FC Floraga sel hooajal Lillekülas teist korda 0:0 viiki mänginud ja järjekordse hinnalise punkti noppinud Tartu Tammeka peatreener Indrek Koser lausus pärast kohtumist, et Tammeka tänavuse edu taga on professionaalsus ja hea kokkumäng.
Rahulolev Koser: mitu mängijat on mullusega võrreldes suhtumist parandanud
«Loomulikult võib selle punktiga rahul olla. Kui leppisime kokku, et kõik panevad täiega, tahtmist on ja iga meetri pärast võideldakse lõpuni, siis seda täna kindlasti oli,» sõnas Koser.
Tööpäevased mängud on formaalselt amatöörmeeskondadeks liigituvate klubide jaoks sageli keerulised, kuna parimat võimalikku koosseisu pole alati võimalik kokku saada, ent Tammekat see mure Koseri sõnul väga ei vaeva. «Tegelikult ei muuda see meie elu kuigi palju keerulisemaks, kuna enamik on kooliõpilased. Pink oli seekord lihtsalt sellepärast lühem, et üks mängija sai näiteks alles täna teada, et ta ei saa vigastuse tõttu tulla. Ja ei ole neid duubli poisse ka mõtet nii palju sõidutada, neil on vaja pühapäeval minna veel Kuressaarde,» selgitas Koser, kes tegi mängu jooksul vaid ühe vahetuse.
Olulise käiguna on Tammeka ridadest praegu puudu ääreründaja Kevin Rääbis, kes on sel hooajal löönud kolm väravat. Koseri sõnul võib Rääbise naasmine lükkuda mitme kuu taha. «Tema saab arvatavasti alles suve teisel poolel tagasi tulla. Tal on vist põlve külgsidemete osaline rebend, seda veel täpsemalt uuritakse. Võib-olla on ka operatsiooni vaja,» avaldas Koser.
Tammekat on hea hooaja alguse tõttu juba jõutud tembeldada ka Eesti oma Leicester Cityks, ent Koserit need jutud eriti ei morjenda. «Väga see ei häiri, sest tabeliseis on ju tegelikult selline, et alust sellisteks juttudeks ei ole. Ei ole vaja mehi kuskilt maa peale tagasi tuua, viies koht ei ole midagi meeletut või ulmelist. Kui me oleks esikohal, siis ehk need asjad hakkaksid häirima,» tõdes ta.
Mullu 25 punktiga eelviimasena lõpetanud Tammeka on tänavu kogunud juba 19 punkti ja näiteks tänasest vastasest Florast jäädakse kahe vähem peetud mängu juures maha vaid kuue punktiga. Millest selline arenguhüpe? «Kindlasti on mehed vanemaks saanud ja teevad rohkem tööd. Ka mänguplaan jõuab mängijatele paremini kohale, nad on koos mänginud ja tunnevad üksteist. Kõik on aasta vanemad ja ka suhtumises on päris mitmed mängijad enda hoiakut muutnud. Meil on võistkonnas praegu ainult professionaalse suhtumisega mängijad. Eks siit tuleb veel mõned sammud edasi teha, et jõuda kõrgemale,» sõnas Koser.
Viimastel nädalatel pea kõikides mängudes vaid esinelikult mõõtu võtma pidanud tartlastele valmistab karm graafik küll veidi muret, ent seda pigem koormust, mitte vastaseid silmas pidades. «Kuna mänge on tihedalt, siis vigastuseoht on maru suur. Ka Tristan Koskor täna ei mänginud, sest jalg annab tunda – ei saa öelda, et mehed oleks otseselt vigastatud, aga päris paljude jaoks on see ikkagi esimene aasta nii suurte koormustega mängida. Eks see ole nii neile kui ka meile treeneritena keeruline. Marek Tšernjavski tuli vigastusest tagasi ja tal küll jõudu täna oli, aga ei hakanud riskima, et lasta tal täna üle neljakümne viie minuti mängida,» lausus Koser viimastel aastatel tihti traumadega hädas olnud ääreründaja kohta, kes enne tänast sai viimati kõrgliigas algkoosseisus platsile 2012. aastal. Enne tänast oli Tšernjavski saanud sel hooajal kahes mängus väljakule kokku vaid tosinaks minutiks.