Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Läbi aegade parim – alati suurte sündmuste keerises

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Muhammad Aliga tahtsid kõik ühele pildile. Siin viskab poksisangar nalja koos The Beatles'i bändi liikmetega. | FOTO: Scanpix

Läbi aegade parim võitleja kaotas lõppenud nädalal oma viimase võitluse – 74-aastaselt lahkus siit ilmast poksiikoon Muhammad Ali, keda on nii mõnelgi juhul peetud kõige kuulsamaks inimeseks maamunal. Rahvas armastab sangareid, kes suudavad ületada suuri raskusi, on samal ajal väljas õigluse ja inimlikkuse eest ning pakuvad lisaks suurepärast meelelahutust. Just kõike seda Ali esindaski.

Muhammad Ali (keskel) 1960. aasta olümpiakullaga. | FOTO: Scanpix
Muhammad Ali (paremal) lapsepõlves Louisville'is. | FOTO: Scanpix
Muhammad Ali (püsti) on nokauteerinud Sonny Listoni. | FOTO: Scanpix
Muhammad Ali (vasakul) ja Ernie Terrell. | FOTO: Scanpix
Joe Frazier on 1971. aasta raskekaalu tiitlimatšis saatnud Muhammad Ali põrandale. | FOTO: Scanpix
Joe Frazier (vasakul) ja Muhammad Ali 1971. aasta tiitlimatšis. | FOTO: Scanpix
Joe Frazier on 1971. aasta raskekaalu tiitlimatšis saatnud Muhammad Ali põrandale. | FOTO: Scanpix
Joe Frazier (vasakul) ja Muhammad Ali 1975. aasta tiitlimatšis. | FOTO: Scanpix
Muhammad Ali (paremal) on 1974. aasta tiitlimatšis kostitanud George Foremani võimsa löögiga. | FOTO: Scanpix
Muhammad Ali (paremal) ja George Foreman 1974. aasta tiitlimatšis. | FOTO: Scanpix

Poksiringis ja selle kõrval alati oma põhimõtetele truuks jäänud sangar võitles üle kolme kümnendi Parkinsoni tõvega ja kuigi tegemist oli Ali elu kõige raskema heitlusega, ei lasknud ta haigusel end nokauteerida, vaid võitles viimase hetkeni.

Tänapäeva noorem generatsioon teabki Alid peamiselt vana ja haige mehena, kuid tema kaasaegsete jaoks, kes nägid teda meediastaariks kasvamas, oli ta justkui mustanahaline Superman. «Superman ei vaja turvavööd,» olevat enesekindlusest pakatav Ali legendi kohaselt ükskord stjuardessile enne lennuki õhku tõusmist teatanud. Enne Alid olid sportlased triumfi puhul pigem tagasihoidlikud, kuid tema jaoks oli tagasihoidlikkus välistatud. «Superman ei vaja ju ka lennukit,» vastanud talle stjuardess. See olevat olnud ka ainus kord, kui poksistaaril võeti sõnad suust.

Cassius Marcellus Clay juuniorina sündinud poksisangar oli oma ajastu (1960ndad ja 1970ndad) suurim ikoon, kes andis sellele kuju ja muutis selle unustamatuks. 1960. aasta Rooma olümpiamängudel 18-aastaselt kuldse medali võitnud poksistaar tõusis juba neli aastat hiljem profipoksi üliraskekaalus troonile, kui alistas võitmatuks peetud Sonny Listoni. Juba matši eel küttis ta end sõnadega nii üles, et tema pulss näitas tavapärase 54 asemel 120. Peagi pärast triumfi astus Clay islami usku ja võttis endale nimeks Muhammad Ali.

Kui Ali juba midagi tegi, siis tegi ta seda põhjalikult. Pärast Listoniga peetud kahte duelli ja kahte võitu oli poksisangari järgmiseks suureks vastaseks Ernie Terrell. Ka toona oli vastaste töötlemine sõnadega igapäevane nähtus ja nii nimetas Terrell oma konkurenti ikkagi Cassius Clayks. «Ma tahan teda korralikult õpetada. Lihtne nokaut oleks tema jaoks liiga kerge,» teatas seepeale Ali, kelle sõnul oli Cassius Clay tema orjanimi. Nii tümitaski Ali vastast kõik 15 raundi ja karjus hoopide vahel Terrellile: «Mis mu nimi on, onu Tom? Mis mu nimi on

Peagi aga katkes suurima staari sportlastee kolmeks aastaks ja seda mitte tema enda soovil. Vietnamis sõda pidanud USA kutsus teenistusse ka üliraskekaalu maailmameistri. Ali keeldus kategooriliselt: «Nad ei ole mulle midagi halba teinud. Seega ma ei võitle, ei võitle nende vietkongidega.»

