Meenutus: lahkunud Muhammad Ali matšid, mis tegid ta maailmakuulsaks

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joe Frazier (vasakul) ja Muhammad Ali 1971. aasta tiitlimatšis.
Joe Frazier (vasakul) ja Muhammad Ali 1971. aasta tiitlimatšis. Foto: SCANPIX

Eile lahkus meie seast läbi aegade kõige kuulsam poksija Muhammad Ali. 74-aastaselt siit ilmast lahkunud Ali kirjutas end spordiajalukku võimsate matšidega1970ndatel. Eriti kuulsaks on saanud Ali kaks duelli Joe Frazieriga (kokku kohtuti omavahel kolm korda, kuid kuulsust kogusid esimene ja kolmas duell) ning matš George Foremaniga.

Joe Frazier vs Muhammad Ali (1971, New York)

– Frazier võitis kohtunike häältega

«Sajandi matšiks» tituleeritud heitlus on olnud üks poksiajaloo oodatuimaid duelle, mis täitis ka kõik sellele pandud lootused: kahe seni võitmatu raskekaallase vahel käis vihane andmine kogu 15 raundi jooksul. Matši, kus mõlemale mehele oli auhinnarahana garanteeritud 2,5 miljonit USA dollarit, võitis lõpuks kohtunike häältega kindlalt tiitlikaitsja Frazier. Alile oli see karjääri esimene kaotus. Tulise lahingu järel poksiringis viidi mõlemad mehed otse haiglasse ning alguses levisid isegi kuulujutud, et üks poksija on surnud. Hiljem kohtusid kaks poksiikooni omavahel veel kaks korda ja osaliste enda sõnutsi ei olnudki surm seekord kaugel.

Matš sai eriti palju kõlapinda, kuna Ali oli hiljuti vabanenud rohkem kui kolme aasta pikkusest võistluskeelust, mis määrati talle sõjaväeteenistusest eemale hoidmise tõttu (USA osales samal ajal Vietnami sõjas). Nii jagunes ka USA kaheks leeriks. Alid toetasid mustanahalised, liberaalid, noored, Vietnami sõja vastased ja inimõiguste eest võitlejad. Frazieri poolt oli valgenahalised ning kogu konservatiivne USA. Nii nimetaski Ali oma vastast onu Tomiks, mis mustanahalisele ameeriklasele oli sulaselge solvang.

Huvi matši vastu oli nii suur, et 20 000 inimest mahutavale Madison Square Gardenile said pileti vaid üksikud kuulsused ja seega pidid ka nemad välja tulema loominguliste trikkidega. Frank Sinatra pääses ringi äärde lõpuks vaid seetõttu, et temas sai matši tarbeks ajakirja Life fotograaf.

George Foreman vs Muhammad Ali (1974, Kinshasa)

– Ali võitis 8. raundi nokaudiga

Poksiajalugu teab kahe suurmehe matši nime alla «The Rumble in the Jungle» («Madin džunglis»). Hiljem on seda nimetatud ka 20. sajandi suurimaks spordisündmuseks, kuna huvi matši vastu oli ülemaailmne. Kaheksandas raundis Foremani nokauteerinud Alist sai kuulsaim inimene maakeral ning kaotaja tõusis samuti oma kuulsuse tipule.

Selgeks favoriidiks peeti algselt 25-aastast Foremani, kes oli seni võitnud kõik 40 matši, neist 37 nokaudiga. 32-aastast Alid peeti juba vanaks ja väsinuks. Matši algusega mõistiski Ali, et peab hakkama vastast väsitama või muidu väsib ta ise ja on tugeva löögiga Foremanile lihtne saak. Nii taganes Ali ringi äärde, toetus tihtilugu köitele ja blokeeris vastase lööke. Oma võimalust oodates suutis ta lõpuks Foremani põrandale saata ning taas poksimaailma valitsejaks tõusta.

Maailmakaardile tõusis selle matšiga ka Kongo Demokraatlik Vabariik, kus tiitliheitlus peeti. Tegemist oli kuulsa promootori Don Kingi esimese suurema vägitükiga. Matš peeti Kesk-Aafrikas tänu sellele, et King oli suutnud sõlmida mõlema poksijaga viie miljoni USA dollari suuruse lepingu, ehkki tal polnud seda raha kuskilt võtta. Lõpuks tõttaski Kingile appi toona Zaire nime kandnud riigi president Mobutu Sese Seko, kes lootis sellega tekitada oma rahvas vaimustust ja püsida pikemalt võimul. Lõpuks valitseski ta riiki oma surmani 1997. aastal.

Muhammad Ali vs Joe Frazier (1975, Manila)

– Ali võitis 14. raundi tehnilise nokaudiga

«Thrilla in Manila» («Põnevik Manilas») oli Ali ja Frazieri kolmas omavaheline duell. Esimese võitis mäletatavasti Frazier, kuid 1974. aastal sai Ali revanši. Meeste teine omavaheline matš ei ole ajalukku eriti suurte tähtedega läinud, kuid see-eest kolmas on leidnud endale väärika koha.

Seekord peeti tiitlimatš Filipiinidele samadel asjaoludel, mis oli Ali ja Foremani aasta varem viinud Aafrika südamesse. Filipiinide president Ferdinand Marcos soovis saada rahvusvahelist tähelepanu ja viia vaesuses elava rahva mõtted mujale.

Suure suu poolest tuntud Ali solvas ka selle duelli eel Frazierit. Matš ise oli taas tõeline vaatamisväärsus ja seda peetakse läbi aegade üheks brutaalsemaks. Nagu hiljem on kirjutatud, jagasid Ali ja Frazier teineteisele kümneid ja kümneid nii võimsaid lööke, mis oleks iga teise mehe maha niitnud. Üheksanda raundi lõpus hakkas Frazieril üks silm kinni paistetama ja 13. raundi lõpuks oli tal juba nägemisega raskusi.

14. raundi (kavas oli 15 raundi) lõpus olid mõlemad mehed aga täiesti läbi. Ali laskis oma abimehel Herbert Muhammadil endal kindad käest võtta, kuna ta ei suutvat enam jätkata. Vahetult enne seda teatas aga Frazieri treener Eddie Futch, et ei saa lubada enam oma hoolealusel jätkata ja Ali on võitja.

«See on läbi. Mitte keegi ei unusta mitte kunagi sinu tänast esitust,» teatas Futch oma hoolealusele. Siiski ei suutnud Frazier oma juhendajale seda sammu hiljem täielikult andestada. Ajalukku on läinud ka võiduka Ali matšijärgsed sõnad: «Ma ei ole mitte kunagi surmale nii lähedal olnud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles