Miks Islamiriik vihkab jalgpalli? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Prantslastest jalgpallifännid Pariisi Stad de France´i juures
Prantslastest jalgpallifännid Pariisi Stad de France´i juures Foto: SCANPIX

Spordiajakirjanike ja jalgpalliekspertide sõnul vihkab äärmusrühmitus Islamiriik jalgpalli, kuna see spordiala toob kokku ja ühendab erinevaid kultuure ja religioone.

Täna algavad Prantsusmaal Euroopa jalgpallimeistrivõistlused, kus terroriohu tõttu on väga karmid julgeolekumeetmed, mille abil loodetakse ennetada rünnakuid.

See on mõistetav, sest möödunud aasta 13. novembril toimusid Pariisis terrorirünnakud, mis võtsid elu 130 inimeselt ja prantslastel on see meeles.

EMi korraldajad kogunesid nädal pärast rünnakuid koos Prantsuse siseministri Bernard Cazeneuve´iga arutama meetmeid, kuidas takistada suurel jalgpallipeol võimalikke rünnakuid.

Korraldajad ja minister leidsid, et «vinti ei tohi üle keerata» ja selle tõttu langetati otsus fännialasid mitte sulgeda. Pärast rünnakuid kaaluti nii fännialade sulgemist kui fännide staadionikeeldu.

Korraldajate sõnul jätsid nad fännialad lahti, kuna see on nendepoolne seisukohavõtt ja samas näitamine terroristidele, et Prantsusmaal neid ei kardeta.

Suurimaks ohuks peetakse äärmusrühmitust Islamiriik, kuid see rühmitus just ootabki, et teda kardetaks.

Üks möödunud aasta 13. novembril Pariisis toimunud rünnakutest leidis aset staadioni Stad de France´i juures, kui seal toimus Prantsusmaa-Saksa kohtumine.

Enesetaputerroristid üritasid staadionile pääseda, kuid turvateenistusele tundusid teatud isikud kahtlased ja nad takistasid neid.

Sel kolmapäeval toimus Stad de France´il EMi eelne pressikonverents, millel korraldajad rääkisid ettevalmistustest ja EMi toimumisest, kuid käsitleti ka Islamiriigi võimalikku ohtu.

Viimasest ajast on mitu näidet, milles Islamiriigi võitlejad on staadione rünnanud ning mängijaid ja pealtvaatajaid tapnud. 

Möödunud aasta novembris tegid džihadistid rünnaku Iraagis Iskandariyahis, kus hukkus matši lõpul 29 inimest.

Selle aasta jaanuaris hukkus Islamiriigi käe läbi 13 teismelist poissi, kes vaatasid Iraagis Mosulis televiisorist Asia Cupi mängu Iraagi ja Jordaania vahel.

Mais pääsesid islamiriigi terroristid Iraagis Baladis Madridi Reali toetajate ruumidesse ja tapsid 12 inimest.

Jalgpalliasjatundjate sõnul vihkab Islamiriik jalgpalli, kuna see ühendab noori moslemeid ja lääne kultuuri. Maailma meediasse jõudnud fotodel on  Süüria põgenike seljas sageli näha FC Barcelona särke.

Jalgpall on mosleminoorte seas aina populaarsemaks muutunud ning juba on mitmes seni üsna konservatiivses islamiusuga riigis hakatud arutama, kas naised võiks ka jalgpalli mängida ja teiste spordialadega tegeleda.

Jalgpallil on veel üks positiivne aspekt, kuna aitab sisserändajatel uude kultuurikeskkonda sisse elada.

Saksamaa koondise staarid Mesut Özil ja Sami Khedira on moslemid. Veel on islami usku näiteks Prantsuse koondise kaitsja Bacary Sagna ning meeskonda mitte pääsenud Karim Benzema.

Need jalgpallistaarid on paljude iidolid ja eeskujud, neid armastavad ühtviisi moslemid, kristlased kui ateistid.

Jalgpalli on tänapäeva globaliseeruvas maailmas võõrviharavim ja tolerantsuse mõõdupuu. Islamiriigile see ei meeldi, kuna džihadistide eesmärgiks on külvata õudust ja hirmu.

Tegemist on vastasseisuga, mis lõppeb jalgpalli kasuks 1:0. 

Tagasi üles