Muhammad Ali (keskel) 1960. aasta olümpiakullaga. Foto: SCANPIX | FOTO: Scanpix

Vähem kui 24 tundi pärast armeelt saadud kutse eiramist võeti temalt poksi meistrivöö ja määrati ka võistluskeeld, lisaks viieaastane vanglakaristus, mida täitmisele siiski ei pööratud. Ali, kelle sõnul olid tema vaenlasteks valged, mitte «vietkongid», võitles agaralt ka USAs vohanud rassismi vastu. 1960. aasta Rooma olümpiakulla viskas ta oma autobiograafia kohaselt Ohio jõkke, kuna teda ja tema sõpra ei teenindatud kodulinnas Louisville’is vaid valgenahalistele mõeldud restoranis. Juhtum päädis lõpuks kaklusega tsiklimeestega.

1996. aasta Atlanta olümpiamängudel juba haige mehena kogu maailma silme all olümpiatule süüdanud Ali sai toonastel mängudel suurte austusavalduste saatel kaela Rooma kulla koopia. Seda kõike justkui andeks palumise ja tunnustamise märgina.

Ali hakkas aga aina positiivsemat tähelepanu saama juba varem. USA-l ei läinud Vietnami sõjas hästi, pärast kolme aasta pikkust pausi lubati Ali taas poksiringi ning 1971. aastal toimus tema ja seni samuti vaid võite tunnistanud Joe Frazieri suur vastasseis, mis ei jätnud ühtegi ameeriklast külmaks.

Joe Frazier on 1971. aasta raskekaalu tiitlimatšis saatnud Muhammad Ali põrandale. Foto: SCANPIX | FOTO: Scanpix

USA jagunes kaheks. Alid toetasid mustanahalised, liberaalid, noored, Vietnami sõja vastased ja inimõiguste eest võitlejad. Frazieri poolt olid valgenahalised ja terve konservatiivne USA. Nii nimetaski Ali oma vastast onu Tomiks, mis mustanahalisele ameeriklasele oli sulaselge solvang.

Huvi matši vastu oli nii suur, et 20 000 inimest mahutavale New Yorgi Madison Square Gardenile said pileti vaid üksikud kuulsused ja ka nemad pidid välja tulema loominguliste trikkidega. Frank Sinatra pääses ringi äärde lõpuks vaid seetõttu, et temast sai matši tarbeks ajakirja Life fotograaf.

15 raundi kestnud armutu võitluse järel kuulutati kohtunike häältega võitjaks Frazier. Otse haiglasse viidi aga mõlemad ja esialgu levisid isegi kuuldused, et üks neist suri. Tegelikult kohtuti aga kahel korral veel ja mõlemal juhul tuli võitjaks Ali.

Spordimaailmas sai Ali tõeliselt kuulsaks 1974. aastal. Matši, mida poksiajalugu teab nime all «The Rumble in the Jungle» («Madin džunglis»), on hiljem nimetatud 20. sajandi suurimaks spordisündmuseks. Zairis (tänapäeva Kongo Demokraatlikus Vabariigis) peetud duelli kaheksandas raundis George Foremani nokauteerinud Alist sai võiduga kuulsaim inimene maakeral ning kaotaja tõusis samuti oma kuulsuse tipule.

Palju aitasid sellele kaasa Ali värvikas isiksus ja tema sõnavõtud. «Hõlju nagu liblikas, nõela nagu herilane. Tema rusikad ei saa tabada midagi, mida silmad ei näe,» rääkis ta oma strateegiast ja jagas seejärel hoiatusi. «Olen selle matši eel uusi asju teinud. Olen maadelnud alligaatoriga, kähmelnud vaalaga, pannud välgul käed raudu, visanud äikese vanglasse. Alles eelmisel nädalal tapsin ma kivi, vigastasin rahnu, saatsin tellise haiglasse. Saage aru, ma olen nii kuri, et meditsiin jääb haigeks.»

Muhammad Ali (paremal) on 1974. aasta tiitlimatšis kostitanud George Foremani võimsa löögiga. Foto: SCANPIX | FOTO: Scanpix

Duelli eel peeti selgeks favoriidiks 25-aastast Foremani, kes oli seni võitnud kõik 40 matši, neist 37 nokaudiga. 32-aastast Alid peeti juba vanaks ja väsinuks. Matši alguses mõistiski Ali, et peab hakkama vastast väsitama või muidu väsib ta ise ja on tugeva löögiga Foremanile lihtne saak. Nii taganes Ali ringi äärde, toetus tihtilugu köitele ja blokeeris vastase lööke. Oma võimalust oodates suutis ta lõpuks Foremani põrandale saata ning taas poksimaailma valitsejaks tõusta. Lõpuks oli tema valduses taas maailmameistri vöö, mis võeti temalt seitse aastat varem ära armeeteenistusest hoidumise eest.

