/nginx/o/2016/07/11/5607439t1h15cd.jpg)
ESMASPÄEV, 11. JUULI
Ronaldo on nüüd läbi aegade üks suurtest!
Portugali jalgpalliäss Cristiano Ronaldo on ikka pidanud end läbi aegade üheks paremaks või üldse kõige paremaks mängumeheks. Pärast Portugali koondise EM-tiitlit võibki Ronaldo end nüüd õigusega läbi aegade üheks paremaks nimetada.
Klubijalgpalli tasandil on Ronaldo teatavasti suutnud võita kõik võimaliku ning Meistrite liiga tiitleid on tal ette näidata koguni kolm (Manchester Unitediga 2008. ja Madridi Realiga 2014. ja 2016. aastal). Lisaks on ta Inglismaa ja Hispaania meister. Kõikide erinevate rekordite kõrval on ta valitud ka kolmel korral maailma parimaks jalgpalluriks.
Siiski on nüüd Ronaldo jõudnud saavutuseni, mis on tõenäoliselt tema karjääri suurim. Rahvuskoondisega suure tiitli võitmine on lihtsalt ülim. Ronaldo jaoks jäi finaalkohtumine trauma tõttu küll lühikeseks, kuid kaptenina andis ta endast ka väljaku ääres kõik ja teel finaali oli ta ikkagi portugallaste võtmemängija. Lisaks on ta koos Michel Platiniga EM-finaalturniiride läbi aegade suurim väravakütt.
Kui Ronaldo nüüd ühel heal päeval enda karjääri lõpetab, siis pannakse ta õigusega ühte patta Pele, Diego Maradona ja teiste sama kaliibriga legendidega.
Tõenäoliselt valitakse Ronaldo nüüd sel aastal ka neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks, sest sel hooajal on ta võitnud nüüd ju EM-tiitli ning ka Meistrite liiga trofee.
---
PÜHAPÄEV, 10. JUULI
Prantsusmaal sündinud portugallased asuvad sünnimaad murdma
Jalgpalli EMi finaalis lähevad täna vastamisi Portugal ning Prantsusmaa ja portugallaste ridades asuvad kolm meest heitlema enda sünnimaa vastu.
Tänavusel EMil on Portugali ridades vasakkaitsjana hea turniiri teinud 22-aastane Raphaël Guerreiro, kes on sündinud Prantsusmaal, saanud seal jalgpallihariduse ja siiani veetnud seal ka kogu enda profikarjääri. Portugallasest isa ja prantslannast ema vanemate järeltulija lahkub EMi järel nüüd klubilises mõttes esmakordselt Prantsusmaalt, kuna ta on käed löönud sakslaste Dortmundi Borussiaga.
/nginx/o/2016/07/10/5605609t1hc7f0.jpg)
«Valisin Portugali ja see oli minu isiklik otsus. Minu perekond, agent ega ka keegi teine ei üritanud mind ümber veenda,» teatas enda positsioonil Euroopa üheks andekamaks mängumeheks peetav Guerreiro.
Portugali ridades on hea turniiri teinud veel üks Prantsusmaal sündinud mees. 27-aastane poolkaitsjal Adrien Silval on sarnaselt Guerreirole portugallasest isa ja prantslannast ema. Adrein Silva alustas enda jalgpalluriteed Prantsusmaal Bordeauxis, kuid alates 12-eluaastast on ta sirgunud mängijaks Portugalis.
Prantsusmaal on prantslannast ema ja portugallasest isa järeltulijana sündinud ka Portugali koondise varuväravavaht Anthony Lopes. 25-aastane Lopes on terve profikarjääri veetnud sarnaselt noorusaastatele Prantsusmaal.
---
PÜHAPÄEV, 10. JUULI
Portugali ja Prantsusmaa suured valupunktid
Tänavuse aasta jalgpalli EMi finalistid Portugal ja Prantsusmaa on läbi aegade omavahel kohtunud 24 korda ja koguni 18 neist mängudest on lõppenud prantslaste võiduga. Portugallastele on jagunenud vaid 5 võitu (1 kohtumine on lõppenud viigiga), millest viimane pärineb koguni 1975. aasta märtsist.
/nginx/o/2016/07/10/5602661t1hef85.jpg)
Seejuures on praeguse seisuga viimased 10 meeskondade omavahelist kohtumist lõppenud prantslaste võiduga. Lisaks mahub sinna sisse ka suurturniiride otsustavate faaside kohtumisi.
Viimati mängisid meeskonnad omavahel suurturniiril 2006. aasta MMil, kui poolfinaalis teenis Prantsusmaa 1:0 võidu. Poolfinaalis mängiti ka 2000. aasta EMil ning siis võitsid prantslased 2:1 (toona saavutati võit tänu Zinedine Zidane 117. minuti täpsele penaltile).
Poolfinaalis mängiti veel 1984. aasta EMil ning siis võitis Prantsusmaa 3:2.
Suurturniiri finaalis ei ole meeskonnad aga varasemalt omavahel kohtunud ning finaaliga kaasnev pinge on hoopis midagi muud. Seejuures tulebki märkida, et suurte finaalide kogemusi on praeguses Portugali koondises rohkem.
Prantsusmaa mängis viimati suures finaalis 2006. aasta MMil, kus kaotati Itaaliale. Toonasest koondisest ei ole praeguses tiimis ühtegi meest. Portugali viimane ja seni ka ainus finaal pärineb 2004. aastast, kui EMi esikohamängus kaotati Kreekale. Toonasest tiimist on praegu koosseisus Cristiano Ronaldo ja kogenud keskkaitsja Ricardo Carvalho.
Kui rääkida suurte finaalide võitmise kogemusest, siis tuleb vaadata Meistrite liiga poole. Portugali koondislastest on Meistrite liiga võitjana saanud väljakult lahkuda Cristiano Ronaldo (võitnud 3 korda), Pepe (võitnud 2 korda, 2014. aasta finaalis ei mänginud), Nani, Ricardo Carvalho ja Ricardo Quaresma (finaalis ei mänginud). Prantsusmaa praegusest koondisest on suures Meistrite liiga finaalis võidurõõmu tunda saanud vaid Patrice Evra 2008. aastal, kuid lisaks on ta finaalis kaotanud nii ManU, AS Monaco kui ka Torino Juventuse mängijana. Samas on Prantsusmaa koondises mehi, kes on Meistrite liiga finaalis saanud tunda vaid kaotusekibedust või mängijaid, kes ei ole varem nii suurt mängu mänginud.
Prantslaste praegustest liidritest pidi Meistrite liiga finaalis tänavu kaotusevalu tundma Antoine Griezmann (seejuures jättis Griezmann realiseerimata penalti), eelmisel aastal pidi väljakult kaotajana lahkuma aga Paul Pogba. Kui vaadata veel ülejäänud Prantsusmaa põhikoosseisu, siis neil puudubki nö suure finaali kogemus.
---
REEDE, 8. JUULI
Prantsusmaa edu saladus
Prantsusmaa jalgpallikoondis on läbi ajaloo mänginud kodustel suurturniiridel edukalt ning erandiks ei ole ka tänavune aasta, kui prantslased on taas jõudnud finaali. Prantsusmaa on jõudnud nüüd kodusel suurturniiril esikohamänguni kolmel korral (1984 ja 2016 EM ning 1998 MM) ning selle näitajaga ollakse kõige edukam Euroopa koondis.
/nginx/o/2016/07/08/5592321t1hb792.jpg)
Lisaks on Prantsusmaa varasemast ajast võõrustanud veel ühte MMi ning EMi. 1938. aasta MMil piirduti veerandfinaaliga, kus kaotati hilisemale võitjale Itaaliale. 1960. aasta EMil jäädi poolfinaalis alla aga Jugoslaaviale.
Siiski on ilmselge, et suurturniiridel peitub Prantsusmaa edu saladus koduseintes. Lisaks 1984. aasta EM-tiitlile ja 1998. aasta MM-tiitlile on Prantsusmaa võitnud veel vaid ühe suurturniiri ning selleks on olnud 2000. aasta EM, mis toimus naaberriikides Belgias ja Hollandis.
Euroopa koondistest on kahel korral lisaks Prantsusmaale võitnud koduse suurturniiri ka Itaalia: 1934. aasta MM ning 1968. aasta EM. Itaalial on aga lisaks ette näidata veel kolm MM-tiitlit ehk nende edu ei ole koduseintest nii sõltuv nagu Prantsusmaal.
Võõrustajate võidud EMidel:
Hispaania 1964
Itaalia 1968
Prantsusmaa 1984
Prantsusmaa 2016 ???
Võõrustajate võidud MMidel:
Uruguay 1930
Itaalia 1934
Inglismaa 1966
Saksamaa 1974
Argentina 1978
Prantsusmaa 1998
---
NELJAPÄEV, 7. JUULI
Ajalugu ennustas Portugalile edu ja nii läkski
Portugali jalgpallimeeskond jõudis enda koondise ajaloos teistkordselt suurturniiri finaali, kui käimasoleva EMi poolfinaalis alistati 2:0 Wales. Varasemalt on Portugal suurturniiril esikoha peale mängida saanud vaid 2004. aasta kodusel EMil, kus finaalis kaotati 0:1 Kreekale.
Seni ongi portugallaste jaoks edukamaks kujunenud Euroopa meistrivõistlused, kus koos tänavuse aastaga osaletakse seitsmendat korda. Esimene osaluskord pärineb Portugalil 1984. aastast ja teist korda pääseti finaalturniirile 1996. aastal.
Alates 1996. aastast on Portugal EM-finaalturniiridel mänginud aga kindla mustri järgi:
1996 – veerandfinaal
2000 – poolfinaal
2004 – finaal
2008 – veerandfinaal
2012 – poolfinaal
2016 – finaal
Seega oli Portugali tänavune finaali jõudmine ajalooraamatute järgi igati loogiline.
/nginx/o/2016/07/07/5586671t1h1d0f.jpg)
Maailmameistrivõistlustelt on Portugali läbi aegade parimaks saavutuseks 3. koht 1966. aastast. Poolfinaali on jõutud veel ka 2006. aastal, kui lõpuks lepiti 4. kohaga.
Suure saavutuseni jõudis kolmapäevases poolfinaalis ka portugallaste suurim staar Cristiano Ronaldo, kes on nüüd nelja finaalturniiriga löönud kokku 9 väravat. 9 tabamusega on ta koos Prantsusmaa legendi Michel Platiniga EM-finaalturniiride läbi aegade suurim väravakütt.
---
KOLMAPÄEV, 6. JUULI
UEFA kahtlane reegel ja selle turniiri edu saladus
Jalgpalli EMi poolfinaalide eel on hakatud iga päevaga aina enam rääkima võimalikust imest ja seda seoses täna väljakule tuleva Walesi koondisega. Esmakordselt EM-finaalturniiril mängiv Wales kohtub poolfinaalis Portugaliga ja aina enam tõmmatakse nende puhul paralleele Kreeka eduga 2004. aastal.
2004. aastal ei osanud keegi oodata Kreeka tiitlivõitu, kuid nende meeskondlik ja ühtsus viis nad üllatuslikult sihile. Ka tänavusel turniiril on pidevalt esile tõstetud koondisi, kes tegutsevad väga meeskondlikult ja just ühtsust võib pidada selle turniiri märksõnaks.
Teineteise eest võitlemine oli iseloomulik suuri emotsioone pakkunud Islandile. Samamoodi tegutseb ülimalt meeskondlikult ka Wales. Midagi halba ei ole samuti ette heita ka nende tänasele vastasele Portugalile. Ka teises poolfinaalis kohtuvad Saksamaa ja Prantsusmaa on silma paistnud ühtsusega tähtsatel hetkedel.
/nginx/o/2016/07/06/5584079t1h68c4.jpg)
2004. aastal kreeklaste sangariks kerkinud Giorgos Karagounis võrdles tänavuse turniiri üllatajat Walesi just nende toonase tiimiga.
«Nad mängisid suurturniiril viimati väga ammu (1958. aasta MMil). Sellel turniiril võitlevad nad iga palli eest. Nad usuvad endasse nagu meie omal ajal,» meenutas Karagounis The Guardianiga vesteldes. «Nad väärivad seda kõike. Rünnakul on nad meist siiski paremad. Gareth Bale on suurepärane mees, kes annab neile palju juurde. Samamoodi veel mõned Premier League’i mängijad.»
Turniiri edenedes on aina enam kriitikat saanud ka Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA otsus kustutada kollased kaardid alles pärast veerandfinaali. See on viinud olukorrani, kus viie kohtumise jooksul teenitud kollast kaarti jätab mängija poolfinaalist kõrvale. Asjaosaliste enda hinnangul oleks palju ausam kustutada kaardid enne veerandfinaale ehk nelja mänguga teenitud kahe kollase kaardi puhul oleks mängu vahele jätmine loogilisem.
UEFA tühistab praegu kollased kaardid alles enne poolfinaale, et vältida olukorda, kus mõni tähtmängija võiks kaartide tõttu finaalist eemale jääda. Praeguse reegli ohvriks on langenud käimasoleva turniiri üks tähti, Aaron Ramsey. «Mängus Belgiaga oli Ramsey väljakul parim mees. UEFA peab kollaste kaartide reegli üle vaatama,» teatas ka Karagounis, kes pidi kaartide tõttu vahele jätma 2004. aasta EM-finaali.
/nginx/o/2016/07/06/5584063t1hf1fa.jpg)
---
TEISIPÄEV, 5. JUULI
Postimehe edetabel konkurentsi jäänud koondistest
Jalgpalli EM-finaalturniiril on 24 meeskonnast praeguseks konkurentsi jäänud ainult 4 ning alates homsest hakkab poolfinaalide abil tiitlinõudlejate ring veelgi armutumalt koomale tõmbuma.
Postimees tegi ülevaate konkurentsi jäänud koondistest ning reastas nad edetabelisse nende võimalikke võiduvõimalusi silmas pidades.
1. Prantsusmaa
Turniiri algusest peale suursoosikuks olnud Prantsusmaa on seni enda staatust igati õigustanud. Väga suuri jalgpalliriike ei ole prantslaste teele seni veel sattunud, kuid samas on suudetud end küllaldaselt tõestada.
Kaheksandikfinaalis Iirimaa vastu näidati, et kaotusseisu jäädes suudetakse teha vajalikke muudatusi ja mängu murrang tuua. Veerandfinaalis Islandiga aga näidati, et vajalikel hetkedel ollakse võimelised maksimaalselt keskenduma.
Lisaks on prantslastel kõik mehed terved ja rivis ning keegi ei jää kaartidega poolfinaalist eemale. Kõige krooniks on suudetud mitmele põhimehele senistes matšides anda ka puhkust ehk värskust peaks meeskonnas olema piisavalt. Loomulikult ei saa unustada ka toetavaid koduseinu.
2. Saksamaa
/nginx/o/2016/07/05/5579863t1h057b.jpg)
Saksamaa on seni turniiril liikunud neile iseloomulikult. Poolfinaalide eel on ilmselge, et Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise duelli võitja on finaalis tiitlile selge soosik. Omavahelise poolfinaali eel on kerge eelis aga siiski prantslastel.
Saksamaal oli veerandfinaalis tõsine test, kui lõpuks suudeti suurturniiril alistada Itaalia. Samas ei ole nii kaugele jõutud kadudeta. Vigastustega on sakslastel väljas ründeliini liider Mario Gomez ja poolkaitsja Sami Khedira. Kaartidega on poolfinaaliks väljas kaitseliini tugisammas Mats Hummels ja küsimärk on ka Bastian Schweinsteigeri ning Benedikt Höwedesi terviliku seisundi kohal.
Siiski on Saksamaa mängijate valik piisavalt lai, et saata väljakule võiduvõimeline koosseis. Kui Gomeze puudumisel torkab eriti teravalt silma Thomas Mülleri kehv vorm, siis väravas on Manuel Neuer raudkindel ja kui Jerome Boatengi ühekordne hullusehoog mängus Itaaliaga välja arvata, siis on raudsena püsinud ka kaitseliin.
3. Portugal
/nginx/o/2016/07/05/5579865t1h08ed.jpg)
Kui Portugal peaks edasi finaali murdma, siis on nad selgelt Saksamaa või Prantsusmaa vastu autsaideriks. Siiski on neil käes kuldne võimalus võita esimene suurturniiri tiitel. Läbi ajaloo on Portugal jõudnud suurturniiridel finaali vaid 2004. aasta kodusel EMil.
