/nginx/o/2011/01/07/495665t1hec96.jpg)
Kes soovivad kaasa elada Tallinna lahtistele meistrivõistlustele trekisõidus, peavad võtma ette teekonna Leedu linna Panevežysesse, kus järgmise nädala lõpus selguvad parimad.
Miks selguvad Tallinna meistrid trekisõidus Leedus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistluse organiseerijat Tiit Idaranda ärgitas ajaloolist jõuproovi – Eestis pole talvel sisehalli puudusel trekil sõidetud – korraldama oma poja, Eesti ala valitseja Eerik Idaranna soov Londoni olümpiale jõuda.
Et Eerik Idarand saaks enne veebruari lõpus Manchesteris peetavat MK-etappi hädavajalikku võistluspinget kogeda, haaras Tiit Idarand härjal sarvist. «Manchesteri pole mõtet tippmeeste kõrvale roomama minna,» selgitas ta.
Võib aga juhtuda, et Tallinna meistrivõistlustel osalevad vaid mõned üksikud eestlased. Eerik Idaranna kõrval on oma jah-sõna öelnud veel tema õde Evelin ja Rainer Põvvat. Konkurentsi tulevad pakkuma Läti ja Leedu ratturid. Võimalik, et võistlejaid lisandub Soomest.
Suusatamine või trekisõit?
Eesti sportlaste vähene huvi ajas Tiit Idarannal harja punaseks. «Treenerina ei saa ma aru inimestest, kes talv läbi hargivaheni lumes sumpavad ning seejärel kolme-nelja nädala tapva treeninguga lõunalaagris oma suve rattasõidu tulemuse ära rikuvad. Vaadakem enda ümber ringi ja tunnistagem – selliseid inimesi on Eestis sadades,» pahvatas Tiit Idarand.
«Maitse üle ei vaielda. Kellele ema, kellele tütar. Isiklikult pean elusat naisterahvast kumminukust paremaks,» jätkas Tiit Idarand mahlakalt. «Saaks ma Wattbike’i tootjalt sama palju raha kui Inglismaa alaliit, kiidaksin ka ise seda sõiduviisi maa ja taevani. Üheks põhjuseks, miks kahel viimasel aastal lõunalaagrist loobunud Eerik Idarand tõusis mullu Eesti trekikuningaks, loen seda, et ma pole asendanud reaalset rattasõitu Wattbike’i ajaviite vastu.»
Kuigi võistluse käigus selguvad Eesti pealinna meistrid, pole Tiit Idarand Tallinna linnavalitsusest veel rahastamise kohta vastust saanud. Kui toetust ei peaks laekuma, korraldab ta jõuproovi oma kulu ja kirjadega.
Pirita treki tulevik ebaselge
Et anda võimalikult suur koormus ja aega efektiivselt kasutada, toimuvad ainult grupisõidud ning mehed, naised ja veteranid jagatakse ühiselt tugevusgruppidesse. Kolme päeva jooksul on võimalik saada 11 starti.
Kuna tegemist pole Eesti meistrivõistlustega, siis alaliit (EJL) üritust rahaga ei toeta. Seni kuni Eestis pole võimalik sisetingimustes trekil sõita, peetakse kodused tiitlivõistlused suvel.
«Kui meile esitataks palve toetada teises riigis toimuvaid Eesti talviseid meistrivõistlusi, kahtlen sügavalt, kas see juhatuse heakskiidu pälvib,» nentis EJLi peasekretär Urmas Karlson.
Tiit Idarand ei mõista, miks Eesti ratturid talvel trekil sõitmist pelgavad. Ta on selle talve jooksul teinud klubidele mitu ettepanekut soodsatel tingimustel Rootsis treenida-võistelda, kuid huvi on olnud pehmelt öeldes leige.
«Meie regioonis olen näinud talvel sisetrekkidel treenimas valgevenelasi, venelasi, lätlasi, leedulasi, soomlasi, rootslasi, taanlasi ja norralasi. Kui pikka edumaad sportlikus arengus meie rattatreenerid konkurentidele plaanivad? Ma ei karda grammigi, et pärast Panevežyses võistlemist võiks Eeriku hooaeg ebaõnnestuda. Uskuge mind, kõik, kes oskavad rattaga sõita, tulevad sealt elusalt tagasi,» rääkis Tiit Idarand.
Karlson möönis, et Tiit Idaranna jutus leidub kübeke tõtt, kuid ta ei kiirustanud kohalikke rattureid hukka mõistma. «Trekisõit on maailmas kujunemas talviseks alaks. Võistlema pole mõtet minna suusatreeningute pealt, välismaal harjutamine on aga kallis. Õnneks on meil tekkinud väikene entusiastide punt, kes ringisõitmist paljuks ei pea,» arutles Karlson.
Eesti varjusurmas olevale trekispordile võib uue hingamise anda Pirital velodroomile kavandatav ja 32 miljonit eurot maksma minev multifunktsionaalne sisehall. Paraku näib, et vähemalt sel aastal ehituseks ei lähe.
«Detailplaneering on valmis, kuid tundub, et rahakraanid on kinni keeratud. Otsime projekti rahastajaid,» võttis Pirita spordikeskuse direktor Aavo Aunroos olukorra lühidalt kokku.