Kolmekordse maailmameistri viimane suur matš oli kolmas duell Frazieriga. 1975. aastal Filipiinide pealinnas Manilas aset leidnud heitlus «Thrilla in Manila» («Põnevik Manilas») oli tõeline vaatemäng ja seda peetakse läbi aegade ka üheks jõhkramaks. Nagu hiljem on kirjutatud, jagasid Ali ja Frazier teineteisele kümneid ja kümneid nii võimsaid lööke, mis oleks iga teise mehe maha niitnud. Üheksanda raundi lõpus hakkas Frazieril üks silm kinni paistetama ja 13. raundi lõpuks oli tal juba nägemisega raskusi.

14. raundi (kavas oli 15 raundi) lõpus olid mõlemad mehed aga täiesti läbi. Ali laskis oma abimehel Herbert Muhammadil endal kindad käest võtta, kuna ta ei suutvat enam jätkata. Vahetult enne seda teatas aga Frazieri treener Eddie Futch, et ei saa lubada enam oma hoolealusel jätkata ja Ali on võitja.

Joe Frazier (vasakul) ja Muhammad Ali 1975. aasta tiitlimatšis. Foto: SCANPIX | FOTO: Scanpix

«See on läbi. Mitte keegi ei unusta kunagi sinu tänast esitust,» teatas Futch oma hoolealusele. Siiski ei suutnud Frazier juhendajale seda sammu hiljem täielikult andestada. Ajalukku on läinud ka võiduka Ali matši järel lausutud sõnad: «Ma ei ole mitte kunagi surmale nii lähedal olnud.»

Edasi hakkas juba poksiikooni vaikne taandumine tipust. Karjääri liiga pikaks venitamine maksiski lõpuks asjatundjate hinnangul talle ka tervise. Karjääri jooksul 56 võitu ja 5 kaotust kogunud Ali kaotas enda viimasest neljast matšist kolm ja neist eelviimane oligi paljude hinnangul peatrauma põhjuseks, mis viis lõpuks Parkinsoni tõveni. Veidi enne 39-aastaseks saamist Larry Holmesiga kohtunud Ali ei olnud ringis enam kaugeltki oma paremate päevade tasemel. Tehniline nokaut lõpetas lõpuks duelli, mis oli heitlust ringi ääres jälginud näitleja Sylvester Stallone’i hinnangul justkui elava inimese lahkamine.

Aasta hiljem ehk 1981. aastal karjääri lõpetanud ja 1984. aastal Parkinsoni tõve küüsi langenud Ali on nüüdseks küll siit ilmas lahkunud, kuid legend temast elab edasi: «Ma olen läbi aegade parim! Ma ütlesin seda juba enne, kui ma seda tegelikult ise teadsin.»

Matustest ajaloo üks suuremaid telesündmusi

74-aastasena meie seast lahkunud poksilegend Muhammad Ali sängitatakse mulda reedel oma sünnilinnas Louisville’is. Ali matused tulevad avalikud ja seda on võimalik ka ülemaailmselt otsepildis jälgida.

Perekonna esindaja Bob Gunneli sõnul jõuab ülekanne miljardite inimesteni ja tegemist on läbi aegade ühe suurema sündmusega televisiooni ajaloos, vahendab Eurosport.

32 aastat Parkinsoni tõvega heidelnud Ali suri perekonna teatel septilise šoki tagajärjel. Ali kodulinnas on lipud alates tema surmateatest pooles mastis. Mälestusteenistus algab reedel Eesti aja järgi kell 21.00, kõnedega astuvad teiste seas üles endine USA president Bill Clinton, näitleja Billy Crystal ja tunnustatud spordiajakirjanik Bryant Gumbel.

Muhammad Ali

Sünninimi: Cassius Marcellus Clay jr

Sünniaeg: 17.01.1942 (Louisville, Kentucky, USA)

Surmaaeg: 3.06.2016 (Scottsdale, Arizona, USA)

Profimatše: 61

Võite: 56

Võite nokaudiga: 37

Kaotusi: 5

Profipoksi üliraskekaalu maailmameister: 1964–1967, 1974–1978, 1978–1979

Amatöörina 1960. aasta Rooma OMi kuldmedalist

Isiklikku: Ali oli abielus neli korda ja tal on üheksa last

Muhammad Ali süütamas Atlanta olümpiamängude tuld. Foto: SCANPIX | FOTO: Scanpix
Tagasi üles