Loomulikult loodab kogu Portugal endiselt Cristiano Ronaldo peale, kes ei ole sel turniiril end veel väga hästi käima saanud. Samas võib alati juhtuda, et järgmine mäng on tema turniiri parim.
Portugali õnneks on kaitseliinis leitud hea tasakaal ning kaitsefaasis mängitakse nagu Itaalia koondis enda parematel päevadel. Väga hea turniiri on teinud Nani ning aina suuremate sammudega astub maailma tipu suunas 18-aastane poolkaitsetalent Renato Sanches.
Poolfinaali eel peavad portugallased aga muret tundma enda senise raudse kaitse pärast, sest kaitsva poolkaitsjana ei saa kollaste kaartide tõttu platsile joosta seni suurepärase turniiri teinud 24-aastane William Carvalho. Jalalihase traumaga on aga hädas keskkaitsja Pepe.
4. Wales
Ainus meeskond poolfinaalis, kellel ei ole midagi kaotada. Nelja parema sekka jõudmisega on Wales ületanud juba kõik ootused ja edasine on juba puhas boonus. Pingevabalt mängimine võib teinekord teha meeskondadega aga imesid.
/nginx/o/2016/07/05/5579867t1h0dd8.jpg)
Ilmselgelt oodatakse poolfinaalide eel kõige vähem just Walesilt ja sellele arvamusele annab hoogu juurde tõsiasi, et poolfinaalis ei saa keskväljal vägesid juhatada Londoni Arsenali mängumees Aaron Ramsey. 25-aastane Ramsey on turniiril edukalt üheks liitnud meeskonna hingestatud kaitseliini ja ründeliini liidri Gareth Bale’i. Lisaks Ramsey’le on kaartidega poolfinaalist väljas ka kaitseliini põhimees Ben Davies.
---
ESMASPÄEV, 4. JUULI
Prantslaste poolt tõrjutud ründeäss on tõusmas EMi parimaks
Jalgpalli EM-finaalturniiril on kolm kohtumist enne Euroopa meistrivõistluste lõppu kerkinud suurimaks väravakütiks Prantsusmaa koondise 25-aastane ründaja Antoine Griezmann, kellel on viie matšiga kirjas neli tabamust. Kui rahvuselt elsasslane Griezmann toob praegu au ja kuulsust Prantsusmaale, siis mängijaks vormiti ta hoopis Hispaanias.
/nginx/o/2016/07/04/5575655t1hea74.jpg)
Praeguseks 175 cm pikkune Griezmann oli omal ajal Prantsusmaa jalgpalli noortesüsteemi standardeid arvestades liiga lühike ja kehaehitusel habras. 14-aastaselt ei leidnudki ta endale Prantsusmaal mängimiseks enam kohta ja nii tuli tal siirduda üle piiri Hispaaniasse.
Hispaanias vormis Real Sociedad temast mängumehe ning 18-aastaselt tegi ta ka sealse esindusmeeskonna eest debüüdi. 2014. aastaks oli Griezmann end Real Sociedadis juba piisavalt tõestanud ja nii tuli uksele koputama Madridi Atletico, kus ta on kahe hooajaga tõusnud maailma absoluutsete tippründajate sekka.
Hispaanias jalgpalli mängides ei mahtunud ta omal ajal ka Prantsusmaa noortekoondiste huviorbiiti ja esmakordselt leiti ta üles alles kuus aastat tagasi, kui ta sai kutse Prantsusmaa U19 koondisesse. Täiskasvanute koondisesse kaasati ta alles aga vaid kaks aastat tagasi. Nüüd on mees teel aga EMi turniiri suurimaks väravakütiks ja miks mitte ka turniiri parimaks mängijaks.
Terve profikarjääri Hispaanias veetnud Griezmann loobus hiljuti ka rahakamate klubide pakkumistest ja lõi Atleticoga käed 2021. aastani.
---
PÜHAPÄEV, 3. JUULI
Saksamaa võib olla kohutav, kuid võit võetakse ikka
Saksamaa ja Itaalia vahelises jalgpalli EMi veerandfinaalis sai näha läbi aegade ühe kehvema kvaliteediga penaltiseeriat, kuid lõpuks väljusid sellest võitjatena ikkagi sakslased.
Kui mõlemast meeskonnast olid oma penalti löönud viis meest, siis ilutsesid tablool numbrid 2:2. Seejuures oli sakslaste kaptenil Bastian Schweinsteigeril võimalus viienda lööjana asi ära otsustada, kuid kogenud mängumees lajatas palli üle värava. Seejärel olid sakslased pidevalt tagaajaja rollis, kuid itaallase Matteo Darmiani eksimus aitas neil vormistada 6:5 võidu.
«Jalgpall on lihtne mäng: 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja lõpuks Saksamaa võidab,» on Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker iseloomustanud sakslaste tavapärast edu suurturniiridel.
/nginx/o/2016/07/03/5572343t1h7776.jpg)
Samamoodi võib antud ütluse üle kanda ka penaltiseeriatele, sest kui üheks osaliseks on Saksamaa, siis teisel poolel eriti võimalusi pole.
Sakslased on nüüd suurturniiridel (MM ja EM) osalenud seitsmes penaltiseerias ja neist on võidetud kuus. Ainus kaotus pärineb neil 1976. aasta EMi finaalist, kui 3:5 jäädi alla Tšehhoslovakkiale. See oli üldse ka EMide läbi aegade esimeseks penaltiseeriaks. Seejärel on sakslased teinud oma korrektiivid ja ainult võitnud.
Sakslaste vastastel itaallastel on läinud aga palju nukramalt. Kokku on nad suurturniiridel osalenud üheksas penaltiseerias ja võite on kirjas vaid kolm. Nende õnneks pärineb üks kolmest 2006. aasta MM-finaalist.
Samas ongi itaallased suutnud penaltiseeriates võita vaid meeskondi, kes on selles ka ise ebastabiilsed. 2006. aasta MMil alistati Prantsusmaa, kes on suurturniiride kuuest penaltiseeriast võitnud kolm.
2000. aasta EMi poolfinaalis alistati Holland, kes on suurturniiride seitsmest penaltiseeriast võitnud vaid kaks.
Neli aastat tagasi EMil alistasid itaallased veerandfinaali penaltiseerias Inglismaa, kes on läbi aegade seitsmest penaltiseeriast võitnud vaid ühe.
Sakslased on lisaks itaallastele penaltiseerias üle mänginud aja jooksul veel Prantsusmaa (1982 MMi poolfinaal), Mehhiko (1986 MMi veerandfinaal), Inglismaa (1990 MMi poolfinaal ja 1996 EMi poolfinaal) ja Argentina (2006 MMi veerandfinaal).
/nginx/o/2016/07/03/5572325t1h336b.jpg)
---
LAUPÄEV, 2. JUULI
Walesi edu paneb Inglismaa piinlikku olukorda
Inglismaa koondise mannetu esitus Islandi vastu langeb EMi edenedes aina halvemasse valgusesse, kuna samal ajal teeb suurepärast turniiri Walesi koondis. Arvestades, et Walesi mängijad sirguvad tippjalgpalluriteks sarnases süsteemis nagu inglased ning mängitakse ka samade liigade klubides, siis jätab Walesi edu inglased piinlikku olukorda. Siinkohal tuleb veel lisada, et tunduvalt suurema mängijate valikuga inglased mängivad loomulikult tunduvalt tugevamates klubides.
Tänavu üldse esmakordselt EMil osalev Wales sai eilsega esimeseks Suurbritanniast pärit võistkonnaks pärast 1996. aastat, kes jõudnud suurturniiril nelja parema sekka. 1996. aasta kodusel EMil said sellega viimati hakkama inglased.
Kui vaadata ajaloos tagasi, siis inglased on suurturniiril nelja parema sekka jõudnud üldse vaid neljal juhul. Lisaks 1996. aasta EMile mängiti poolfinaalis ka 1968. aasta EMil ning 1990. aasta MMil. Finaali on jõutud vaid 1966. aasta kodusel MMil.
Kui Wales peaks kolmapäeval ka Portugali alistama, siis saakski neist 50 aasta pikkuse pausi järel esimene Briti saartelt pärit jalgpallikoondis, kes jõudnud suurturniiril finaali.
Siinkohal tasuks veel meenutada, et Wales on enne tänavust EMi mänginud suurturniiril vaid 1958. aasta MMil, kus jõuti välja veerandfinaali.
Briti saarte ülejäänud koondistest on Põhja-Iirimaa parimaks tulemuseks veerandfinaali jõudmine 1958. aasta MMil, Iirimaal veerandfinaali jõudmine 1990. aasta MMil ning Šotimaa on suurturniiridel alati piirdunud mängude alagrupis.
/nginx/o/2016/07/02/5566215t1haa12.jpg)
---
REEDE, 1. JUULI
Kogu saladus penaltidraamadest
Suurturniiride penaltiseeriate kohta öeldakse ikka, et tegemist on paraja õnnemänguga. Lisaks on näiteks statistikud välja toonud, et mängujärgsetes penaltiseeriates võidab enamasti meeskond, kes asub esimesena lööma. Numbriliselt on esimesena lööva meeskonna eelis laias laastus 60:40. Eilse Portugali võidu järel võib aga jätkuvalt tõdeda, et ühel finaalturniiril ei naerata õnn ühele meeskonnale penaltiseeriates kaks korda.
/nginx/o/2016/07/01/5562207t1h6e34.jpg)
Kui Poola võitis sel korral kaheksandikfinaalis esimese penaltiseeria Šveitsi vastu, siis teisel katsel Portugali vastu tuli leppida kaotusega. Ajalugu toetabki mustrit, kus iga meeskonna kohta on turniiril maksimaalselt üks võit penaltiseeriates.
Kaks aastat tagasi Brasiilias toimunud MMil võitis Costa Rica kaheksandikfinaali penaltiseerias 5:3 Kreekat, kuid kaotas veerandfinaali omakorda 3:4 Hollandile. Holland aga kaotas seejärel poolfinaali penaltiseerias 2:4 Argentinale. Costa Rica ja Holland olid kaks aastat tagasi ainsad kaks meeskonda, kes pidasid kaks penaltiseeriat ja mõlemad suutsid neist võita ühe.
Enne seda pidas üks meeskond ühel turniiril (MMil või EMil) kaks penaltiseeriat 2002. aastal, kui Hispaania alistas kaheksandikfinaalis 3:2 Iirimaa, kuid kaotas veerandfinaalis 3:5 Lõuna-Koreale.
1996. aasta EMilt pärineb Inglismaa koondise mälestusväärne võit penaltiseerias, kui veerandfinaalis alistati 4:2 Hispaania. Õnn sai otsa aga poolfinaalis, kus kaotati penaltitega 5:6 Saksamaale. Samal turniiril alistas Prantsusmaa veerandfinaalis penaltiseerias 5:4 Hollandi, kuid kaotas poolfinaalis 5:6 Tšehhile.
Viimati suutis EMil või MMil kaks penaltiseeriat kahest võita Argentina 1990. aasta MMil, kui veerandfinaalis alistati penaltitega 3:2 Jugoslaavia ja poolfinaalis 4:3 Itaalia. Toonasel turniiril panidki argentiinlased palju rõhku vastaste mängu lõhkumisele ja penaltiteks valmistumine oli osa nende strateegiast.
Väravas hiilgas argentiinlastel toona Sergio Goycochea. MMide ja EMide ajaloos ongi argentiinlased ka ainsad, kes suutnud võita ühel turniiril kaks penaltiseeriat. Ehk kokkuvõtvalt ei ole ükski Euroopa koondis suutnud ühel turniiril olla võidukas kahes penaltiseerias ja eile ei saanud ka Poolast selles vallas esimest.
/nginx/o/2016/07/01/5562213t1h9474.jpg)
---
NELJAPÄEV, 29. JUUNI
Postimehe edetabel konkurentsi jäänud koondistest
Jalgpalli EM-finaalturniiril on 24 meeskonnast praeguseks konkurentsi jäänud 8 ning alates tänasest hakkab veerandfinaalide abil tiitli nimel heitlevate tiimide nimekiri aina enam koomale tõmbuma.
Postimees tegi ülevaate konkurentsi jäänud koondistest ning reastas nad edetabelisse nende võimalikke võiduvõimalusi silmas pidades.
1. Prantsusmaa
Kodupubliku ees mängivad prantslased suutsid kaheksandikfinaalis Iirimaaga tõestada, et rasketel hetkedel ei kaotata pead ning vajadusel suudetakse käiku lükata ka plaan B. See on midagi, mis näiteks inglastel kohtumises Islandiga täielikult puudus. Lisades siia koduseinte toetuse, mängijate hea kvaliteedi ja kõrge motivatsiooni, siis võib prantslased lugeda ikkagi turniiri suurimateks favoriitideks.
2. Saksamaa
Kaheksandikfinaalis Slovakkiaga sai Saksamaa sel turniiril esmakordselt oma mängumasina tõrgeteta tööle ja koheselt oli vastaste väravas ka kolm palli. Lisaks sellele on Saksamaa sel turniiril veel ainus meeskond, kes on suutnud nelja kohtumisega enda värava puutumatuna hoida. Praegu tundub, et sakslased on leidnud ka väljakule õiged mehed ja suurturniiride play-off’ides töötab nende masinavärk peaaegu alati laitmatult.
3. Portugal
/nginx/o/2016/06/30/5558081t1h1f1e.jpg)
Ronaldo olemasolu ei saa kunagi alahinnata ja kolmekordne maailma parim jalgpallur võib tõusta igas kohtumises otsustajaks. Portugalil on rünnakul olemas teravad ja oskuslikud ründajad ja sel turniiril on tõestatud, et vajadusel suudetakse ka kaitse korralikult lukku keerata. Lisaks on portugallastel hulgaliselt kogemusi ja neid soosib ka turniiritabel.
4. Itaalia
Sel turniiril ülimalt enesekindlalt mängivad itaallaste koosseis on võrreldes prantslaste ja sakslastega kõvasti keskpärasem, kuid antud kooslus on Antonio Conte käe all vormitud ühtseks löögirusikaks. Itaallased on varasemaltki vastupidiselt ootustele jõudnud suurturniiridel kaugele. Näiteks 2000. ja 2012. aasta EMidel finaali.
5. Belgia
Belgia on seni kahes mängus saanud enda väravasoone lahti, kui alagrupiturniiril alistati 3:0 Iirimaa ja kaheksandikfinaalis 4:0 Ungari. Ekspertide hinnangul ei ole need võidud siiski veel piisavad, et tõusta turniiri kõige suuremate soosikute sekka. Siiski on tõestatud, et väravaid osatakse lüüa ja belglaste õnneks on end aina enam leidmas ka Eden Hazard, kes võib olulistel hetkedel otsustajaks tõusta.
6. Poola
/nginx/o/2016/06/30/5558085t1h2081.jpg)
Ainus penaltiseeriaga veerandfinaali pääsenud meeskond on senise turniiriga näidanud, et potentsiaali neis on, kuid samas ei ole nad suutnud endast veel kõike välja pigistada. Robert Lewandowski ei ole seni enda tõelist palet veel näidanud ja see kaart on poolakatel veel taskus. Siiski räägib nende kahjuks tõsiasi, et praegustel koondislastel puudub varasemast suurturniiride play-off’ide kogemus.
7. Wales
Kaheksandikfinaalis Põhja-Iirimaa vastu ei olnud Wales eriti veenev, kuid samas oli ka selge, et nad ei ole suurturniiril harjunud olema soosiku rollis. Lõpuks sai Wales tänu Gareth Bale’i teravale värava alla tehtud söödule võidu kätte. Veerandfinaalis Belgia vastu on Wales taas enda jaoks sobivamas ehk autsaideri rollis, kuid turniiri sellises staadiumis hakkavad mängima juba kogemused, mida Walesil on siiski vähe.
8. Island
Sel turniiril juba kogu jalgpallimaailma üllatanud islandlaste jaoks hakkab vaikselt sein ette tulema ja järgmine võit oleks juba senisest veelgi suurem sensatsioon. Inglaste alistamine kaheksandikfinaalis ei ole inglaste tavalist mannetust arvesse võttes väga suur sensatsioon. Järgmisena kohtuvad islandlased aga kodupubliku ees mängiva Prantsusmaaga, kes on kodustel suurturniiridel alati hästi esinenud. Lisaks on prantslased sel turniiril juba tõestatud, et mõningad raskused neid ei murra ja nad ei ole Islandiga mängides nii hambutud nagu inglased.
