkäinen (Princzis) ja Anne Perälä (Millionfield's Roadrunner). Kenasti jõudsid lõpuni ka Anniki Kreek (Samurai) ja Katrin Liiv (Vigor), kes lõpetasid viienda ja kuuendana.
80 km peal peeti ka rahvuslik võistlus, millest võttis osa neli paari. Siin tuli võitjaks Brit Truuts Bergamal keskmise kiirusega 16.03 km/h.
Rahvuslik klass viidi läbi ka 50 km rajal, kus osalejaid oli 15. Kiirusega 15.38 km/h tuli võitjaks Eveli Pärna hobusel Rossa. Lõpptulemuse said kirja 11 paari.
Võistluse üks korraldajaid, Eesti kestvusratsutamise mänedžer Katrin Liiv leidis, et esimese rahvusvahelise võistluse kohta Kõrvemaal läks kõik hästi, kuna seljataga on ikkagi viis aastat võistluse korraldamise kogemust samas kohas ning see on detailid suhteliselt paika ajanud. Liiv lisas, et korraldusega jäid ametnikudki rahule, samuti jagus häid sõnu 160 km võitja Maria Hagman-Eriksson, kellele meie loodus ja rajad väga meeldisid.
«Rajad on siin tõepoolest huvitavad ja tehnilised, samas need ei ole hobustele kuidagi ebaloomulikult rasked,» märkis Liiv, kes arvas mitmete longetega välja langemiste üheks põhjuseks olevat just selle, et pinnased ja reljeefid on Kõrvemaal suhteliselt muutliku iseloomuga.
Asjaolu, et võistluse eelset veterinaarülevaatust ei läbinud lausa kolm paari, pole päris igapäevane. «See pole väga tavapärane, kuid FEI võistlusele kohaselt on ametnikud kõrgel tasemel ning suhtuvad oma töösse täie tõsidusega. See näitab pigem, et nad ei vaata probleemidele läbi sõrmede. Samamoodi käituti võistluse käigus – kui mõni hobune tundus natukenegi kangevõitu, tuli tal tõenäoliselt katkestada. Enamus lonkeid ei olnud tegelikult üldse tõsised. Peame arvestama, et FEI võistlusel on tase igatpidi kõrgem ja nõudmised rangemad. Samuti tuleb näiteks sportlastel harjuda dopingukontrolliga, kuhu siin mõned nende endi üllatuseks kutsuti,» lisas Liiv.
Liivile valmistas kõige suuremat rõõmu meie noorte tase: „Kümmekond paari startis FEI noorte arvestuses ning neist enamus said tulemuse kirja. Päris mitmed on juba valmis startima CEI2* võistlustel, mis näitab, et kestvusratsutamise kandepinna suuruse ja tuleviku üle saame vaid rõõmustada.“