Tõsist maratoonarit iga ei sega

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanim maratonil osalev eestlanna Mare-Anne Laane.
Vanim maratonil osalev eestlanna Mare-Anne Laane. Foto: Kristjan Teedema

«Oi sa issand, ärge mind hirmutage,» ütleb 1941. aastal sündinud Mare-Anne Laane, kui reporterilt teada saab, et on soliidseimas eas eestlanna, kes tänavu Tartu maratoni pikale distantsile läheb.


Tavaliselt küsitakse üle 60 aasta vanustelt inimestelt juttu alustades, kuidas tervis on, Laane puhul on see tarbetu küsimus. «Tervisel ei ole häda midagi,» naeratab staažikas maratoonar. Tartu maratoni registrites figureerib ta nimi 1985. aastast.

«Tegelikult ma sõitsin juba 1984. aastal, aga siis juhtus nii, et ma ei olnud õigel ajal registreeritud,» selgitab Laane, «ümber registreerida ei saanud ja nii ma sõitsin Argos Krachti numbriga.»

Alati pikal rajal

Esimestel maratonidel käis Laane tehnikaülikooli (tollal TPI) spordiklubiga koos, sealt oli varasematel aegadel alati palju suusatajaid Tartu maratonil osalemas.

Laane on kõik need aastad sõitnud pikka distantsi. «Lühemale ei ole läinud, lühem ei ole maraton,» selgitab ta, «maraton algab minu arust ikka umbes neljakümnendast kilomeetrist.»

Kui inimene on sõitnud läbi üle 25 suusamaratoni ning korduvalt tulnud ka oma vanuseklassi võitjaks, võiks eeldada, et ta on maast-madalast sportlikku eluviisi harrastanud. «Suur sportlane pole ma üldse olnud,» on Laane tagasihoidlik, «maratoni hakkasin alles kaheksakümnendatel sõitma, aga rohkem olen võimlemisega tegelenud.»

Võimleb toimekas proua maratonide kõrval edasi, samuti käib vahetevahel jõusaalis. «Sportlikke tulemusi mul ei ole, tulemuste eest ma ei võitle,» täpsustab ta.

Pealegi ei lähe enamik  suusatajaid Tartu maratonile ju tipukohtade eest rebima, vaid pigem ennast ületama. «Seda loodust ja rada nautima,» toonitab Laane.

Teine pikamaasõit, kus Laane on korduvalt kaasa löönud, on Tallinna maraton, siiski jääb seal osalemise sagedus Tartu omale kõvasti alla.

Eneseteostus

«See on eneseteostamine, mis annab hea enesetunde,» selgitab Laane, mis teda ikka ja jälle maratoniradadele kisub. «See on mulle nagu sisse programmeeritud – kui tuleb jaanuar, siis ma pean kindlasti Tehvandile minema.» Ka võimlemises on Laane järjekindel olnud – treeninguid vahele jätta ei taha kuidagi.

Ka väljaspool spordielu aktiivne Laane on murelik, et pole tänavu jõudnud eriti suusatrenni teha. «Ma olen igal aastal vähemalt nädala olnud Tehvandil ja ainult suusatanud,» räägib ta. Tänavu jõudis ta tiheda graafiku tõttu Tehvandile alles eile.

Äsja oli ta kaks nädalat Kuubal, selle nädala algus möödus Pärnus doktorikoolis. «Olin kutsutud külaline, kuna tegelen teadustoimetamisega ja TTÜ doktorantide kirjatöödega,» ütleb Euroopa Teadustoimetajate Assotsiatsiooni nõukogu liige ja TTÜ inglise keele ja kommunikatsiooni õppejõud Mare-Anne Laane.  

Pensionilemineku mõtteid Laanel aega mõelda pole: «Ei saa loobuda millestki. Maratonist kohe kindlasti mitte. Pisik on sees.»

«Ma olen sel aastal alles esimest korda lume peal, » sõnab suusadaam veidi häbelikult, ent kogub end siis ja liugleb rajale.

«Kas tuli hästi välja?, hõikab proua fotograafile, «kas juuksed ei olnud sassis?

Klõpsu üle vaadanud, leiab ta, et lasi laskumisel põlved liiga lõnksu. «Ma tulen korra veel, teeme sirgete jalgadega ka,» pakub Laane ja rühib  nõlva pidi tagasi, et iga uue tulekuga üha hoogsamalt liuelda.