/nginx/o/2016/06/30/5558087t1h98b0.jpg)
---
KOLMAPÄEV, 29. JUUNI
Roman Abramovitš vaatab EMi ja naeratab
Jalgpalli suurturniiridel võivad üllatada ka suurriikide koondised ja sel korral on positiivselt üllatanud Itaalia, kes on rõhunud oma tugevustele ja näidanud head mängu ka koosseisuga, kust puuduvad maailma absoluutsel tipptasemel ründeässad. See teeb erilist heameelt Londoni Chelsea jalgpalliklubi venelasest omanikule Roman Abramovitšile.
Itaalia koondist on traditsiooniliselt teatud nende hirmkõva kaitse järgi ja selgi korral toetuvad nad just Torino Juventuse kaitseliinile (35-aastasele Andrea Barzaglile, 31-aastasele Giorgio Chiellinile ja 29-aastasele Leonardo Bonuccile) ja sama klubi kogenud 38-aastasele väravavahile Gianluigi Buffonile. Samas tuleb aina enam esile tõsta meest, kes paneb itaallased väljakul õige taktikaga mängima. Selleks meheks on endine Juventuse peatreener Antonio Conte, kes EMi järel jätab Itaalia ja asub juhendama Chelseat.
/nginx/o/2016/06/29/5556427t1h8a13.jpg)
Itaalia on sel korral korraliku mänguga jõudnud EMil juba veerandfinaali ja itaallased on loomulikult saavutatu üle õnnelikud, kuid samas ei ole nad kohaliku jalgpallieluga absoluutselt rahul. Eelkõige teeb itaallastele tuska tõsiasi, et nende jaoks võiduga lõppenud 2006. aasta MMi järel on tähtmängijate osakaal nende koondises olnud pidevas langustrendis ja tipptasemel mängijaid kasvabki Itaaliast praegu haruharva.
Kiidusõnu teenibki seetõttu praegu peamiselt Conte, kes on suutnud kokku panna võiduvõimelise ja tahtejõulise meeskonna. Conte on suutnud Itaalia panna ülimalt enesekindlalt mängima ning matšis Hispaaniaga olid nad selgelt enesekindlamaks meeskonnaks ja hispaanlased ei suutnud kuidagi nende võitlusvaimu murda. Järgmisena saadakse end laupäeval proovile panna veerandfinaalis Saksamaaga.
Enne Itaalia koondise tüüri juurde asumist kolm hooaega Torino Juventust juhendanud Conte viis Juventuse selle aja jooksul kolmel korral Itaalia meistriks ning nüüd on ta end suutnud tõestada ka Itaalia koondise eesotsas. Ülimalt emotsionaalse juhendajana tuntud Contel on olemas ka Chelsea jaoks vajalik Meistrite liiga võitmise kogemus – Conte võitis mängijana Juventuse ridades tiitli 1996. aastal.
Nii võibki Abramovitš praegu rahulolevalt EM-finaalturniiri jälgida ja tõdeda, et peatreeneri valimisel sai tehtud ikkagi hea otsus.
/nginx/o/2016/06/29/5556419t1h9ba0.jpg)
---
TEISIPÄEV, 28. JUUNI
Sajandi jalgpalliime ja mannetud inglased
Jalgpall pakub ikka ootamatusi ja sel aastal on ta pakkunud neid palju. Esmalt krooniti tänavu Inglismaa meistriks Leicester City ja nüüd vallutab jalgpallimaailma 330 000 elanikuga Islandi koondis.
Kui Leicester City tiitlivõitu võis hooaja edenedes aina rohkem ennustada, siis Island on Prantsusmaal peetaval EMil laiatanud järjest suurtele jalgpalliriikidele kaikaga pähe.
/nginx/o/2016/06/28/5552885t1h1316.jpg)
Kui esmalt alustati viigiga Portugali vastu ja lõpuks saavutati alagrupis 5 punktiga teine koht, siis keegi ei olnud valmis selleks, mis juhtus esmaspäeva õhtul Nice’is.
Suurturniiride play-off’ides juhtub küll üllatusi, kuid tavapäraselt mitte selliseid. Suurriigid kipuvad turniiri otsustavas faasis ikka oma võtma, kuid nüüd tõestas end suureks jalgpalliriigiks pidav Inglismaa, et nad ongi nii mannetud nagu viimastel aastatel nähtud.
Inglismaa jalgpallikoondis ei ole nüüd suurturniiride play-off’is tundnud võidurõõmu koguni kümme aastat. Inglased teenisid viimase võidu 2006. aasta MMil, kui kaheksandikfinaalis alistati 1:0 Ecuador.
Kui Island korraldab järjekordset jalgpalliimet, siis Inglismaa ei ole isegi enam parim koondis enda saare peal. Kui inglaste laeks jäi sel korral kaheksandikfinaal, siis sarnaselt Islandiga on inglaste meelehärmiks veerandfinaali jõudnud ka Wales.
---
ESMASPÄEV, 27. JUUNI
Belgia kuldne põlvkond näitas enda tõelist nägu
Belgia jalgpallikoondise kuldsest põlvkonnast on juba räägitud mõnda aega ja nüüd oodatakse neilt ka esimest suurt tulemust. Eilses kaheksandikfinaalis Ungariga anti mõista, et ootused võivadki olla põhjendatud.
/nginx/o/2016/06/27/5550631t1hd5f8.jpg)
Belglaste 4:0 ülekaal Ungari üle tähistab ühtlasi nende kõige suuremat võitu suurturniiride ajaloos. Euroopa meistrivõistlustel jõuti sellega kaheksa parema hulka 32 aasta pikkuse vaheaja järel. Viimati olid belglased Euroopa kaheksa edukama seas 1984. aastal, kui finaalturniir peeti samuti Prantsusmaal.
Järgmises ringis ootab Belgiat ees Wales ja võit selles mängus viiks belglased juba päris suurte mängumaale. Euroopa meistrivõistlustel on nelja parema sekka jõutud vaid kahel juhul: 1980. aastal saadi kaela hõbemedalid ning 1972. aastal pronksmedalid.
Maailmameistrivõistlustel on Belgia jõudnud poolfinaali vaid korra, kui 1986. aastal saadi lõpuks kirja neljas koht. MMide paremuselt teine tulemus pärineb belglastel kaks aastat tagasi Brasiilias peetud MMilt, kus jõuti veerandfinaali.
Juba 2014. aasta MMil oodati Belgialt suurt läbimurret ning kaheksa parema sekka jõudmine oligi korralik saavutus, kuid toona ei suudetud kordagi kokku panna nii muljetavaldavat esitust nagu eile. Kaks aastat tagasi suutis Belgia teel kaheksa parema sekka kõik vastased üle mängida vaid ühe väravaga ja lõpuks kaotati veerandfinaalis 0:1 Argentinale.
Nüüd näidati aga tõelist tulevärki ja Belgia rõõmuks sai suurturniiril lõpuks tabamuse kirja ka Vincent Kompany puudumisel kaptenipaela kandev 25-aastane Eden Hazard. Lisaks on belglaste kuldse põlvkonna ründeliini liidril turniiri parimana kirjas kolm resultatiivset söötu. Vähemalt eilse põhjal tundub, et suurt potentsiaali ollakse lõpuks suutelised ka tulemuseks vormima.
---
PÜHAPÄEV, 26. JUUNI
Ronaldo väravarekord ja Portugali teekond finaali
Jalgpalli EMil on auti löödud alagrupiturniiri järel üheks soosikuks kerkinud Horvaatia. Samas jätkub mänguliselt seni üsnagi kahvatult esinenud Portugali teekond. Kui heita pilk ajalukku, siis ongi näha, et just Euroopa meistrivõistlustel on portugallased esinenud järjepanu küllaltki edukalt.
/nginx/o/2016/06/26/5548291t1h7883.jpg)
Esmakordselt jõudis Portugal EM-finaalturniirile 1984. aastal (toona mängiti sarnaselt tänavusele aastale Prantsusmaal) ja kohe saadi tasuks kolmas koht. Seejärel jäi neil küll kaks EMi vahele, kuid alates 1996. aastast on nad olnud alati kohal ja ka vähemalt veerandfinaalis.
Neist parima saavutusena jõudis Portugal 2004. aastal finaali, kus jäädi 0:1 alla Kreekale. 2000. ja 2012. aastal mängiti poolfinaalis ning 1996. ja 2008. aastal veerandfinaalis. Nüüd siis ollakse taas veerandfinaalis. Seega ennustab nimetatud muster Portugalile sel korral justkui finaali jõudmist.
1996 – veerandfinaal
2000 – poolfinaal
2004 – finaal
2008 – veerandfinaal
2012 – poolfinaal
2016 – finaal????
Arvestades, et Portugaliga ühel tabelipoolel ei ole sel korral ühtegi varasemat Euroopa meistrit, siis on Cristiano Ronaldol käes suurepärane võimalus tüürida enda kodumaa lõpuks esimese suure tiitlini.
Samas on ka Ronaldol endal käsil rekordijaht. Senise nelja EM-finaalturniiriga on Ronaldo löönud kokku 8 väravat ja EMide kõigi aegade väravaküttide edetabelis annab see teise koha. Napilt edestab portugallast veel 1984. aasta EMi sangar Michel Platini, kelle arvel on 9 finaalturniiri väravat. Järgmisena seisab Ronaldo ja Portugali teel nüüd Poola.
EM-finaalturniiride kõigi aegade väravaküttide edetabel:
1. Michel Platini (Prantsusmaa) 9 väravat
2. Cristiano Ronaldo (Portugal) 8 väravat
3. Alan Shearer (Inglismaa) 7 väravat
4. Ruud van Nistelrooy (Holland) 6 väravat
4. Patrick Kluivert (Holland) 6 väravat
4. Thierry Henry (Prantsusmaa) 6 väravat
4. Zlatan Ibrahimovic (Rootsi) 6 väravat
4. Nuno Gomes (Portugal) 6 väravat
/nginx/o/2016/06/26/5548299t1h3858.jpg)
---
REEDE, 24. JUUNI
Postimehe edetabel konkurentsi jäänud koondistest
Jalgpalli EM-finaalturniiril on 24 meeskonnast praeguseks konkurentsi jäänud 16 ning homme algavates play-off’ides hakkab võidu ihkajate ring aina halastamatumalt koomale tõmbuma.
Postimees tegi ülevaate konkurentsi jäänud koondistest ning reastas nad edetabelisse nende võimalikke võiduvõimalusi silmas pidades.
1. Prantsusmaa
Võõrustajad on seni näidanud EM-finaalturniiril kindlat mängu ja ei ole ühtegi põhjust, miks nende hea teekond ei peaks jätkuma. Kahel viimasel kodusel suurturniiril (1984. aasta EMil ja 1998. aasta MMil) on koduseinad mõjunud neile kannustavalt ja lõpuks jõuti välja tiitlivõiduni.
2. Saksamaa
Maailmameistrid sakslased ei ole enda mängumootorit kõige libedamalt veel tööle saanud, kuid ajalugu on näidanud, et turniiri edenedes tõustakse aina paremasse hoogu. Kaheksandikfinaalis saavad sakslased veel enda mängumootorit kohtumises Slovakkiaga õlitada. Raskem tabelipool ei tohiks kokkuvõttes sakslaste tuju rikkuda.
3. Horvaatia
Horvaatide võimalused on turniiri edenedes kõvasti kasvanud. Seni on tõestatud, et heal päeval ei ole nende jaoks ükski vastane ületamatu. Kõige olulisemaks saab Horvaatia koondise jaoks emotsioonide kontrollimine – kui suudetakse mõõnaperioode vältida, siis soodsam tabelipool võib nende jaoks imet teha.
4. Hispaania
Hispaanlaste ridades ei ole enam Iker Casillase ja Xavi hiilgeaegadele omast ühtsust, kuid maha ei saa neid ka kanda. Alagrupiturniiri viimases voorus Horvaatiale kaotamisega pandi end raskesse seisu ja play-off’i avaringis tuleb vastamisi minna Itaaliaga ja võidu korral ootab ees tõenäoliselt Saksamaa.
5. Itaalia
/nginx/o/2016/06/24/5545375t1hac7f.jpg)
Võrreldes turniiri algusega on itaallaste võimalused tunduvalt suurenenud. Kogenud Torino Juventuse nelik (Gianluigi Buffon, Giorgio Chiellini, Andrea Barzagli ja Leonardo Bonucci) võib osutuda ületamatuks takistuseks kõigile. Samas mängib itaallaste vastu raske play-off’i tabel.
6. Belgia
Võrreldes turniiri algusega on belglaste võidulootused küll kahanenud, kuid samas on neil endiselt suurepärased võimalused jõuda sel turniiril kaugele. Kui kahe kõrva vahel suudetakse asjad paigas hoida ja enne kohtumisi end liiga enesekindlalt ei tunta, siis on kõik võimalik.
7. Inglismaa
Väga noore koondisega EMil tulnud inglased ei ole seni suutnud väga säravat muljet jätta. Potentsiaali meeskonnas on, kuid päris õiget kooslust ei ole inglaste juhendaja Roy Hodgson veel ikkagi leidnud. Viimane fakt võib pingelistes mängudes kergelt kätte maksta.
8. Portugal
Seni alla ootuste esinenud Portugal pole sel turniiril veel võidurõõmu tunda saanud ja õhus on reaalne võimalus, et seda ei saadagi tundma, sest juba kaheksandikfinaalis tuleb neile vastu heas hoos Horvaatia. Traditsiooniliselt loodab Portugal palju Cristiano Ronaldole, kes on seni välja vedanud kolmest kohtumisest ühes.
9. Poola
/nginx/o/2016/06/24/5545377t1h0a38.jpg)
Vaikselt hiilivad poolakad on seni tegutsenud suurema kärata, kuid see-eest väga kindlalt. Keskpärasusest eristumiseks oleks aeg Robert Lewandowski esilekerkimiseks ja just Müncheni Bayerni ründestaar võib olla meheks, kes viib poolakad sel turniiril päris suurte koondiste mängumaale.
10. Wales
Turniiri eel üheks üllatajaks loetud Wales ongi mänginud vastavalt kõrgetele ootustele ja Gareth Bale’i eestvedamisel ollakse kõigeks valmis. Kaheksandikfinaalis ollakse siiski Põhja-Iirimaaga mängides uudses olukorras, kuna selles matšis ollakse käimasoleval EMil esmakordselt soosiku rollis.
11. Šveits
Seni oodatust kahvatumalt esinenud Šveitsi koondis ei ole seni suure ühtsusega silma paistnud ja play-off’i avaringist edasi murdmiseks on vajalik just hea meeskonnatöö. Veerandfinaali jõudmine oleks šveitslaste jaoks juba ajalooline saavutus, kuna EMil ei ole varasemalt kunagi kaheksa parema sekka jõutud.
12. Ungari
Turniiri eel üheks nõrgemaks EMile jõudnud meeskonnaks loetud Ungari on tegelikult tõusnud üheks suuremaks üllatajaks. Seni on ungarlased kõikides kohtumistes suutnud näidata ilusat mängu, kuid nüüd tuleb kohe kaheksandikfinaalis vastamisi minna FIFA edetabeli teise tiimi Belgiaga.
13. Island
Sel turniiril kõvasti fänne võitnud Island on ületanud juba kõik ootused, kuid päris maha neid kanda veel ei saa. Sitkete võitlejatena saadi endale kaheksandikfinaali vastaseks Inglismaa, kes on tihtilugu jäänud hätta eeldatavalt nõrgemate meeskondade kaitse lahti muukimisega. Seega ei pruugi Islandi imede veel kohe lõppeda.
14. Iirimaa
Alagrupiturniiri viimases mängus Itaalia alistamisega endale edasipääsu taganud iirlaste elu ei lähe samuti põrmugi kergemaks, kuna nüüd tuleb vastamisi minna võõrustaja Prantsusmaaga. Võitlustahet on iirlastel alati palju, kuid prantslaste kvaliteedi vastu võib sellest lihtsalt väheseks jääda.
15. Põhja-Iirimaa
EMi eel mitmel pool kõige nõrgemaks finaalturniirile jõudnud koondiseks ristitud Põhja-Iirimaa on kaheksandikfinaali jõudmisega kõik ootused juba täitnud ja nii kaugele pääseti kokkuvõttes tänu väravavahi ennastsalgavale tööle ja tänada tuleb kindlasti ka ukrainlaste kehva mängupäeva nendega peetud matšis. Walesi vastu on neil kindlasti omad võimalused, kuid väga suuri lootusi ei tasu siiski hellitada.
