Poksiringis ja selle kõrval alati oma põhimõtetele truuks jäänud sangar võitles üle kolme kümnendi Parkinsoni tõvega ja kuigi tegemist oli Ali elu kõige raskema heitlusega, ei lasknud ta haigusel end nokauteerida, vaid võitles viimase hetkeni.
Tänapäeva noorem generatsioon teabki Alid peamiselt vana ja haige mehena, kuid tema kaasaegsete jaoks, kes nägid teda meediastaariks kasvamas, oli ta justkui mustanahaline Superman. «Superman ei vaja turvavööd,» olevat enesekindlusest pakatav Ali legendi kohaselt ükskord stjuardessile enne lennuki õhku tõusmist teatanud. Enne Alid olid sportlased triumfi puhul pigem tagasihoidlikud, kuid tema jaoks oli tagasihoidlikkus välistatud. «Superman ei vaja ju ka lennukit,» vastanud talle stjuardess. See olevat olnud ka ainus kord, kui poksistaaril võeti sõnad suust.
Cassius Marcellus Clay juuniorina sündinud poksisangar oli oma ajastu (1960ndad ja 1970ndad) suurim ikoon, kes andis sellele kuju ja muutis selle unustamatuks. 1960. aasta Rooma olümpiamängudel 18-aastaselt kuldse medali võitnud poksistaar tõusis juba neli aastat hiljem profipoksi üliraskekaalus troonile, kui alistas võitmatuks peetud Sonny Listoni. Juba matši eel küttis ta end sõnadega nii üles, et tema pulss näitas tavapärase 54 asemel 120. Peagi pärast triumfi astus Clay islami usku ja võttis endale nimeks Muhammad Ali.