Tehvandile jääb Mare-Anne Laane tervelt nädalaks – ja ainult suusatab.

«Maratonil näeme, kui jõuate mind ära oodata,» lehvitab ta.

Mare-Anne Laane
• 1984 – 20. Tartu maraton, 60 km (sõitis Argos Krachti numbriga)

• 1985 – 21. Tartu maraton,  55,6 km

• 1986 – 22. Tartu maraton, 60 km

• 1987 – 23. Tartu maraton, 58 km

• 1991 – 24. Tartu maraton, 47 km

• 1993 – 25. Tartu maraton, 30 km

• 1994 – 26. Tartu maraton, 60 km

• 1995 – 27. Tartu maraton, 60 km

• 1996 – 28. Tartu maraton, 60 km (aeg 8:09:13,9)

• 1998 – 30. Tartu maraton, 63 km (9:39:56,0)

• 1999 – 31. Tartu maraton, 64 km (7:59:16,5)

• 2000 – 4. Tallinna maraton, 25 km (3:20:10,5)

• 2001 – 5. Tallinna maraton, 25 km (3:39:59,8)

• 2001 – 32. Tartu maraton, 63 km (8:16:06,8)

• 2002 – 33. Tartu maraton, 42 km (5:48:19,3)

• 2002 – 6. Tallinna maraton, 16 km (2:33:11,4)

• 2003 – 7. Tallinna maraton, 22 km (2:55:16,7)

• 2003 – 34. Tartu maraton, 63 km (7:35:56,9)

• 2004 – 8. Tallinna maraton, 19 km (2:22:26,8)

• 2005 – 9. Tallinna maraton, 19 km (2:32:38,1)

• 2005 – 35. Tartu maraton, 63 km (9:04:01,0)

• 2006 – 10. Tallinna maraton, 21 km (2:34:39,9)

• 2006 – 36. Tartu maraton, 63 km (9:07:50,6)

• 2007 – 37. Tartu maraton, 63 km (8:42:22,7)

• 2009 – 38. Tartu maraton, 63 km (8:19:22,0)

• 2010 – 39. Tartu maraton, 63 km (9:17:33,0)


Füüsiline töö hoiab vanahärra vormis

«Harrastussporti ja füüsilist tööd olen ma terve elu teinud,» ütleb 1926. aastal sündinud Artur Sumla, vanim tänavu Tartu maratonil startija.

Sumla ei oskagi öelda, mis täpselt oli ajend 40. Tartu maratoni pikk distants ette võtta. «Nii sai otsustatud,» sõnab ta lühidalt.

Sumlal pole see esimene kord tõsiste meeste teekond suuskade alla võtta, teinud on ta seda oma viis-kuus korda. Tõsi, viimati küll nõukaajal. «Pole siin vahepeal ju häid lumeaastaid ka olnud,» toob ta põhjuse.

Eelmisel aastal, kui jälle korralik talv tuli, jäi ta paraku registreerimisega hiljaks, nii sai tänavu nobedamalt oma nimi kirja pandud.

«Varasematel aegadel sai muudel maratonidel ka käidud,» meenutab Sumla, «Tamsalu ja Mõedaku ja mis nad kõik olid…»

«Igal aastal olen teinud Aegviidus ka presidendi suusamatka ära,» ütleb Harjumaal Kose vallas Tade külas elav vanahärra.

Artur Sumla sõnul pole ta maratonidel mingit kindlat kohta rühkinud, pigem on püüdnud alati distantsi läbi sõita ja seni pole ükski alustatud maraton tal pooleli jäänud.

«Tartu maratonil on samuti eesmärk distants läbi sõita,» sõnastab ta.

Kaks päeva pärast Tartu maratoni saab Artur Sumla  85-aastaseks. Abikaasa mattis ta juba mõni aeg tagasi, linnas elav tütar käib isa vahel vaatamas.

Praegu üksinda maal pensionipõlve pidav Sumla on elus põhiliselt õpetajaametit pidanud – ametikoolis õpilastele metallitöö saladusi selgeks teinud.

Eakaima maratoonari tervis on hea. «Pole ma elus suitsuga tegemist teinud, see on tervist säästnud,» ütleb ta. «Mul on siin maja juures aialapp ja igasugu muu füüsilise tööga tegelen ka, see hoiab mind ikka vormis,» on Sumla enesekindel.

Tagasi üles