16. Slovakkia
Enda alagrupi kolmandana edasi pääsenud slovakid oleksid omavahelises heitluses kindlasti üle nii mõnestki kaheksandikfinaali jõudnud meeskonnast, kuid nende õnnetuseks tuleb neile koheselt vastu Saksamaa, kes suurturniiridel endast väiksemate vastu halastust ei tunne. Kui peakski juhtuma suur üllatus Slovakkia alistab Saksamaa, siis veerandfinaalis tuleks vastu juba Itaalia või Hispaania ehk slovakid sattusid kõige tugevamasse tabeliveerandisse.
/nginx/o/2016/06/24/5545381t1hc0f4.jpg)
---
NELJAPÄEV, 23. JUUNI
Thierry Henry käsi tuli EMile kummitama
Jalgpalli EM-finaalturniiril tõmmati eilsega alagrupiturniirile joon alla ja selgeks said kõik kahekandikfinaalide paarid. Kui tõelistes põnevusheitlustes kohtuvad Itaalia – Hispaania ning Horvaatia – Portugal ja huviga oodatakse, mida väikeriik Island suudab Inglismaa vastu, siis üks tulevane duell kisub lahti ka vanad ja valusad haavad.
Eile õhtul leidis Lille’is aset tõeline draama, kui E-alagrupi viimase kohaga silmitsi seisnud Iirimaa suutis tänu Robbie Brady 85. minuti väravale alistada endale juba alagrupis esikoha taganud Itaalia. See tähendas, et Iirimaa tõusis 4 punkti peale ja pääses sellega ka alagrupist edasi.
Kõik see viis aga olukorrani, kus iirlastel tuleb kaheksandikfinaalis vastamisi minna Prantsusmaaga. Iirlaste ja prantslaste vastasseis viib paljude mõtted aga koheselt 2009. aasta 18. novembrisse, kui samad meeskonnad selgitasid Stade de France’il tiimi, kes pääses läbi play-off’i 2010. aasta MMile.
Toona oli Prantsusmaa suutnud võõrsil avamängu 1:0 võita, kuid korduskohtumine läks tänu Robbie Keane’i tabamusele lisaajale. Lisaajal leidis aset aga jalgpalliajaloo üks räägitumaid momente, kui prantslaste ründetaar Thierry Henry mängis karistusalas palli endale vasaku käega ette ja söötis seejärel selle William Gallas’ile, kelle tabamus viis lõpuks Prantsusmaa ka MMile.
Nüüd on Henry vasak käsi saabunud kummitama ka tänavusele EMile ning pühapäeval Lyonis peetava kaheksandikfinaali eel kuuleb toonasest vahejuhtumist lugusid veel küllaldaselt. Ühtlasi saab see olema tiimide esimene omavaheline kohtumine pärast toonast matši.
/nginx/o/2016/06/23/5539059t1h668d.jpg)
---
KOLMAPÄEV, 22. JUUNI
Muretult mõnulenud Hispaania ja Inglismaa said karmilt karistada
Tänavuse jalgpalli EM-finaalturniiri alagrupimängude viimases voorus on mitmel õhtul järjest saanud näha, kuidas suured jalgpalliriigid ei pinguta lõpuni ja selle tulemusena on jõutud olukorrani, kus play-off’i ühele tabelipoolele sattusid korraga nii Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Hispaania.
Kui esimesena mainitud Prantsusmaa tegi kohtumises Šveitsiga enda töö korralikult lõpuni ja 0:0 viik andis neile alagrupis esikoha, siis kahel järgneval õhtul väljakul käinud Inglismaa ja Hispaania võivad vaid iseennast süüdistada.
/nginx/o/2016/06/22/5535247t1h1f4d.jpg)
Sarnaselt Prantsusmaale jõudsid ka Saksamaa ja Itaalia kaheksandikfinaali alagruppide võitjatena. Hispaania ja Inglismaa saatuseks jäi alagrupp lõpetada teisena. Alagrupi võitmise korral oleksid hispaanlased ja inglased sattunud turniiritabeli teisele poolele, kus nende asemel on nüüd hoopis Horvaatia ja Wales.
Inglismaa alagrupiturniiri viimases kohtumises Slovakkia vastu oli selgelt näha, et lõpuks rahulduti juba viigiga ning karistuseks satuti ilmselgelt tugevamale tabelipoolele ja süüdistada saavad nad vaid iseennast. Järgmisena ootab inglasi kaheksandikfinaalis ees küll F-alagrupi teine meeskond, kuid võidu korral tuleb veerandfinaalis tõenäoliselt vastamisi minna võõrustaja Prantsusmaaga.
Veel suurema supi keeras endale kokku aga Hispaania. Eilses mängus Horvaatiaga oldi tüürimas mõnusalt viigisadamasse, kuid ega horvaadid rumalad ei ole ning nemad soovisid iga hinna eest vältida kaheksandikfinaali Itaaliaga.
Horvaatia staari Ivan Perišici 87. minuti 2:1 võiduvärav Hispaania vastu võib kokkuvõttes olla kõige rohkem turniiri kulgu mõjutanud tabamus. Sarnaselt Inglismaaga viigiga rahuldunud, kuid lõpuks hoopis kaotuse kirja saanud Hispaania maksis väljakul muretult mõnulemise eest aga ränka hinda, sest nüüd tuleb kaheksandikfinaalis neil vastamisi minna Itaaliaga. Võidu korral ootab veerandfinaalis suure tõenäosusega ees aga juba Saksamaa.
Sel turniiril head hoogu näidanud Horvaatia võitles endale edasiseks välja aga hea turniiritabeli. Kaheksandikfinaalis lähevad horvaadid vastamisi B-/E- või F- alagrupi kolmandaga. Võidu korral mängitakse veerandfinaalis aga Poola või Šveitsiga. Ehk nimetatud nelikust tuleb selle turniiri üks poolfinalist.
---
TEISIPÄEV, 21. JUUNI
Venemaa läheb kodusele suurturniirile vastu häbinägu ees
Venemaa jalgpallikoondise käsi ei ole viimastel aastatel kõige paremini käinud ja lohutust ei pakkunud ka käimasolev EM-finaalturniir. Prantsusmaal alustati suurturniiri igati korralikult, kui avamängus viigistati Inglismaaga. Seejärel läksid asjad aga ainult allamäge.
/nginx/o/2016/06/22/5535151t1habba.jpg)
Alagrupiturniiri teises voorus jäädi alla 1:2 Slovakkiale ning turniir lõpetati juba häbiväärse kaotusega, kui Walesile kaotati koguni 0:3.
Venemaa koondise jaoks oli tänavune turniir peaprooviks kahe aasta pärast peetavaks MMiks, mis toimub teadupärast Venemaal. Kuna venelased MM-finaalturniiri korraldajana valiksarjas osalema ei pea/ei saa, siis oli ka Walesi käest saadud 0:3 kaotus nende viimaseks ametlikuks mänguks enne 2018. aasta kodust MMi.
Kui Prantsusmaal märatsenud venelastest huligaanide pahategude peale teatati Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA poolt, et järgmine selline käitumine toob kaasa Venemaa koondise turniirilt eemaldamise, siis enam ei ole vaja ka selle pärast muretseda, sest turniirilt tuleb neil lahkuda nagunii häbinägu ees.
2008. aasta EMil poolfinaali jõudmise järel ei olegi venelased enam suurturniiridel alagrupist edasi pääsenud ja kuna ka nende koosseis on juba küllaltki kogenud, siis seisab Venemaa koondisel ees kaks keerulist aastat, et kodusel MMil taas mitte häbisse jääda. Ühes võib igatahes kindel olla – kohalikus meedias ootab koondist ees korralik materdamine.
---
ESMASPÄEV, 20. JUUNI
Algas ülimalt närviline ootamine
/nginx/o/2016/06/20/5528571t1h2511.jpg)
Seoses osalejate arvu kasvamisega (varasema 16 asemel osaleb sel finaalturniiril 24 meeskonda) viidi tänavuseks EMiks sisse muudatus ka formaadis, mille järgi pääseb lisaks iga alagrupi kahele paremale edasi kaheksandikfinaalidesse ka kuue alagrupi peale neli paremat kolmanda koha omanikku. Viimane fakt aga tähendab omakorda, et praeguseks endale juba A-alagrupis kolmanda koha taganud Albaaniat ootab ees närviline ootamine.
Albaania alistas eile õhtul 1:0 Rumeenia ja sellega teeniti enda esimesed punktid finaalturniiril. 3 teenitud silma andsid neile ühtlasi ka grupis kolmanda koha. 3 punkti ja väravate vahe -2 ei anna edasiseks just väga suuri lootusi, kuid siiski tuleb neil kolmapäevani teraselt jälgida mänge teistes alagruppides.
Nii tulebki Albaanial jätkata praegu tavapärase treeningrutiiniga, kuid kolmapäeva õhtuks võib hoopis selguda, et ikkagi tuleb koju sõita. Lisaks teadmatusele selles valdkonnas on õhus veelgi üks küsimus.
Kui alagruppide võitjad ja teise koha saavutanud meeskonnad teavad täpselt, millal ja kus toimub nende järgmine matš, siis Albaania ei tea veel sedagi, mis võimaliku edasipääsu korral saama hakkab. Kui Albaania peakski olema üks neljast edasi pääsevast kolmanda koha omanikust, siis nende kaheksandikfinaal toimub 25. juunil Pariisis või hoopis 26. juunil Lille’is.
Sarnast süsteemi kasutati suurturniiril viimati 1994. aasta MMil. Toona pääses viimase alagrupi kolmandana edasi Itaalia, kes jõudis lõpuks välja isegi finaali. Esikohamängus jäädi lõpuks penaltitega alla Brasiiliale. Toona kogusid itaallased alagrupis 4 punkti ja nende väravate vahe oli 0.
Veel on 24 meeskonnaga sarnast süsteemi mängitud 1990. ja 1986. aasta MM-finaalturniiridel. 1990. aastal pääses viimase alagrupi kolmandana edasi Uruguay, kellel oli tabelis 3 punkti ja väravate vahe -1 (toona anti võidu eest 2 punkti ehk tänapäevases vääringus oli neil kogutud 4 silma).
1986. aastal oli viimane õnnelik kaheksandikfinaali pääsenud alagrupi kolmas taas Uruguay. Tol korral kogusid nad kahe viigi eest 2 punkti ja väravate vahe oli neil koguni -5. Esimesena jäi toona välja Ungari, kellel oli ka 2 silma aga väravate vahe -7. Tänapäevase süsteemi järgi oleks aga edasi pääsenud Ungari, kuna oma 2 punkti teeniti ühe võidu eest.
/nginx/o/2016/06/20/5528545t1h8399.jpg)
---
PÜHAPÄEV, 19. JUUNI
Cristiano Ronaldo statistika hullutab
Samal ajal kui Lionel Messi on tüürinud Copa Americal Argentina jalgpallikoondise juba poolfinaali ja Messi ise on 4 tabamusega turniiri üks suuremaid väravakütte, siis tema suur konkurent Cristiano Ronaldo vaevleb Euroopa meistrivõistlustel.
Ronaldo on juba mõnda aega olnud Portugali jalgpallikoondise läbi aegade suurim väravakütt (praeguseks on ta kirjas 58 väravat) ja alates eilsest on ta 128 matšiga ka koondise rekordinternatsionaal. Seni jagas ta seda tippmarki legendaarse Luis Figoga.
/nginx/o/2016/06/18/5525541t1he156.jpg)
Kõik Ronaldo ümber on aga aastatega kasvanud nii suureks, et tema tegemisi väljakul kajastatakse igasuguste statistiliste näitajatega. Sel finaalturniiril on need olnud aga pigem negatiivset laadi, sest kahe alagrupimänguga on Portugalil tabelis 2 punkti ja Ronaldol 0 väravat.
Nii said eilse matši järel statistikud välja tuua, et Ronaldo eksis suurturniiri normaalajal esmakordselt penaltil, kui ta lõi Austria vastu penaltipunktilt posti. Koondise ja klubi särgis on ta viimasest viiest kohtumiste normaalajal löödud penaltitest eksinud nüüd koguni neljal.
Kui penaltid välja arvata, siis Prantsusmaal peetaval EMil on Ronaldo kuuma andnud ka mänguolukordadest ja 31-aastane Portugali koondise staar on kahe matšiga teinud koguni 20 pealelööki. Siinkohal tuleb lisada, et üheksa EMil mängiva meeskonna näitaja on ka sellest väiksem. Loomulikult on see üksikute mängijate pingereas esimene näitaja.
Eile õnnestus Ronaldol siiski korra ka väravavõrku sahistada, kuid selle tabamuse võttis temalt suluseis. Nüüd on tal ja Portugalil jäänud veel üks võimalus olukorda parandada, kui kolmapäeval kohtutakse alagrupi viimases mängus Ungariga.
/nginx/o/2016/06/19/5525785t1h710c.jpg)
---
LAUPÄEV, 18. JUUNI
Päev, mil huligaanid hakkasid tulemusi mõjutama
Tänavune jalgpalli EM-finaalturniir on paistnud väga palju silma ka platsiväliste sündmustega ning seda peaasjalikult negatiivses võtmes. Venemaa ja Inglismaa huligaanide kaklemiste kõrval on mõned inimesed suutnud staadionil väljakule joosta ning kasutatud on pürotehnikat, mida nüüd viimasel juhul loobiti juba väljakule. Reedeses Horvaatia – Tšehhi kohtumises aset leidnud vahejuhtum mõjutas lõpuks otseselt ka matši kulgu ja võib teha olulisi korrektiive horvaatide edasistes tegemistes.
Pärast Horvaatia fännisektorist väljakule visatud rakette olid mängijad sellest ilmselgelt häiritud ja tšehhide 2:2 viigivärava võib igasuguse kahtluseta kirjutada just rahurikkujate arvele. Mängujärgseid kommentaare lugedes on selge, et nõutud on ka Horvaatia koondislased ise ja arvestatakse koguni võimalusega, et nende mängud sel finaalturniiril on mängitud.
/nginx/o/2016/06/18/5523081t1hb5ce.jpg)
Horvaatia Jalgpalli Liidule on juba niigi karistus soolas, kuna nende EMi avamängus Türgi vastu jooksis nende tiimi poolehoidja väljakule ja rakette kasutati ka toona. Õnneks ei visatud siis neid väljakule.
«Peame ootama ja vaatama, kas meil lubatakse üldse alagrupiturniiri viimast kohtumist Hispaania vastu pidada,» oli horvaatide staarmängija Ivan Rakitic pärast eilset matši nõutu.
Horvaatia koondise juhendaja Ante Cacici poolt sporditerroristideks ristitud mehi oli staadionil umbes kümmekond ning lisaks rakettide loopimisele suutsid nad ka omavahel kaklema minna. Kokkuvõttes võibki seega käputäis pahandusi otsivaid inimesi ära rikkuda terve koondise turniiri. Kui juhtunu eest ootab horvaate kindlasti mingisugune karistus, siis samamoodi peaksid peeglisse vaatama ka turniiri korraldajad, sest seni vaid ühe nädala kestnud EMi käigus on erinevaid vahejuhtumeid aset leidnud juba liiga palju. EM-finaalturniir kestab aga veel kolm nädalat. Kõigele lisaks avaldas Horvaatia Jalgpalli Liit uudisteagentuurile AFP, et enne matši hoiatasid nad nii Euroopa Jalgpalli Liitu UEFA-t kui ka Prantsusmaa politseid, et sellel kohtumisel on oodata probleeme.
*Eilse tõrvikute loopimise järel selgitas vahejuhtumit ka endine Horvaatia koondise peatreener ning praegune West Ham Unitedi juhendaja Slaven Bilic, kes EMi ajal töötab Sportsmaili kolumnisti ja ITV kommentaatorina. Kurjajuur peituvat Horvaatia kahe kõige suurema jalgpalliklubi, Zagrebi Dinamo ja Spliti Hajduki, omavahelises vastasseisus.
/nginx/o/2016/06/18/5523079t1hdeba.jpg)
«See on väga kurb, et peame sellistest asjadest rääkima. Meil on probleem. See algas seitse-kaheksa aastat tagasi. Väga paljud fännid ei ole rahul Horvaatia Jalgpalli Liidu tegemistega ja selle tulemusena makstakse pidevalt trahve,» alustas Bilic.
