Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas naissportlane suudaks meeste liigas läbi lüüa?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Brittney Griner (nr 42) domineerib küll naiskorvpallurite seas, kuid kas ta suudaks võrdselt mängida ka meeste liigas, näitab aeg. | FOTO: AP / Scanpix

Kas kujutate ette, et korvpallimeistrivõistluste finaalis jookseb Tartu Rocki eest Veidemani, Eziukwu, Allingu ja Doronini kõrval platsile Anderson, Merike Anderson? Uurime välja, kas see oleks võimalik.



Juba aastaid on räägitud, et enam pole kaugel aeg, mil esimene naine meeste spordivõistlustel kaasa lööb. Maailma tugevaima korvpalliliiga NBA komissar David Stern ennustas tunamullu detsembris, et esimene naine suudaks NBAs mängida lähema kümne aasta jooksul.

Eelkõige peeti siis silmas maailma tugevaima naiste korvpalliliiga WNBA tähte Candace Parkerit, kes mitme eksperdi arvates meestega rammu katsumiseks küps. Viimastel aastatel on kerkinud esile ka nooruke Brittney Griner, kellele optimistid samuti ennustavad tulevikku meeste korvpalliliigas. Kusjuures juba 1980. aastal kutsus Indiana Pacers enda suvelaagrisse OM-hõbeda Ann Meyersi, kuid toona teda liigahooaja koosseisu siiski ei valitud.

Kui Sport Illustratedi ajakirjanik Ian Thomsen küsis samas küsimuses Dallas Mavericksi staari Dirk Nowitzki arvamust, arvas Saksamaa koondislane alguses, et pärija teeb nalja, kuid lisas siis tõsinedes: «Oskuste poolest oleks see võimalik, kuid füüsiliste võimete poolest väga raske. Isegi kõige pisemad mehed NBAs on füüsiliselt väga võimekad.»

Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor dotsent Kristjan Port aga arvab, et NBA eestvedajate unistus on üsna raske täituma. Pordi sõnul on naiste ja meeste geneetiline erinevus väga pika arengu tulemus, mida on täielikult võimatu tasakaalustada.

«Lihtsa näitena on mitme tuhande aastane elu meeste seas ellu jätnud pigem füüsilist jõudu rakendavad isendid ja võimaldanud neil ka geene edasi anda. Naiste puhul on eelised olnud vähem füüsilise tööga seotud,» märkis Port, kes rääkis, et näiteks paljude loomade puhul on olukord vastupidine – emased isendid on suuremad ja tugevamad.

«Seda väljakujunenud füüsiliste võimete erisust on treenimisega osaliselt võimalik kompenseerida – treenitud naine võib olla tugevam kui treenimata mees. Füüsiliste võimete piiri juures tulevad looduslikud erinevused aga uuesti esile. Eriti jõu ja selle rakendamisega seotud spordialade puhul, kus määravad on kiirus, kaugus ja kõrgus,» lisas Port.

Erinevusi sugude vahel on mitu. Porti sõnul ei ole naistel näiteks Y-kromosoomi (naistel on XX, meestel XY) koos sinna kuuluvate geenidega. Y-kromosoomi roll sportlikule tulemuslikkusele pole siiski teada, sest füüsilist töövõimet määravate geenide uurimine on alles algusjärgus. Ka näiteks on õrnemal sool lihaste kasvuks vajaliku valgusünteesi tootmiseks umbes 30 korda vähem testosterooni ning ka erinevate ainetega pole mõtet seda vahet vähendada.

«Näiteks anaboolsed steroidid võivad seda vahet vähendada, aga tõenäoliselt läheb naise keha enne meheks muutumist «rikki»,» arvas Port.

Ka esimese naise NBAsse toomise suurim entusiast Stern tunnistas, et mõnel alal oleks selline asi võimatu. Ta tõi näitena tennise, kus parim naine (Stern tõi välja tugeva servijana tuntud Serena Williamsi – toim) ei suudaks tipptasemel mehi kuidagi alistada. Korvpallis aga olevat see võimalik.
«Korvpall on võistkonnamäng, kus igal mängijal oma roll. Kui on kiire ja hea viskega naine, siis miks mitte?» arvas Stern.

Ka Port arvas, et üks ühele jäävad tippspordis naised meestele alla, kuid võistkonnaaladel võib teoorias asi isegi teoks saada.

«Taktikaliste ülesannete poolest varieeruvatel meeskonnaaladel võib kergest ja osavast naisest olla piisavalt palju kasu, et ta mõne kohmaka meesmängija asemel platsile saata,» märkis Port, kuid lisas, et atleetlikkus naistel siiski samale tasemele ei küündi. «Tõenäoliselt väljakujunenud, õigemini atleetlikuks kujundatud võistkondlikel aladel nagu jalgpall, võrk- ja korvpall, jäähoki ja mitmed teised jääb naistel rammust puudu.»

Kui füüsiline pool välja jätta, kinnitasid korvpallispetsialistid Sport Illustratedi artiklis kui ühest suust, et naine NBAs oleks suurepärane nähtus ja tuleks ala populariseerimisele kasuks.

«Teoks saades oleks see suurepärane. Tähtis on muidugi, kas see naine saaks mängida või kuuluks lihtsalt koosseisu. Asi kaotaks võlu, kui naine oleks võistkonnas, aga mänguaega talle eriti ei jaguks,» arvas Boston Celticsi peatreener Doc Rivers, kellele sekundeeris New Jersey Netsi president Rod Thorn. «Kõik inimesed arvaksid, et seda peab nägema, kuna keegi pole kunagi arvanud, et see teoks saaks.»

Naised on meestest osavamad

Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor dotsent Kristjan Port märkis, et kuigi füüsise poolest jäävad naised meestele alla, võib naissportlane ilma jõukomponendi olulise rollita olla meestega näiteks sama osav ja täpne (laskesport) või vastupidav (näiteks ultramaratonidel, kus liikumiskiirus on väike ja peamine eesmärk on finišeerida). Port lisas ka, et on alasid, kus just õrnem sugu võiks domineerida.

«Naised võivad olla meestest paremad näiteks laskmises, erinevatel osavusaladel nooleviskamisest piljardini ja tõenäoliselt ka males, kui sotsiaalne keskkond ja kultuur võimaldaks meestega ühe palju treeningule pühenduda,» sõnas Port, kelle sõnul soosib naiste madalam raskuskese tasakaaluhoidmist ja rasvaainevahetus pikaajalist vastupidavust. «Leiab ka alasid, mille puhul määrab paremuse hinnang – näiteks iluuisutamises võib naisi pidada ilusama kava esitajaks, kuigi meeste kava on atleetlikum. Mehi ei pane ilmselt kunagi ka kaunilt lindi- ja palliharjutusi tegema.»

Tagasi üles