Eesti jalgpallikoondise eilne 0:7 kaotus Portugali vastu tekitas paljudes küsimuse, kas koondis liigub peatreener Magnus Pehrssoni käe all õiges suunas. Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles Postimehele, et praegu pole tark käimasolevat protsessi pooleli jätta ning Pehrssoni ja koondise tõehetk saabub sügisel, kui algab MM-valikturniir.
Kas Eesti jalgpalli liidus on kavas arutleda võimaliku peatreeneri vahetuse teemal? Kas Magnus Pehrsson on jalgpalliliidu silmis endiselt parim mees Eesti koondist juhendama?
Oleme koondisega seotud probleeme täna ja varemgi arutanud, sest see on jalgpalli liidu kohus ja ka homme toimub meil üks koosolek liidu sportliku poole juhtkonnaga, kus kindlasti räägime A-koondisestki. Siiski rõhutaksin, et peatreener võetakse tööle kindlaks perioodiks ja meie organisatsiooni kultuur eeldab, et sellest kokkuleppest peetakse kui vähegi võimalik ka kinni. Jah, koondise ümberkorraldamine on osutunud keerulisemaks, kui arvatud, aga seda protsessi pooleli jätta ei ole tark tegu. Tõehetk saabub ikkagi valikmängudes ja seda sai viimasel koondisega toimunud koosolekul koos võidu tähtsusega ka rõhutatud. On oluline, et saaksime valikmängudeks parima võimaliku rivistuse platsile – Portugalis juhtunule avaldas kindlasti ka oma mõju viie-kuue põhimängija puudumine.
Palun võta kokku selja taha jäänud koondiselaager. Millised nüansid tekitavad enim muret? Mida positiivset nendest neljast mängust (0:2 kaotus Leedule, 2:0 võit Andorra üle, 0:0 viik Lätiga ja 0:7 kaotus Portugalile) kaasa võtta?
Koondise vaatevinklist tekitavad muret paljud aspektid – näiteks asjaolu, et hoolimata rõhuasetusest Eestis ja klubis treenitud mängijatele eelistavad Eesti tippklubid liiga sageli võtmepositsioonidele tuua mängijaid välismaalt, sest see on lihtsam, kui oma mängijate sihipärane arendamine. Plaanime sügisel tulla dialoogkohtumistel klubidega välja kavaga kuidas toetada neid oma ja Eestis kasvatatud mängijate arendamisel. Samuti on probleemiks ründajate puudumine – selle võtsime juba mõni aeg tagasi eraldi prioriteediks ja palkasime noortekoondiste ründajatega töötama Andres Operi.
Positiivse poole pealt saab nimetada ehk vaid koondisemängijate ringi laienemist kolme debütandi – Andreas Vaikla, Pavel Marini ja Jan Kokla – võrra ja Läti mängu üldise toimimise, paraku ei ole selle tähtsus kuigi suur, sest väravad jäid löömata ja mäng võitmata.