«Seal toimub mäss fännide enda sees. Enamus tahab mänge vaadata rahulikult, kuid mõned üksikud tahavad tekitada probleeme. Tõenäoliselt ei jää see viimaseks vahejuhtumiks,» ennustas Bilic. «Horvaatia Jalgpalli Liit viib harva kohtumisi Spliti, kuna nad arvavad, et oluline on vaid Zagreb. See on võitlus põhja ja lõuna vahel.»
Nii on kriitikute hinnangul Horvaatia jalgpallis liiga palju raha suunatud Zagrebisse ja Dinamost on seeläbi saanud üldse Balkani poolsaare üks tugevamaid klubisid. Horvaatia meistriks on nad praeguse seisuga tulnud 11 korda järjest. Eriti ei olda rahul koondise kunagise superstaari ja praeguse alaliidu presidendi Davor Šukeriga, keda süüdistatakse liiga lähedastes suhetes Dinamo võtmefiguuri Zdravko Mamiciga.
«Zagrebist on saamas Balkani kõige suurem klubi. Samal ajal ei ole Splitil üldse raha ja tegelikult üldse mitte midagi. See on probleemide allikas,» lisas Bilic.
/nginx/o/2016/06/18/5523053t1h9bf3.jpg)
---
REEDE, 17. JUUNI
Itaalia soovib Zlatanile kätte maksta
Jalgpalli EM-finaalturniiri tänane põnev mängudepäev toob esmalt Itaalia ja Rootsi tulise vastasseisu. Viimati kohtusid meeskonnad EMil omavahel 2004. aastal ja toona kogusid nii rootslased, taanlased ja itaallased alagrupis 5 punkti ja välja langesid sellest kolmikust lõpuks itaallased. Otsustavaks sai siinjuures Rootsi ja Taani 2:2 viik viimases alagrupivoorus.
Juba toona kuulus Rootsi koondise rivistusse nende praegune suurim staar Zlatan Ibrahimovic, kes valmistas itaallastele tuska just nende omavahelises mängus. Itaalia – Rootsi mäng lõppes toona 1:1. Itaallased olid selles kohtumises purjetamas tänu Antonio Cassano 37. minuti väravale võidu suunas, kuid Zlatani tabamus 85. minutil tõi tabloole viigi.
Kuna tegemist oli alagrupiturniiri teise vooruga, siis Zlatani värav tähendas, et enne viimast vooru oli Rootsil ja Taanil alagrupis 4 ning Itaalial 2 punkti. Bulgaaria oli punktita. Seega oli viimase vooru eel seis, kus rootslaste ja taanlaste omavaheline 2:2 viik (sobilikud oleksid olnud ka suuremaskoorilised viigid) jätaks Itaalia igal juhul edasisest konkurentsist välja. Taani ja Rootsi tegidki 2:2 viigi ja Itaalia 2:1 võit Bulgaaria üle ei määranud enam midagi.
2004. aasta EM on rootslaste jaoks viimane, kus on suudetud alagrupist edasi murda. Itaalia jaoks on olukord aga vastupidine ning 2004. aasta EM on viimane, kus alagrupist edasi ei pääsetud.
/nginx/o/2016/06/17/5518985t1h0d27.jpg)
---
NELJAPÄEV, 16. JUUNI
Miks esindab Bale Walesi, mitte Inglismaad?
Jalgpalli EMil leiab täna aset alagrupiturniiri üks oodatumaid mänge, kui vastamisi lähevad Inglismaa ja Wales. Kahe Suurbritanniast pärit vutiriigi duell on alati tuline ja staadionil saab fännide poolt kuulda ka korralikku laulupidu.
/nginx/o/2016/06/16/5515657t1hedc1.jpg)
Kui heita pilk aga mõlema meeskonna mängijatele, siis suurema rahvaarvuga inglaste koosseisus on ka rohkem nimekaid jalgpallureid. Samas on täna väljakule jooksvatest meestest praeguse seisuga kõige kõvem jalgpallur hoopis Walesi koondislane Gareth Bale.
26-aastasest Gareth Bale’ist sai 2013. aastal maailma kõige kallim jalgpallur, kui Madridi Real maksis tema eest Tottenhamile koguni 100 miljonit eurot. Seejärel on ta kahel korral kroonitud Reali ridades Meistrite liiga võitjaks.
Samas oleks Bale’il olnud omal ajal võimalik valida ka Inglismaa koondise esindamine ja praeguses seisus oleks ta tõenäoliselt ka Inglismaa koondise liidriks.
Cardiffis sündinud Bale oleks võinud saada jalgpallialaselt Inglismaa kodakondsuse, kuna vanaema kaudu viivad tema juured just sinna. Bale on hiljem meenutanud, et inglased üritasidki teda ka enda ridadesse meelitada, kuid kunagi ei tuldud temaga otse rääkima, vaid kontakti võeti hoopis tema agendiga.
Juba 9-aastaselt Inglismaa jalgpalli klubi Southamptoni noortesüsteemiga liitunud ja 16-aastaselt nende esindusmeeskonnas debüüdi teinud Bale on tunnistanud, et oma valikut ta ei kahetse ja Walesi koondist esindab ta suurima rõõmuga. «Minu jaoks on suur au esindada Walesi koondist,» on Bale teatanud, et südames tunneb ta end uelslasena ja Inglismaa särgi selga tõmbamine ei oleks tema jaoks õige asi.
/nginx/o/2016/06/16/5515663t1h5bed.jpg)
---
KOLMAPÄEV, 15. JUUNI
Islandi suure ime tagamaad
Islandist sai käimasoleva EM-finaalturniiriga kõige väiksem riik, kes kunagi EMil osalenud. 330 000 elanikuga Islandist sai ühtlasi ka esimene alla ühe miljoni elanikuga riik, kes finaalturniirile jõudnud. Vaatamata sellele ei ole Island Euroopa meistrivõistlustel mingisugune peksupoiss – islandlastel on väga korralikes klubides mängivad mehed ja selle tõestuseks võeti enda debüütmängus viigipunkt Portugali käest.
Kui veel korra rahvaarvudesse süveneda, siis Islandi järel on väiksuselt järgmine EM-finaalturniiril mänginud meeskond samuti tänavu debüüdi teinud Põhja-Iirimaa, kelle rahvaarvuks on märgitud 1,81 miljonit. Enne tänavust turniiri oli rekordiomanikuks Sloveenia, kelle rahvaarv jäi 2000. aastal EMil mängides napilt alla kahe miljoni. Selles edetabelis oli seni teisel kohal Läti, kes 2004. aastal EMil mängides oli rahvaarvuga veidi üle kahe miljoni.
/nginx/o/2016/06/15/5512701t1h1794.jpg)
Seega paistab Island isegi väikeste jalgpalliriikide seas enda väiksusega silma. Vaatamata sellele on nende staarmängijad suutnud kodusaarelt välja murda ja jõuda klubijalgpalli mängima suurliigadesse. Tuntuimaks islandlasest mängumeheks on praegu Premier League’is palliva Swansea City üks liidritest Gylfi Þór Sigurðsson (26-aastane, poolkaitsja). Lisaks on neil mees inglaste Championshipis (27-aastane Aron Gunnarsson Cardiff City’s), Prantsusmaa kõrgliigas (26-aastane Kolbeinn Sigþórsson Nantes’is), Saksamaa kõrgliigas (27-aastane Alfreð Finnbogason Augsburgis), Itaalia kõrgliigas (31-aastane Emil Hallfreðsson Udineses), Venemaa kõrgliigas (29-aastane Ragnar Sigurðsson Krasnodaris) ja Šveitsi klubijalgpalli valitseja ridades (28-aastane Birkir Bjarnason Baselis). Unustada ei maksa ka eile pingile jäänud, kuid karjääri tipphetkedel Londoni Chelsea ja FC Barcelona põhitegijate sekka kuulunud 37-aastast ründajat Eiður Guðjohnseni.
Kuidas on aga väike Island suutnud «toota» nii palju häid jalgpallureid? Kuna sealne kliima lubab väljas normaalselt jalgpalli mängida vaid mõned kuud (sealne jalgpallihooaeg kestab vaid maist septembrini), siis otsustati saareriigis 2002. aastal põhjalikult muuta senist mustrit.
Toona suutis Islandi Jalgpalli Liit veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma üleriigilises jalgpalliprojektis, mille tulemusena on karmi kliimaga Islandil tänapäeval 15 täismõõtmetes jalgpallihalli. Nimetatud hallide ülalpidamiskulud on jäänud kohalike omavalitsuste kanda ehk sealne jalgpalliliit ei ole pidanud end rahalises mõttes auti mängima ja nad saavad tegeleda ka muude projektidega. Teiseks pandi toona kõvasti rõhku treenerite koolitusele ja selle kahe aspekti tulemuste viljadena ongi paljuski kokku saadud praegune tiim.
Lisaks sisehallidele on mõeldud loomulikult ka teist tüüpi platsidele – nii on riigis üle 20 välitingimustes asuvat kunstmuruväljakut ja üle 100 koolide juures asuvat miniväljakut. Kuna saareriik on jalgpalliväljakutest sisuliselt üle ujutatud, need on avatud kõikidele soovijatele ja sinna juurde pakutakse ka asjalikku juhendamist, siis kõige selle tulemusena mängiti eile EM-finaalturniiril 1:1 viiki Portugaliga.
«Edu valem on see, et juba viie-kuueaastastel lastel on väga hea haridusega treenerid. Tänu sellele on meeskondade noortesüsteemid väga head,» põhjendas The Guardianile ka Islandi koondise nimekas rootslasest peatreener Lars Lagerbäck.
Kõigele sellele lisaks tuleb loomulikult kiita ka islandlaste võitlusvaimu, mis on omane just karmist kliimast tulnud inimestele.
/nginx/o/2016/06/15/5512697t1hbc91.jpg)
---
TEISIPÄEV, 14. JUUNI
Maksavad kogemused, mitte suur hinnasilt
Eile hilisõhtul toimus käimasoleva jalgpalli EMi alagrupiturniiri üks oodatumaid mänge, kui vastamisi läksid praeguse aja üheks talendikamaks tiimiks peetav Belgia ja suurturniiride meeskonnaks ristitud Itaalia. Lõpuks tõestaski kohtumine, et mängijate individuaalne meisterlikkus ei pruugi suurt midagi tähendada, kui vastu tuleb ühtne meeskond.
EMi eel löödi kokku kõikide võistkondade nö hinnasilt ja selgus, et Belgia koondislaste eest on klubide üleminekuturul lauale laotud kõige suurem summa – koguni 407 miljonit eurot. Itaalia koondis asus selles pingereas 195 miljoni euroga alles 7. positsioonil.
Lisaks sellele tulid meeskonnad finaalturniirile väga erinevate lootustega. Kui Belgia kuldsest põlvkonnast on juba aastaid räägitud, siis sel korral oodatakse neilt reaalselt ka turniiril triumfeerimist. Itaalial on seevastu viimaste aegade konkurentsitult kõige nõrgem tiim just mängumeeste nimede mõttes.
Reaalsus on aga see, et vahepeal ka Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA edetabelit juhtinud Belgia pole seni suutnud enda potentsiaali välja mängida. Kaks aastat tagasi MMil oodati neilt samuti palju ja lõpuks jõutigi välja veerandfinaali. Samas tõdesid hiljem kõik osapooled, et belglaste mäng ei olnud eriti veenev ja ei sisendanud tulevikuks enesekindlust.
/nginx/o/2016/06/14/5509433t1hff46.jpg)
Sama võib ka öelda eilse kohta, et edasiseks erilist enesekindlust Belgia fännid sealt ei saanud. Belgia ja Itaalia koondist võrreldes võib selgelt tõdeda, et läbi ajaloo on Itaalial olemas võitmise kogemus ja võita suudetakse ka üsnagi keskpärase meeskonnaga. Belgial see-eest ajalooliselt sellised kogemused puuduvad ja need puuduvad ka praegusel nooremapoolsel koosseisul.
Kui vaadata ka Belgia koondise 24-aastase staarväravavahi Thibaut Courtoisi mängujärgseid kommentaare, siis tundub, et eneseteadlikud noored belglastest tähtmängijad teavad enda arvates asju peatreener Marc Wilmotsist paremini.
Sellised arvamusavaldused sarnanevad juba Prantsusmaa koondise nende aegadega, kus mehed omavahel kõige paremini läbi ei saanud ja tulemuseks oli ilmselge ebaõnnestumine. Seega on Wilmotsil viimane aeg ohjad enda kätte haarata või muidu läheb Belgia andekal põlvkonnal üks suurturniir lihtsalt raisku.
/nginx/o/2016/06/14/5509431t1h0a83.jpg)
---
ESMASPÄEV, 13. JUUNI
Idioodid jäävad idiootideks
Prantsusmaal peetava jalgpalli EM-finaalturniiri eel peljati kõige rohkem terroristide rünnakuid, kuid Euroopa meistrivõistluste esimesed päevad on päevavalgele toonud hoopis teistsuguse probleemi ning selleks on jalgpallihuligaanid.
Valdavalt on jalgpallifännid sõbralikud ja seda on tõestanud ka käimasolev EM-finaalturniir, kus vastasmeeskondade poolehoidjad poseerivad koos piltidel, laulavad üheskoos ning joovad ka koos baarides õlut. Samal ajal on nende sekka tahtlikult ära eksinud ka mõned huligaanid, kelle jaoks on esmatähtis segaduse külvamine ja eelkõige kaklemine.
Prantsusmaale peaks EM-finaalturniiri jooksul saabuma kokku umbes 1,5 miljonit väliskülalist ja kahjuks on paratamatu, et nende seas on ka inimesi, kelle sooviks on eelkõige kakelda. Nagu EMi esimesed päevad on tõestanud, siis sel korral on kaklejaid kohale saabunud tavapärasest rohkem.
Laupäeval Marseille’is aset leidnud Inglismaa ja Venemaa koondise poolehoidjate verine heitlus linnasüdames ei üllatanud eriti paljusid. Kohtumine oli ju eelnevalt juba nimetatud kõrge turvariskiga matšiks, kuid staadionil aset leidnud kaklus oli juba ilmselgelt liiast. Briti meedia teatel said venelaste käest nahutada isegi invaliididest Inglismaa koondise poolehoidjad.
Kui inglaste ja venelaste rusikavõitlus oli prognoositav, siis kahjuks on end jalgpallifännideks nimetavaid idioote ka mujal. Pühapäeva õhtul leidis aset järgmine ida ja lääne vastasseis, kui Lille’is kohtusid Saksamaa ja Ukraina. Sakslaste ja ukrainlaste kaklus ei andnud välja küll nii suurt mõõtu nagu inglaste ja venelaste vahel, kuid negatiivse maigu jättis suhu seegi.
Lille’is asusid pühapäeva õhtul teineteist pudelitega loopima umbes 30 jalgpallihuligaani, kes seejärel asusid omavahel jagama ka rusika- ja jalahoope. Kahe rusikakangelase jaoks lõppes see vastasseis korralike vigastustega.
Prantsusmaa ajalehe L’Equipe teatel on EMile jõudnud umbes 150 tuntud Saksamaa huligaani, kes idealiseerivad II maailmasõja aega ning kõike sinna juurde kuuluvat. Seejuures on suudetud osade selliste vaadetega inimeste jõudmist Prantsusmaale takistada – viimati peeti Luksemburgi piiril kinni 18 Dresdenist pärit huligaani.
Praeguseks on selgeks saanud, et idiootses käitumises ei saa süüdistada vaid välisriikidest kohale sõitnuid ja pahandust soovivad tekitada ka Prantsusmaa enda huligaanid. Marseille’i pättide rusikaid said tunda nii venelased kui ka inglased.
Nice’is sattusid kohalike rünnakute alla aga Põhja-Iirimaa ja Poola fännid. Kui EMi eel võis karta, et suurt segadust võivad tekitada ka poolakad ja põhja-iirlased, siis tegelikkuses suutsid nad rahulikult koos eksisteerida ja lõpuks sattusid nad nii hoopis Nice’i huligaanide rünnakute alla.
Kõige tipuks on idiootsete jalgpallihuligaanide tegutsemine avaldamas mõju ka jalgpallimängule endale. Nii ähvardas Euroopa Jalgpalli Liit UEFA juba venelased ja inglased EMilt eemaldada, kui senised jamad jätkuvad. Selline sündmuste käik oleks aga vesi huligaanide veskile. Samas jalgpallurite osas oleks tegemist ülimalt suure ebaõiglusega.
