Naisjalgratturite maanteesõidu reitingutabel lüüakse lukku loetud päevade pärast, 31. mail. Praegu 58 punktiga maailma edetabelis 132. kohal oleval Ristil on võimalik lunastada olümpiapilet, tõustes 100 parima naisjalgratturi sekka. Ees on kolm kõrgema kategooria võistlust Prantsusmaal ja Belgias, kus punkte jagatakse esimesele kaheksateistkümnele.
Risti ootavad ees 27. mail Prantsusmaal UCI 1.1 kategooria võistlus La Classique Morbihan, kus sõidu pikkuseks on 102 km, ning 28. mail on samas piirkonnas teine UCI 1.1 kategooriaga võidusõit Grand Prix de Plumelec, kus sõidu pikkuseks 108 km. 29. mail toimub Belgias UCI 1.1 kategooriaga Gooik - Geraandsbergen - Gooik, kus sõidetakse võidu 136 kilomeetrit.
«Kui Liisi kasvõi ühel päeval sõidaks viie hulka või oleks stabiilselt iga päev kümne piirimail, oleks tõenäoliselt olümpianorm täidetud,» hindas Eesti naistekoondise treener Siim-Erik Alamaa.
Alamaa tõi aga esile, et olümpianormi täitmiseks pole tarvis vaid head võistlusvormi ja õnne rajal, sest Risti olümpiapilet oleks jäänud nädala alguses sõna otseses mõttes hoopis Poola maanteele toppama, kui meeskonna bussil purunes ootamatult käigukast. «Kuigi Rist reisis võistluspaika lennukiga, siis kogu varustus oli bussis,» sõnas Alamaa, ning lisas, et kui ratta ja muu vajaliku oleks saanud ehk Prantsusmaalt vajadusel laenata, siis rahvusvahelistel võistlustel ei lubata starti naiskondi, mille koosseisus on vähem kui neli tüdrukut – seega poleks Ristil uue varustuse laenamisest piisanud, sest ka ülejäänud sõitjad viibisid Poolas.
Poola teedelt pääseti kiiresti Prantsusmaa suunas teele tänu rahvusvahelise autorendiettevõtte AVISe Eesti meeskonnale, kes korraldasid Eestist kiiresti Poola AVISe kontorisse Varsavisse kaks vajaliku suuruse ja varustusega sõidukit, mis võimaldasid mõnede telefonikõnede ja paari tunni pärast juba naistekoondisel edasi sõita.