Saada vihje

Taas seitse palli võrgust korjanud Londak: viimase nelja aasta halvim päev

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pavel Londak
Pavel Londak Foto: SCANPIX

Eesti jalgpallikoondise väravavaht Pavel Londak, kes pidi mängus Portugaliga noppima palli võrgust välja seitsmel korral, oli saatuse tahtel väravas ka kaheksa aastat tagasi 2008. aasta septembris, kui Eesti kaotas MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina meeskonnale samuti 0:7. «Arvan, et täna on minu jaoks kõige halvem päev nelja aasta jooksul. Võib-olla isegi pikema aja jooksul,» tõdes ta.

«Kui aus olla, ma ei tea, mis valesti läks. Esimesed pool tundi mängisime väga hästi, hoidsime palli ja kaitse oli väga kindel. Aga pärast... ma ei tea. Esimene viga, siis kohe teine ja kõik läks meie käest ära,» nentis Londak.

Peatreener Magnus Pehrsson rõhutas poolajal, et mäng peaks jätkuma nagu nullist. «Ta ütles, et unustaksime seisu ja prooviksime võita teise poolaja. Kui viimased kümme minutit välja jätta, oli ta avapoolajaga rahul. Aga võib-olla olid mängijad väsinud, oli ka kuum ilm. Võib-olla oli see meie vastu ka esimese poolaja lõpus,» lausus Londak. «Enda kohta võin öelda, et olen Rosenborgis ja üldse viimase poole aasta jooksul saanud vähe mängupraktikat ja heal tasemel mänge»

Londak oli väravas ka kaheksa aastat tagasi 2008. aasta septembris, kui Eesti kaotas MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina meeskonnale samuti 0:7. «Arvan, et täna on minu jaoks kõige halvem päev nelja aasta jooksul. Võib-olla isegi pikema aja jooksul.»

«Oli ka mäng Bosnia vastu...» meenutas poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev samuti kaheksa aasta tagust kohtumist, kui pidi vastama küsimusele, kas tegu on tema karjääri kõige hullema õhtuga. «Vastased olid lihtsalt väga ohtlikud. Kui me kaotasime palli, nad kohe realiseerisid. Sellise meeskonna vastu peame olema paremini valmis hetkedeks, kui palli kaotame. Esimese poolaja algus oli normaalne, siis kõik muutus. Teisel poolajal oli meil hea moment, aga me ei realiseerinud seda. Ja edasi läks kõik jälle nii, nagu esimese poolaja viimase veerandtunniga...»

Tagasi üles