/nginx/o/2016/06/13/5506009t1hd02d.jpg)
---
PÜHAPÄEV, 12. JUUNI
Portugallaste kasvatatud Inglismaa uus karistuslöökide meister
Ülimalt noore koosseisuga Inglismaa jalgpallikoondis oli käimasoleval EM-finaalturniiril avamängus võidule lähedal, kuid lõpuks maksid vähesed kogemused kätte ja venelastel lubati üleminutitel 1:1 viigistada.
/nginx/o/2016/06/12/5501703t1h9e7d.jpg)
Noore ja andeka koosseisu eest peavad inglased eelkõige tänama lõppenud Premier League’i hooajal häid esitusi teinud Tottenhami. Eilses algkoosseisus oli inglastel koguni viis Tottenhami mängijat, kellest äärekaitsja Kyle Walker on 26-aastane ning samuti äärekaitsja Danny Rose 25-aastane. Keskväljal platsile jooksnud Eric Dieri vanuseks on 22 ja Dele Allil 20. Tipuründajana alustas 22-aastane Harry Kane. Eile säras nimetatutest Dier, kes lõi karistuslöögist inglaste ainsa värava.
22-aastane Dier on Inglismaa jalgpallis üsnagi erandlik nähtus. Nimelt ei ole poolkaitsja saanud enda jalgpalliharidust Inglismaal, vaid hoopis Portugalis. Seejuures üritasid portugallased meest omal ajal kaasata hoopis enda koondisesse.
Dier sattus omal ajal Portugali juba 7-aastaselt, kui tema ema võttis vastu töökoha seoses 2004. aastal Portugalis peetud EM-finaalturniiriga.
Lissaboni elama asudes seadis Dier sammud kohaliku Sportingu trennidesse. Kui noore jalgpalluri vanemad siirdusid tagasi Inglismaale 2010. aastal, siis Dier jõudis enda sünniriiki tagasi 2014. aastal, kui tema praegune tööandja Tottenham maksis tema eest Sportingule 5 miljonit eurot.
Kui Portugali koondislast Dierist ei saanud, siis Sportingu kasvandikuna on ta hästi selgeks
saanud karistuslöökide kunsti. Sportingu kõige kuulsama kasvandikuna on karistuslöögid teadupärast hästi käpas ju ka Cristiano Ronaldol.
---
LAUPÄEV, 11. JUUNI
Kui poleks Leicester City imet, siis räägiks kõik Prantsusmaa staarist
Hiljuti lõppenud jalgpalli klubihooaeg jääb igavesti ajalukku tänu Leicester City imelisele tiitlivõidule Inglismaa kõrgliigas ning nende 29-aastase ründestaari Jamie Vardy imelisele loole. Samas tõusis lõppenud klubihooajaga maailma jalgpalli absoluutsesse tippu veel üks 29-aastane mängumees – Prantsusmaa koondise ja West Ham Unitedi ründav poolkaitsja Dimitri Payet.
India ookeani lõunaosas Reunioni saarel sündinud Payet oli enne lõppenud hooaega pallinud Prantsusmaa kõrgliigas Nantes’i, Saint-Etienne’i, Lille’i ja Marseille’i ridades ja eelmisel suvel võttis ta ette teekonna Premier League’i.
Debüüdi Prantsusmaa koondises tegi Payet juba 2010. aastal, kuid suure läbimurdeni jõudis ta alles lõppenud hooajal. Inglismaa kõrgliigas imeliste karistuslöökidega silma paistnud Payeti debüüthooaeg oli niivõrd võimas, et lõpuks oli ta üks kandidaat ka Premier League’i hooaja parima mängija tiitlile. Kui Payeti võimsad esitused tõmbasid küll kõvasti tähelepanu, siis kindlasti oleksid olnud tema esitused rohkem fookuses, kui ei oleks olnud Leicester City imet.
Tänavuse EMi avamäng Prantsusmaa ja Rumeenia vahel tõestas, et 29-aastane Payet ei ole kaotanud enda klubihooaja hoogu ning temast võib saada EM-finaalturniiri üks säravamaid tähti.
/nginx/o/2016/06/11/5497669t1h38f9.jpg)
---
NELJAPÄEV, 9. JUUNI
Postimehe pingerivi finaalturniirile jõudnud koondistest
Prantsusmaal peetaval jalgpalli EM-finaalturniiril pannakse pall mängu juba reedel ja algab jaht 15. korda välja mängitavale EM-tiitlile. Esmakordselt on finaalturniiril mängimas 24 meeskonda ning Postimees seadis kõik nii kaugele jõudnud võistkonda pingeritta. Lisaks edetabeli koostamisele ja tiimide võimaluste vaagimisele heideti pilk peale meeskonna suurimatele staaridele.
1. Prantsusmaa
Vahepealsest madalseisust üle saanud Prantsusmaa koondis on taas tõusuteel. Kodusest EMist jäävad erinevatel põhjustel kõrvale küll sellised staarid nagu Karim Benzema, Raphael Varane, Mamadou Sakho ja Kurt Zouma, kuid ikkagi jagub prantslastel igasse liini absoluutsel tipptasemel mängumehi.
/nginx/o/2016/06/08/5489333t1hac7e.jpg)
29-aastase väravavahist kapteni Hugo Llorisi juhtimisel väljakule astuva Prantsusmaa tugevus peitub eelkõige keskväljal, kus kõige terasemalt tuleb jälgida 23-aastast Paul Pogbat, kelles nähakse tulevast maailma parimat jalgpallurit.
Prantslaste ridades on ka praeguse aja maailma parim karistuslöökide spetsialist Dimitri Payet ning ning ründajana valmistab vastastele suurt peavalu Madridi Atletico 25-aastane äss Antoine Griezmann. Rünnakul saavad oma võimaluse kindlasti ka noored, kuid juba tippu jõudnud mängumehed: 20-aastane Anthony Martial ja temast pool aastat noorem Kinglsey Coman.
Kõigele lisaks toetavad Prantsusmaad koduseinad, mis ajalugu arvestades on neile hästi mõjunud – võidetud on nii viimane kodune EM (1984. aastal) kui ka MM (1998. aastal). Seega võib prantslasi lugeda algava EMi suurimateks soosikuteks.
2. Saksamaa
2014. aasta MM-tiitli järel on Saksamaa näidanud kõikuvat mängu, kuid suurturniirideks on sakslased ikka saanud oma mängumootori hästi tööle ning ka sel korral pole vähemalt esialgu selles põhjust kahelda.
/nginx/o/2016/06/08/5489299t1h7c00.jpg)
MMi järel panid mitmed kogenud mängumehed nagu Philipp Lahm ja Miroslav Klose koondiserüü kappi seisma ja jätsid enda koha noorematele. Paremate päevade tasemel pole enam ka kapten Bastian Schweinsteiger ning taas on traumadega väljas Marco Reus ja Ikay Gündogan, kuid Manuel Neueri, Mats Hummelsi, Mesut Özili, Thomas Mülleri ja Toni Kroosi koondisesse kuulumine tõstab nad automaatselt favoriitide sekka.
Lisaks võivad sakslased rõõmustada, et tipuründes Klosest tühjaks jäänud koht on taas edukalt täidetud. Vahepealse madalseisu on suutnud ületada 30-aastane tipuründaja Mario Gomez, kes kaks aastat tagasi MM-koosseisu ei mahtunud, kuid tegi nüüd Türgi kõrgliigas Besiktase eest suurepärase hooaja (33 mänguga 26 väravat).
3. Hispaania
Kahel viimasel EMil triumfeerinud Hispaania on suurte soosikute seas ka nüüd. Paljud kahe eelmise EMi staaridest (Xavi, Xabi Alonso, Fernando Torres) ei kuulu enam rahvusesinduse ridadesse, kuid Hispaaniast tuleb pidevalt juurde uusi talente, kellest maailm vaimustub. Pärast ebaõnnestumist 2014. aasta MMil (Hispaania ei pääsenud alagrupist edasi) oli hispaanlaste puhul noorenduskuur ka üsnagi loomulik.
/nginx/o/2016/06/07/5483971t1h2668.jpg)
Mitmeid nooremaid mängijaid koondisesse kaasanud Hispaania tiimis on endiselt ka tohutult kogemusi – EMile sõidab koguni neli meest, kes esindanud koondist üle 100 korra (Iker Casillas, Sergio Ramos, Andres Iniesta ja Cesc Fabregas) ning lisaks jõuab suure tõenäosusega EMil selle tähiseni David Silva.
Kõige rohkem nö uusi nägusid on hispaanlastel ründeliinis, kus suured lootused on asetatud 23-aastasele Alvaro Moratale. Kahel viimasel hooajal Torino Juventuses mänginud Madridi Reali kasvandik Morata on seni pidanud rahvusesinduses 9 matši ja löönud 3 väravat.
EMi eel kaotasid hispaanlased küll enda viimase kontrollmängu Gruusiale, kuid finaalturniiri alagrupis peaksid Tšehhi, Türgi ja Horvaatiaga mängudes olema nad ikkagi favoriidid ja play-off’ides on Hispaania juba varasemalt oma headust tõestanud.
4. Belgia
Juba kaks aastat tagasi MMile suurte lootustega läinud ja seal poolfinaali jõudnud Belgia kuldne põlvkond on nüüdseks kaks aastat venam ja kogenum ja ka lootused on selle võrra suuremad.
/nginx/o/2016/06/08/5489301t1hedac.jpg)
Siiski pole ka Belgia kohal murepilvedest puudust. Mitmed põhimehed eesotsas Eden Hazardi, Thibaut Courtoisi, Marouane Fellaini ja Christian Bentekega näitasid klubihooajal varasemast kahvatumaid esitusi. Belglased küll loodavad, et mehed on selle võrra suvel värskemad, kuid suurturniirideks vajaliku enesekindluse jaoks ebaõnnestumised just kasuks ei tule.
Lisaks peavad belglased hakkama saama vigastatud kapteni Vincent Kompanyta ja suurimad probleemid peituvadki Belgial praegu kaitses, mida pole suudetud korralikult kinni lappida.
Siiski on belglastel kvaliteeti tohutult. Kui hea klubihooaja teinud Toby Alderweireld, Jan Vertonghen, Radja Nainggolan, Kevin de Bruyne ja Romelu Lukaku suudavad ka eespool mainitud mehed endaga koos käima tõmmata, siis on Belgiale kõigile ülimalt ohtlik vastane.
5. Inglismaa
1966. aasta maailmameistrid inglased loodavad iga suurturniiri eel, et ehk nüüd koidab taas nende tund, kuid ikka ja jälle tuleb neil pettuda.
2002. ja 2006. aasta MMile ja 2004. aasta EMile ülimalt suurte lootustega läinud inglaste toonasest kuldsest põlvkonnast on tiimis järel veel vaid Wayne Rooney, kes on 30-eluaastaga ka tänavuse Inglismaa koondise vanim mängumees.
Valiksarja täisedu ehk kümne võiduga lõpetanud inglased võivad praeguse seisuga optimistlikult tulevikku vaadata, sest andekaid mängumehi on neil palju ja Rooney kõrvale on tõusnud teisedki väravaid löövad ründajad. Ründejõuga peakski inglastel olema hästi. Kui vaadata lõppenud Premier League’i hooaega, siis suurimaks väravakütiks oli 25 tabamusega Harry Kane ja kohe tema kannul oli 24 väravaga Jamie Vardy. 22-aastase Kane’i kõrval on koondise põhijõudude sekka tõusnud ka tema 20-aastane poolkaitsjast võistkonnakaaslane Dele Alli, kellel on ajapikku täita Steven Gerrardist ja Frank Lampardist tühjaks jäänud koht.
6. Portugal
Portugali koondis on Cristiano Ronaldo eestvedamisel puudnud nüüd juba üle kümne aasta oma esimest suurvõistluste tiitlit ning endiselt on kõige lähemale jõutud Ronaldo esimesel suurturniiril – 2004. aasta kodusel EMil, mis lõpetati hõbedaste medalitega.
/nginx/o/2016/06/08/5489305t1hb834.jpg)
31-aastane Ronaldo on endiselt meeskonna suurimaks staariks, kelle ümber kõik keerleb. Endiselt on Portugali koondise ridades rivis tema pikaaegsed võitluskaaslased Pepe, Bruno Alves, Ricardo Carvalho, Joao Moutinho ja Nani ehk meeskonna selgroog on korralikult paigas.
Lisaks on aga üles kasvamas uus põlvkond Portugali tähtmängijaid, kellest paljud soovivad enda nime nüüd ka maailmale tuntuks teha.
Rahvusvahelisel tasandil on kõige kuulsamaks saanud vast vaid 18-aastane Renato Sanches, kes liitus eelmisel kuul kümnete miljonite eurode eest Müncheni Bayerniga. Portugali uueks kuldseks poisiks ristitud Sanchese kõrval tuleb aga teraselt jälgida ka 22-aastast Andre Gomest, 23- aastast Joao Mariot ning 24-aastast William Carvalhot.
7. Itaalia
Sarnaselt Itaalia klubijalgpallile ei ole praegu kõige paremad ajad ka Itaalia koondisel. Ajalugu on näidanud, et Itaalia võib tagasihoidliku koondisega täielikult põruda, kuid samas ka üllatada. Neli aastat tagasi jõudsid itaallased üllatuslikult EM-finaali, kus jäädi lõpuks alla Hispaaniale. Toona oli Itaalia ridades aga superhoos Mario Balotelli.
Balotelli on küll alles 25-aastane, kuid praeguseks on ründaja enda talendi sisuliselt maha mänginud ja koondisesse ta enam ei mahu. Võistkonnas pole enam ka 37-aastast vanameistrit Andrea Pirlot, kelle geniaalsus päästis Itaalia paljudel kordadel. Valusaks löögiks on ka PSG 23-aastase poolkaitsja Marco Verratti eemale jäämine trauma tõttu.
Algaval EMil ongi Itaalia seisus, kus nende koondise praeguseks suurimaks väravakütiks on lõhkuv poolkaitsja Daniele de Rossi 18 tabamusega, teisel kohal on selels pingereas keskkaitse tugisummas Giorgio Chiellini 6 väravaga.
8. Horvaatia
Horvaatia jalgpall on läbi aegade andnud maailmale suuri staare ning erand ei ole ka praegune aeg. Horvaatide puhul on tihti olnud küsimuseks, et kui hästi suudetakse staarid ühtseks rusikaks vormida.
/nginx/o/2016/06/08/5489307t1hd9f8.jpg)
Meeskond, kelle koosseisus on Madridi Reali põhijõudude sekka kuuluv poolkaitsja Luka Modric ning FC Barcelonas suurt raskust kandev Ivan Rakitic, on automaatselt tiim, kellega tuleb kõigil tõsiselt arvestada.
Siiski ei kulgenud valiksari horvaatide jaoks kõige ladusamalt ja EM-rongile hüpati sisuliselt viimasel minutil. Probleeme on olnud ka finaalturniiri eel - kaitseliini tugitala Dejan Lovren (FC Liverpool) nõudis peatreenerilt Ante Cacicilt sagedasemat algkoosseisu kuulumist, kuid selle nõudmise peale jäeti ta üldse koondisest välja.
Finaalturniiri eel said horvaadid harjutada väravate löömist, kui maavõistlusmängus San Marino vastu taoti 10 väravat. Praeguse koondise suurima väravakütina sai Torino Juventuses palli taga ajav Mario Mandžukic selles kohtumises kirja 3 tabamust.
9. Šveits
Sarnaselt Belgiale on ka Šveitsis praeguseks peale kasvanud nn kuldne põlvkond. Võrreldes belglastega on siiski šveitslaste mängumehed vähem nimekamad ja neile asetatud ootused ka väiksemad.
Siiski on Šveitsi puhul tegemist meeskonnaga, kes on heal päeval võimaline murdma EMil veerandfinaali ja nii kaugele jõudmine ei tohiks tulla kellelegi üllatusena. Valiksari läbiti suhteliselt kindlalt ning viimases matšis Eesti vastu võidi lubada endale isegi kaotust, kuid lõpuks läbi õnne nopiti siiski võidupunktid.
Šveitsi koondise puhul on tihti rõhutatud nende mängijate multikultuurset tausta ja just seetõttu olevat nad nii ühtne löögirusikas. Nii ongi meeskonna suurimateks staarideks 24-aastane Xherdan Shaqiri ja 23-aastane Granit Xhaka, kelle mõlema juured viivad Kosovosse. Neist viimane lõi hiljuti käed Londoni Arsenaliga. Nimetatud poolkaitsjate kõrval tõmbab rahvusvaheliselt aina enam tähelepanu ka Tšiili/Hispaania päritolu 23-aastane äärekaitsja Ricardo Rodriguez.
Meeskonna kapteniks, südametunnistuseks ja üheks kogenumaks mängijaks on Torino Juventuse energiline 32-aastane äärekaitsja Stephan Lichtsteiner. Lisaks mahtus rivistusse ka Ragnar Klavani klubikaaslane Marwin Hitz, kes peab siiski leppima varuväravavahi rolliga.
10. Poola
Poola koondises ei saa kuidagi üle ega ümber ühest mehest ning selleks on Müncheni Bayerni 27-aastane tipuründaja Robert Lewandowski. Poolakate kapten on praeguse aja üks maailma ohtlikumaid ründajaid ja see teeb Poolast kõigile ebameeldiva vastase.
/nginx/o/2016/06/08/5489309t1h6bee.jpg)
Valiksarjas koduväljakul 2:0 ka Saksamaad võitnud Poolat oleks siiski ebaõiglane pidada ainult ühe mehe meeskonnaks.
Endiselt mängivad meeskonnas olulist rolli tema kunagised klubikaaslased Dortmundi Borussiast: 31-aastane äärekaitsja Lukas Piszczek ja 30-aastane poolkaitsja Jakub Balsczykowski, kes praeguseks on siirdunud Fiorentina ridadesse.
Tipu poole on rühkimas aga teisigi poolakaid. 22-aastane ründaja Arkadiusz Milik lõi lõppenud klubihooajal Amsterdami Ajaxi särgis koguni 24 väravat ja on seega Lewandowskile ründeliinis vääriliseks partneriks. Kaitsva poolkaitsjana teeb Sevilla särgis tegusid aga 26-aastane Grzegorz Krychowiak, kes on kahel viimasel hooajal kroonitud Euroopa liiga võitjaks.
Lisaks saab Poola hiilata hea väravavahtide valikuga. EMile sõidavad Wojciech Szczesny (AS Roma), Artur Boruc (Bournemouth) ja Lukas Fabianski (Swansea City).
11. Austria
Kunagine jalgpalli suurjõud ja MM-medalist (1954. aasta MM-pronks) Austria on taas tõusuteel. Viimati osales Austria suurturniiril 2008. aastal, kui nad olid Šveitsi kõrval EMi korraldajaks. Ise kvalifitseeruti suurturniirile aga viimati 1998. aastal, kui mängiti MMil. Ka 1998. aastal palliti mäletatavasti Prantsusmaal.
/nginx/o/2016/06/08/5489311t1hf2c3.jpg)
Valikturniiril oli Austria üks kindlamaid meeskondi ning G-alagrupis näidati tõeliselt võimu, kui Venemaa, Rootsi, Montenegro, Liechtensteini ja Moldovaga konkureerides koguti koguni 9 võitu ja vaid 1 viik.Selline edu lubab austerlastel EMile tulla korralike eesmärkidega ning finaalturniiril F-alagrupis Portugali, Ungari ja Islandiga konkureerides on eesmärgiks kindlasti kaheksandikfinaali jõudmine. Heal päeval ei tohiks ületamatu olla ka pääse veerandfinaali.
Austria jalgpalli uue põlvkonna kõige säravamaks staariks on Müncheni Bayerni mitmekülgne mängumees David Alaba. Juba aastaid absoluutsel tipptasemel tegusid tegev 23-aastane Alaba oleks suurepäraseks täienduseks kõikidele maailma suurklubidele ja nii peab ka Bayern pidevalt pingutama, et noort mängumeest rahuolevana hoida.
Austerlaste koondisest suurem osa teenib igapäevast leiba Saksamaal, kuid mõned koondislased on murdnud end ka Premier League’i. 30-aastane meeskonna kapten Christian Fuchs mängis tänavu olulist rolli Leicester City Inglismaa kõrgliiga tiitlivõidus. 27-aastane ründaja Marko Arnautovic tegi lõppenud hooajal aga enda parima aasta Stoke City ridades.
12. Rootsi
Kui Poola puhul räägitakse peaasjalikult Robert Lewandowskist, siis Rootsi ongi sisuliselt tituleeritud ühe mehe meeskonnaks. Samas pole see siiski vaid Rootsi häda – ka klubid, kus mängib Zlatan Ibrahimovic ongi sisuliselt ainult tema nägu.
/nginx/o/2016/06/01/5458727t1h9e6e.jpg)
Rootsi koondise tulevik peaks mulluse U21 EM-tiitli valguses paistma helge, kuid tänavuseks turniiriks see fakt neid suurte soosikute sekka siiski ei tõsta. Ka valiksarjas ei õnnestunud rootslastel otse finaalturniirile pääseda ja Euroopa 24 parema sekka jõudmiseks tuli neil play-off’is maha murda naaber Taani. Zlatan lõi play-off’is lõpuks kahe mänguga kolm väravat ja Rootsi ongi finaalturniiril.
EMi alagruppide loosimise üle Rootsi aga eriti rõõmustada ei saa, kuna nad sattusid paljude hinnangul just kõige raskemasse gruppi, kus tuleb heidelda Belgia, Itaalia ja Iirimaaga.
Rootsi nimekamaid mängijaid silmitsedes tuleb tõdeda, et kunagisteks tulevasteks imemeesteks peetud Kim Källström ja Pontus Wernbloom on jõudnud ka nüüdseks juba kogenud mängijate sekka ja tulevikku silmas pidades vaadatakse 24-aastase Celta Vigo ründaja John Guidetti poole. Poolkaitses oodatakse suuri tegsid aga 23-aastaselt Malmö mängumehelt Oscar Lewickilt ning Leipzigi RBga tulevaks hooajaks Bundesligasse kerkinud 24-aastaselt Emil Forsbergilt.
13. Venemaa
Kahe aasta pärast toimuvaks koduseks MM-finaalturniiriks rammu koguv Venemaa on varasemalt nii mõnelegi suurturniirile sõitnud ünsagi korralike lootustega, kuid sel korral neilt midagi eriti suurt ei oodata.
Kahe aasta tagane ebaõnnestumine MMil on kõigil kindlasti värskelt meeles. Lisaks tuli neil tõsiselt vaeva näha, et valiksarjas tagada endale otsepääs finaalturniirile.
Rahaliselt kuluka Fabio Capello peatreeneritoolil Leonid Slutskiga asendanud venelased kiruvad EMi eel vigastusi, kuna trauma tõttu langes koosseisust välja nende rünnakute ehitaja ja keskväljavirtuoos Alan Dzagojev. Vahetult enne EMi tabas neid veel teinegi tagasilöök, kui vigastuse tõttu jääb EMile sõitmata ka kogenud poolkaitsjal Igor Denissovil.
Kaitses Moskva CSKA kaardiväele lootev ning rünnakul Peterburi Zeniti mängijatele Aleksandr Kokorinile ja Artjom Dzjubale panustav Venemaa on finaalturniiri eel pistnud passi taskusse ka ühele brasiillasele ja sakslasele, et enda koosseisu veidike tugevdada. EMile sõidavad nii 30-aastane väravavaht Guilherme Marinato kui ka 28-aastane kaitsev poolkaitsja Roman Neustädter.
14. Wales
/nginx/o/2016/06/08/5489313t1h7a7a.jpg)
Tänavuse EM-finaalturniiri võimalikest üllatajatest rääkides jõutakse tihtilugu Walesi koondiseni ja kõiki asjaolusid kokku pannes võib selles olla üsnagi palju tõtt. Lõpuks sõltub Walesi jaoks väga palju aga nende tähtmängijate tervisest.
Esmakordselt EM-finaalturniirile jõudnud Walesi koondise nurgakivideks on 26-aastane Madridi Reali ründaja Gareth Bale ning Londoni Arsenali 25-aastane poolkaitsja Aaron Ramsey. Siiski on mõlemal mehel olnud karjääri jooksul hulgaliselt probleeme vigastustega ning nende rivist langemsiega saaksid ka kõik Walesi lootused suure tagasilöögi.
Meeskonna kaptenina juhatab väljakul vägesid Swansea City 31-aastane kaitsja Ashley Williams. Lisaks on neil tiimis ka üks imemees. Kui Leicester City imest on tänavu palju räägitud, siis oma osa oli selles ka Walesi koondise poolkaitsjal Andy Kingil.
Kõrgele kohale lootusi hellitades tuleb Walesil esmalt edasi murda aga üsnagi ühtlasest B-alagrupist, kus mängivad veel Inglismaa, Venemaa ja Slovakkia. Walesi jaoks on kindlasti kõige põhimõttelisem 16. juuni vastasseis inglastega.
15. Türgi
Valiksarjas lõpus Hollandi üle parda heitnud Türgi näitas valikmängudes kõikuvaid esitusi, kuid lõpuks jõuti parima kolmanda koha omanikuna otse EMile ja play-off’i õnnestus neil vältida. Siiski näitasid mängud Tšehhi ja Islandiga, et Türgi võib olla väga kergesti haavatav.
Valikmatšidele järgnenud maavõistlusmängudes on türklased näidanud aga head minekut ja seitsmest mängust on koguni teenitud kuus võitu. Ainus kaotus pärineb mai lõpust, kui võõrsil jäädi 1:2 alla Inglismaale.
Peamiselt koduliiga mängijatele toetuv Türgi on aastaid teinud kõvasti tööd, et leida üles Saksamaal sündinud türklased ja liita nad seejärel juba Türgi koondisega. Selliseid mehi on tiimis taas palju ning üheks nimetatuks on ka 22-aastane Leverkuseni Bayeri poolkaitsja Hakan Çalhanoğlu, kellelt türklased ise ootavad suuri tegusid. Spetsialistide hinnangul on ta praegu maailmas üks paremaid karistuslöökide sooritajaid.
Loomulikult on endiselt rivis FC Barcelona 29-aastane poolkaitsja Arda Turan ning nüüdseks Hiina mängima siirdunud 30-aastane ründaja Burak Yilmaz.
Finaalturniiril võib Türgi jaoks alagrupist edasipääsu püüdmine osutuda aga keeruliseks, kuna D-grupis mängitakse Hispaania, Horvaatia ja Tšehhiga. Kaheksandikfinaali jõudmine võikski tänavu olla 2008. aasta EMi poolfinalistide lagi. Lõpuks sõltub aga kõik tõsiasjast, millese emotsiooniga türklased EMil mängima asuvad.
16. Ukraina
Eelmise EMi üheks korraldajaks olnud Ukraina jõudis algavale finaalturniirile läbi play-off’i. Alagrupis Hispaania ja Slovakkia järel kolmandaks jäänud ukrainlased oli kahe mängu kokkuvõttes üle sloveenidest ja nii jõuti iseseisva riigina teistkordselt EM-finaalturniirile.
/nginx/o/2016/06/08/5489315t1h4925.jpg)
EMil heideldakse ühes alagrupis Saksamaa, Poola ja Põhja-Iirimaaga ehk heal päeval on nad võimelised edasi murdma 16 parema sekka.
Viimastes maavõistlusmängudes järjepanu finaalturniiril osalevaid meeskondi alistanud (Ukraina – Wales 1:0, Rumeenia – Ukraina 3:4, Ukraina – Albaania 3:1) ukrainlased loodavad eelkõige enda kahele teravale staarile.
Meeskonna edu pandiks on lõppenud hooajal Sevilla ridades Euroopa liiga võitnud 26-aastane ääreründaja Yevhen Konopljanka ja tema Kiievi Dinamos palliv eakaaslane Andrei Jarmolenko. Tegemist on praeguse Ukraina koondise suurimate väravaküttidega – Jarmolenko on löönud 25 ja Konopljanka 13 väravat.
Kaptenina juhib ukrainlased väljakule aga tõeline vanameister – 37-aastane Anatoli Tõmostšuk. Karjääri tippaastatel Müncheni Bayernis ja Peterburi Zenitis pallinud mees võtab nüüd palgatšekke vastu Kasahstanis Almatõ Kairati ridades.
17. Island
EM-debütant Island näitas teist valiksarja järjest suurepäraseid esitusi ning tasuks saadi enda esimene pääse finaalturniirile. Valiksarjas kahel korral Hollandi alistanud Islandist saab algava EMiga ühtlasi kõige väiksema rahvaarvuga riik, kes kunagi Euroopa meistrivõistlustel mänginud.
/nginx/o/2016/06/07/5483771t1h5fbc.jpg)
330 000 elanikuga Island maitseb finaalturniirile jõudmisega selle töö vilju, millele pandi alus 2002. aastal. Toona suutis kohalik jalgpalliliit veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma üleriigilises jalgpalliprojektis, mille tulemusena on karmi kliimaga Islandil tänapäeval 15 täismõõtmetes jalgpallihalli. Teiseks pandi kõvasti rõhku treenerite koolitusele ja selle kahe tulemuste viljadena ongi paljuski kokku saadud praegune tiim.
Islandi koondise mängumootoriks on Swansea City 26-aastane poolkaitsja Gylfi Sigurdsson, kes keskväljalt ohustab pidevalt ka ise vastaste väravat. Rünnakul teeb tegusid aga 26-aastane Nantesi mängumees Kolbeinn Sigthorsson. Koosseisu on murdnud end ka 37-aastane vanameister Eidur Gudjohnsen, kes karjääri tippaegadel lõi väravaid FC Barcelona ja Londoni Chelsea särgis.
Kindlasti on Island sellisel tasemel tiim, kes ei tule EMile lihtsalt osalema, vaid on võimeline pääsema ka alagrupist edasi. Portugali, Austria ja Ungariga heideldes on see siht vägagi reaalne.
18. Slovakkia
EM-finaalturniiril debüüdi tegev Slovakkia on iseseisva riigina varasemalt suurturniiril mänginud vaid 2010. aasta MM-finaalturniiril. Toona läbiti alagrupiturniir edukalt ja jõuti 16 parema sekka.
/nginx/o/2016/06/08/5489317t1h9a3f.jpg)
Valiksarjas näitasid slovakid head minekut ning koduväljakul suudeti 2:1 üle mängida isegi Hispaania. Samas toimus kohtumine 2014. aasta sügisel ehk pärast hispaanlaste jaoks ebaõnnestunud MMi ja oma uut nägu alles otsiti.
Slovakkia koondise tugitaladeks on 31-aastane Liverpooli keskkaitsja Martin Škrtel ning Napoli 28-aastane ründav poolkaitsja Marek Hamšik ja alagrupist edasi murdmiseks vajatakse enda tähtmängijatelt suurt panust.
Slovakkia kohtub B-alagrupis Inglismaa, Venemaa ja Walesiga ning võimalikke edasipääsejaid ennustades hinnatakse slovakkide võimalusi kõige kasinamalt. Samas poleks nende kaheksandikfinaali jõudmises ka midagi üllatuslikku.
19. Tšehhi
Tšehhid on läbi ajaloo näidanud Euroopa meistrivõistlustel häid tulemusi. 1976. aastal võideti Tšehhoslovakkiana EM-tiitel. Edukalt jätkati ka iseseisva riigina, kui 1996. aastal võideti hõbemedalid ning 2004. aastal jõuti välja poolfinaali. Neli aastat tagasi mängiti aga veerandfinaalis ehk EMidel on tšehhid tihtilugu endast maksimumi või isegi rohkem välja pigistanud.
Sel korral siiski väga suurte lootustega finaalturniirile minna ei saa. D-alagrupis Hispaania, Horvaatia ja Türgiga mängides on edasipääs küll võimalik, kuid selles nelikus viimaseks jäämine ei oleks samuti mingi ime.
Meeskonna suurimaks staariks on jätkuval nüüdseks 34-aastane väravavaht Petr Čech, kes lõppenud hooajal pallis Londoni Arsenalis. Spetsialistide hinnangul tasub aga teraselt jälgida ka kahte nooremat mängumeest: 24-aastast Hoffenheimi äärekaitsjat Pavel Kaderabeki ning 25-aastast Berliini Hertha poolkaitsjat Vladimir Daridat.
Meeskonda kaasati ka endine kapten Tomas Rosicky. 35-aastane poolkaitsja mängis lõppenud hooajal Londoni Arsenali ridades vaid 19 minutit ja on asunud nüüd otsima uut koduklubi. Seega on raske ennustada, millist rolli võiks ta finaalturniiril mängida.
20. Rumeenia
1990ndatel head taset näidanud Rumeenia jalgpallikoondis pole edaspidi enam sarnastesse kõrgustesse tõusnud ning seejärel on saavutuseks olnud juba finaalturniirile jõudmine. Euroopa 24 parema sekka pääsemine on Rumeeniale aga jõukohane ning sellega saadi sel korral ka kindlalt hakkama.
/nginx/o/2016/06/08/5489319t1h1260.jpg)
Prantsusmaal peetaval finaalturniiril on nende puhul heal päeval reaalne ka alagrupist edasi jõudmine, kui A-grupis minnakse vastamisi Prantsusmaa, Šveitsi ja Albaaniaga. Kaugemale praegune koosseis tõenäoliselt aga ei kanna.
Gheorghe Hagi sarnast staari ei ole Rumeenia jalgpallis enam olnud ja väljakul tuleb tulemusi saavutada meeskondlikult. Paha poisi kuulsusega Adrian Mutu koondisest taandumise järel on tiimi suurimateks staarideks Watfordi 29-aastane väravavaht Costel Pantilimon, Napoli 26-aastane keskkaitsja Vlad Chiriches ning kogemustega hiilgab 35-aastane Rayo Vallecano äärekaitsja Ražvan Rat.
21. Iirimaa
Neli aastat tagasi toimunud EMi play-off’is Eestit kurvastanud ja lõpuks meie eest EM-pileti napsanud iirlased on finaalturniiril kohal ka sel korral. Kui neli aastat tagasi olid iirlased finaalturniiril enda grupikaaslaste jaoks justkui korralikuks peksukotiks (kaotati kõik kolm mäng kokku väravate vahega -8) ja kokkuvõtvalt olid nad finaalturniiri kõige kehvemaks meeskonnaks, siis väga suuri lootusi ei saa neile asetada ka sel korral.
Valiksarjas nopiti Saksamaa ja Poola järel ning Šotimaa ees D-grupis kolmas koht ja finaalturniirile jõuti läbi play-off’i, kus alistati kahe mängu kokkuvõttes Bosnia ja Hertsegoviina. Finaalturniiril loositi nad aga eeldatavalt kõige tugevamasse gruppi, kus neil tuleb vastamisi minna Itaalia, Belgia ja Rootsiga ning sellest seltskonnast edasi murdmine oleks iirlaste jaoks juba korralik saavutus.
Traditsiooniliselt Premier League’is pallivatele meestele toetuva Iirimaa koondise raudvarade vanus passis on aga juba tunduvalt 30-eluaastast valel pool ning iirlaste noorem põlvkond ei ole seni veel väga säravalt esile tulnud.
Meeskonna kõige kogenenumateks liikmeteks on Los Angales Galaxy 35-aastane ründaja Robbie Keane, Sunderlandi 35-aastane keskkaitsja John O’Shea ning Stoke City 40-aastane väravavaht Shay Given. Noorema põlvkonna palluritest on iirlaste üheks võtmemängijaks Evertoni 25-aastane poolkaitsja James McCarthy, kes on EMi eel olnud hädas aga vigastusega.
22. Albaania
Prantsusmaal enda EM-finaalturniiride debüüdi tegeva Albaania jõudmine EMile oli kokkuvõttes vast suurim üllatus. Kui teised EMi debütandid on varasemalt mänginud MMil või olnud Islandi puhul sinna jõudmisele väga lähedal, siis Albaania tegi 2016. aasta EM-valiksarjas kindlalt enda läbi aegade parima esituse (I-alagrupp lõpetati Portugali järel ja Taani, Serbia ja Armeenia ees teisena), mille tasuks siis nüüd koht finaalturniiril.
/nginx/o/2016/06/08/5489323t1h154f.jpg)
Albaania jalgpall on viimastel aastatel olnud tõusuteel ning lisaks rahvuskoondise edule on rohkem raha pumbatud ka sealsesse klubijalgpalli. Kui Albaania juurtega mängijad teevad ilma mitmetes erinevates Euroopa koondistes (kõige rohkem Šveitsis), siis nüüd on albaanlased tõestanud, et häid esitusi suudetakse pakkuda ka enda kodumaa eest. Samas on albaanlased teinud ka edukat värbamistööd ja otsinud Euroopast üles paljud seal sündinud ja jalgpallihariduse saanud mängumehed. Eriti on selliseid mehi leitud just Šveitsist.
Globaliseerunud maailma tunnusena tehakse 11. juunil A-alagrupis Šveitsi ja Albaania vahelises duellis ajalugu, kui esmakordselt EMil lähevad vastamisi vennad. Kui šveitslaste üheks suuremaks staariks on Londoni Arsenaliga käed löönud 23-aastane Granit Xhaka, siis Albaania koondise ridades pallib temast kaks aastat vanem vend Taulant Xhaka. Šveitsis sündinud, seal Baselis klubijalgpalli mängiv ja ka Šveitsi noortekoondiseid esindanud Taulant Xhaka otsustas täiskasvanuna pallima hakata hoopis Albaania eest.
Albaania koondise kapteniks ja südametunnistuseks on PSG kasvandik ja praegu Nantes’i ridades palliv 32-aastane keskkaitsja Lorik Cana. Sama kuulus on ka meeskonna itaallasest peatreener Gianni de Biasi, kes sai enda suurte teenete eest mullu ka Albaania kodakondsuse.
23. Ungari
II maailmasõja eel ja järel jalgpallimaailma vaimustanud ungarlased on viimastel kümnenditel virelenud ja jäänud oma hiilgeaegadest kaugele. Siiski on Ungaris viimasel ajal palju jalgpalli rahaliselt panustatud, et jõuda kuidagigi lähemale kunagistele hiilgeaegadele.
Vaatamata kõigele kuulub kahekordne MM-hõbe ning 1964. aasta MM-pronks Ungari algaval EMil autsaiderite sekka.
/nginx/o/2016/06/08/5489325t1h78d4.jpg)
Valiksarjas ühte nõrgemasse alagruppi kuulunud ungarlased lõpetasid F-alagrupi Põhja-Iirimaa ja Rumeenia järel kolmandana ning jõudsid finaalturniirile läbi play-off’i, kus suudeti üle mängida Norra. Norrakate alistamisega lõpetasid ungarlased enda kurva seeria – sellega jõuti esmakordselt pärast 1986. aasta MMi finaalturniirile.
Kuulsa ajalooga ungarlased heitlevad finaalturniiril F-alagrupis Portugali, Austria ja Islandiga. Selles seltskonnas on neil kindlasti lootusi jõuda alagrupist edasi, kuid reaalsuses on nad ikkagi tiimiks, kelle vastu ülejäänud kolm tulevad punkte võtma.
Ungarlaste üheks värvikamaks mängumeheks on 40-aastane väravavaht Gabor Kiraly, kes teeb postide vahel oma tööd ikka hallides dressipükstes, mis tänapäeva jalgpallis on üsnagi harukordne nähtus. Ühtlasi saab temast väljakule tulles EM-finaalturniiride läbi aegade vanim mängija. Ründefaasis loodavad ungarlased Türgi kõrgliigas Bursasporis mängivale tiimi kaptenile Balazs Dzsudzsakile ning Bundesligas Hannoveris pallivale Adam Szalaile.
24. Põhja-Iirimaa
Eelmises EM-valiksarjas kahel korral Eestile kaotanud Põhja-Iirimaa teeb sarnaselt Albaaniale, Walesile, Islandile ja Slovakkiale enda EM-debüüdi. Üldiselt peetaksegi Põhja-Iirimaad ning Ungarit algava EMi autsaideriteks.
Valiksarjas näitas Põhja-Iirimaa üllatuslikult head minekut, kui F-alagrupis teeniti esikoht.Pingelises heitluses edestati Rumeeniat ja Ungarit. Seega oleks nad finaalturniiril kindlalt ka juhul, kui osalejate arv oleks endiselt 16.
Siiski finaalturniiril nende võimalusi väga kõrgelt ei hinnata, kuna C-alagrupis tuleb vastamisi minna Saksamaa, Ukraina ja Poolaga.
Põhja-Iirimaa meeskonna nimekamad mängumehed kuuluvad Inglismaa kõrgliiga klubide ridadesse. Kogemust pakuvad meeskonnale 31-aastane Southamptoni poolkaitsja Steven Davis ja West Bromwich Albioni kaitsja Jonny Evans. Tulevikku vaadates on lootustandvaimaks mängijaks 21-aastane Manchester Unitedi kaitsja Paddy McNair.
/nginx/o/2016/06/08/5489327t1habb0.jpg)
---
TEISIPÄEV, 7. JUUNI
Saksamaa peale tasub alati panustada
«Jalgpall on lihtne mäng: 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja lõpuks Saksamaa võidab,» on Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker iseloomustanud sakslaste tavapärast edu suurturniiridel.
Nii polegi midagi imestada, et ka Euroopa meistrivõistluste ajaloos on Saksamaa kõige edukamaks koondiseks. Sarnaselt sakslastele on ka Hispaania võitnud kolm EM-tiitlit, kuid üldine edu räägib ikkagi Saksamaa kasuks.
Lisaks kolmele kuldsele medalile on neil ette näidata veel kolm hõbedat ja kaks kohta poolfinaalis. Hispaanial on kolme kulla kõrvale panna üks hõbedane autasu.
Lisaks sellele on Saksamaal kirjas kõige rohkem finaalturniiridel osalemise kordi. Seni on mängitud 11 korda finaalturniiril ja seda järjest. Kui kahelt esimeselt finaalturniirilt jäid sakslased omal soovil kõrvale ja 1968. aasta EMile ei õnnestunud neil kvalifitseeruda, siis seejärel on alati mängitud lõppvõistlusel.
Ehk kokkuvõtvalt on Saksamaa võitnud 27,3 protsenti EM-finaalturniiridest, kus nad on osalenud. Finaali on jõutud 54,5 protsendil juhtudest ja nelja parema sekka 72,7 protsendil osalemiskordadest.
Saksamaa võimsuse kinnitamiseks on sobilik siia kõrvale tuua ka nende edu MM-finaalturniiridel. MM-finaalturniiridel on osaletud 18 korda, esikoht on võidetud neli korda, hõbe samuti neli, pronks ka neli korda ja ühel juhul on tulnud leppida neljanda kohaga.
Ehk kokkuvõtvalt on MMidel võidukad oldud 22,2 protsendil juhtudest, finaalis on mängitud 44,4 protsendil kordadest ja vähemalt poolfinaalis 72,2 protsendil finaalturniiridest.
Kokkuvõtvalt jõuavad sakslased seega laias laastus neljast turniirist kolmes vähemalt poolfinaali ja iga neljas lõppeb nende triumfiga.
/nginx/o/2016/06/07/5482911t1h3a71.jpg)
---
PÜHAPÄEV, 5. JUUNI
Suur muudatus viis debütantide rekordini
Juba reedel pannakse Prantsusmaal pall mängu tänavustel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Esmakordselt on EM-finaalturniiril mängimas koguni 24 meeskonda ja see tähendab, et see andis soodsa võimaluse mitmele riigile jõuda esmakordselt finaalturniirile.
Kokku teevad tänavusel finaalturniiril enda EM-debüüdi koguni viis koondist: Albaania, Island, Põhja-Iirimaa, Slovakkia ja Wales. Tegemist on läbi EMide ajaloo suurima debütantide arvuga ühel finaalturniiril.
Seni on suurimaks debütantide arvuks olnud neli. Esmakordselt jõuti selle arvuni 1960. aasta EMil, mis oli üldse läbi aegade esimeseks finaalturniiriks ja toona üääseski lõppvõistlusele vaid neli riiki. Neli debütanti oli finaalturniiril ka 1996. aastal ning toona oli selleks kaks põhjust: osalejate arvu kasvatamine kaheksalt kuuteistkümnele ning idabloki lagunemine, mis tõi Euroopa kaardile uusi riike.
Koos tänavuse finaalturniiriga on kokku EMidel mänginud 33 riiki. Kokku on Euroopa Jalgpalli Liidus UEFA 55 liikmesriiki ehk nüüdseks on finaalturniiril pallinud kõvasti üle poole liikmesiikidest.
EM-finaalturniiril on tänavuse EMi järel veel mängimata Soomel, Eestil, Leedul, Valgevenel, Moldoval, Bosnia ja Hertsegoviinal, Montenegrol, Makedoonial, Kosovol, Kürposel, Iisraelil, Armeenial, Gruusial, Aserbaidžaanil, Kasahstanil, Maltal, Liechtensteinil, San Marinol, Andorral, Gibraltaril, Luksemburgil ja Fääri saartel.
/nginx/o/2016/06/05/5478865t1hc49a.jpg)
---
KOLMAPÄEV, 1. JUUNI
Holland oli needuse järjekordne ohver
10. juunil alguse saav jalgpalli EM-finaalturniir on esimene, kus osaleb koguni 24 meeskonda. Osalejate arvu suurendamise järel eeldati, et edaspidi pole erilisi üllatusi oodata ning Euroopa suured jalgpalliriigid on suurturniiril alati kohal. Siiski juhtus ikkagi nii, et Euroopa üks nimekaim vutiriik Holland peab Prantsusmaal peetavat jalgpallipidu kõrvalt vaatama.
Vaadates aga ajalukku, siis tuleb tõdeda, et Hollandi finaalturniirilt eemale jäämine ei olegi niivõrd ootamatu. Ajalooliselt on läinud nii, et MM-finaalturniiril pronksmedali võitnud meeskond on seejärel jäänudki eemale järgmisest EM-finaalturniirist. Täpselt nii läkski Hollandiga, kes 2014. aastal Brasiilias võitis pronksmedalid, kui otsustavas mängus alistati 3:0 võõrustajad brasiillased.
Läbi ajaloo on selles jadas olnud ka üks suur erand ning selleks riigiks on olnud Saksamaa. Sakslased on MM-pronksi võitnud kolmel korral, kuid nemad on suutnud end ikka järgmisele EMile mängida. Saksamaad on siinkohal keeruline arvestada, kuna nii MMide kui ka EMide peale on neil läbi ajaloo jäänud edukalt läbimata vaid üks valiksari.
Saksamaa pole läbi ajaloo osalenud kahel MM-finaalturniiril: 1930. aasta MMil ei osaletud omal soovil ning 1950. aasta MMil ei lubatud neil osaleda, kuna nad oli II maailmasõja vallapäästjateks.
EM-finaalturniiridest on Saksamaa jäänud eemale kolmest esimesest: 1960. ja 1964. aasta EMil ei osaletud omal soovil ning 1968. aasta finaalturniirile ei pääsetud. Toona mängis EMil vaid 4 meeskonda!
MM-pronksidest on Saksamaa kõrval korrra sarnase saavutusega hakkama saanud ka Prantsusmaa, kes jõudis 1958. aasta pronksmedalistina 1960. aasta Euroopa meistrivõistlustele, mis oli üldse läbi aegade esimeseks EMiks.
Finaalturniiri võõrustanud Prantsusmaa pidi toona läbima ka valiksarja. Kokku alustas valiksarja 17 meeskonda, kuid mitmed tugevad jalgpalliriigid nagu Lääne-Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Holland jäid omal soovil valiksarjast kõrvale.
MM-pronkside saatus järgmist EMi silmas pidades:
2014. MM-pronks Holland – ei pääsenud 2016. aasta EMile
2010. MM-pronks Saksamaa – 2012. aasta EMi poolfinalist
2006. MM-pronks Saksamaa – 2008. aasta EMi finalist
2002. MM-pronks Türgi – ei pääsenud 2004. aasta EMile
1998. MM-pronks Horvaatia – ei pääsenud 2000. aasta EMile
1994. MM-pronks Rootsi – ei pääsenud 1996. aasta EMile
1990. MM-pronks Itaalia – ei pääsenud 1992. aasta EMile
1986. MM-pronks Prantsusmaa – ei pääsenud 1988. aasta EMil
1982. MM-pronks Poola – ei pääsenud 1984. aasta EMile
1978. MM-pronks läks Brasiiliasse
1974. MM-pronks Poola – ei pääsenud 1978. aasta EMile
1970. MM-pronks Lääne-Saksamaa – 1972. aasta EMi võitja
1966. MM-pronks Portugal – ei pääsenud 1968. aasta EMile
1962. MM-pronks läks Tšiilisse
1958. MM-pronks Prantsusmaa – 1960. aasta EMi poolfinalist
/nginx/o/2016/06/01/5458793t1h0635.jpg)
/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)