Saada vihje

Uus rallipõlvkond lõi platsi puhtaks!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaspar Koitla (paremal) ja Andres Ots karjääri esimest rallivõitu tähistamas.
Kaspar Koitla (paremal) ja Andres Ots karjääri esimest rallivõitu tähistamas. Foto: Ray Põder

Viimasel paaril hooajal pidas seltskond noori Eesti rallimehi esiveolistel masinatel armutut heitlust. Laupäeval selgus, et see polnud pelgalt poisikeste kemplus – pruukis kahel neist istuda neljaveolise auto rooli, kui nad haarasid ka seal juhtivad kohad.

Võru talveralli pakkus šokeeriva lõppjärjestuse, kaks esimest kohta haarasid esimest korda suures konkurentsis kaasa rääkinud noored mehed – võitis 21-aastane Kaspar Koitla, teise koha sai 18-aastane Sander Pärn. Laupäeva hommikul ei osanud kumbki asjade sellisest käigust unistadagi.

«Arvasin, et esikuuikus lõpetamine oleks normaalne,» sõnas koos kaardilugeja Andres Otsaga sõitnud Koitla. «Esimesed paar kiiruskatset kulusid selleks, et saada aru, kuidas auto toimib. Harjusime kiiresti ja raske on panna sõnadesse seda, kui rahul me oleme.»

«Läksime rallile õppima. Mõtlesin, et näiteks Roland Murakat võiks edestada, poodiumist ei unistanud,» tõdes Pärn. «Treeningul ei tulnud sõit sugugi hästi välja, kuid esimese kiiruskatse finišis aega nähes ehmatasime koos kaardilugeja Ken Järveojaga ära – me ei mõistnud, kuidas olime nii kiired. Kui aga teisel kiiruskatsel tuli taas väga hea aeg, saime aru, et nii ongi.»

Mõlema mehe jaoks oli ainuüksi neljaveolise N-rühma auto rooli istumine justkui tundmatus kohas vette sukeldumine. Koitla on küll korra Mitsubishi Lanceriga Venemaal võistelnud, ent see juhtus 2009. aastal ja rallimehe enda sõnul tähendab nii pikk vaheaeg seda, et laupäeval oli see sama hästi kui esimene kord. Autoga kohanemiseks läbis ta paar päeva enne võistlust Rakvere lähistel 35 kilomeetrit.

Kaheksast kiiruskatsest koosnenud ralli kulges võitja jaoks suuremate viperusteta. Vaid kaks viimast katset pidi ta sõitma ettevaatlikumalt.

«Hoolduspausi ajal paigaldati autole lisatuled, kuid juhe oli kusagilt katkenud ja need ei hakanud tööle. Sõitsin pimedas tavaliste kaugtuledega,» kirjeldas Koitla. «Samas oli edu juba turvaline ja me ei pidanud andma endast viimast. Vaatamata sellele sõitsime kiiruskatsete võitjatega samas tempos.»

Kiiruskatsete võiduni küündisid laupäeval neli pilooti. Kahel esimesel kiiruskatsel oli nobedaim  Ford Focus WRCga sõitnud Georg Gross, pärast tema katkestamist said veel kaks esikohta Pärn ja Koitla, korra oli kiireim Raul Jeets.

Pärn tundis heameelt, et suutis oma Subaru tervena finišisse tuua. Kiiruskatsetel püsis tema juhitud masin hästi teel ja vaid paar korda toetus ta stangega teeäärsele lumevallile. Ainus ärev moment tabas noormeest kuuendal kiiruskatsel, kui pärast ühte hüpet purunes autol pooltelg.

«Sõitsin katkise autoga seitse kilomeetrit, aga kaotasin ajas umbes 25 sekundit. Sama suur oli lõpus minu ja Koitla vahe,» märkis Pärn. «Võimalik, et selle äparduseta olnuks lõpus pingeline heitlus, kuid see on kõigest oletamine.»

Kahe viimase kiiruskatsega tõusis vahepeal neljandaks langenud Pärn uuesti kaks kohta. «Enne eelviimast kiiruskatset vaatasin, et kaotan Priit Salurile neli sekundit. Üritasin teda püüda, kuid finišis nägin, et olin temast kiirem koguni 12 sekundit,» rääkis ta. «Viimasel kiiruskatsel läksin seda edu hoidma, Janis Vorobjovsi ei jälginud ma üldse, kuid võitsin katse ja tõusin eneselegi ootamatult ka lätlasest mööda.»

Pärna meelest näitavad õhtuhämaruses sõidetud viimaste kiiruskatsete head tulemused, et vähemalt sellel rallil oligi tema tase sõita esikolmiku kohtadele. «Võimalik, et pärast esimesi kiiruskatseid arvasid paljud, et ajan lihtsalt hullu ja varsti lõpetan kusagil hanges, kuid tegelikult nii ei läinud,» nentis ta.

Vaatamata vahvale hooaja algusele pole kummagi noormehe tulevik veel selge. Venemaa juurtega Megapolise tiimi autoga sõitnud Koitla kinnitas, et soovib neljaveolisel masinal võistelda hooaja lõpuni.
«See on hoopis teine tera… tundub, et kaheveoliselt autolt on neljaveolisele üleminek suhteliselt lihtne,» mõtiskles ta, ent ei soovinud veel ühtegi vekslit välja anda. «Ma tõesti ei tea, millise autoga ja millisel rallil ma tänavu veel sõidan.»

Pärna jaoks on selge vaid see, et mullu Ott Tänaku ja Egon Kauri käsutuses olnud Subaruga saab ta võistelda veebruaris Läti meistrivõistluste etapil. Edasise suhtes on aga kõik veel lahtine.
«Pärast Läti võistlust istume maha ja vaatame, millised võimalused tekivad. Mõistagi sooviks ma neljaveolise autoga jätkata,» tunnistas Pärn. «Minu jaoks on see Subaru, millega sõitsin, väga hea ja mõnus rallimasin.»

Kuid kus olid siis senised valitsejad? MM-sarjale panustav Ott Tänak tegutses Võrus mehhaanikuna, WRC akadeemia sarja sihtiv Egon Kaur näitas esiveolisel Ford Fiestal head kiirust ja sai klassivõidu kõrvale üldarvestuses 16. koha.

Ainsana WRCga startinud Georg Gross ja uue Mitsubishi Lanceri rajale toonud Margus Murakas katkestasid tehnilistel põhjustel, Margus Remmak sõitis rajalt välja ja katkestas, probleemidega maadelnud Raul Jeets oli aga alles 21. Vanameistrite lippu hoidis lõpuni püsti Priit Saluri, kuid tema laeks jäi neljas koht.

Remmak korraldas endale raju väljasõidu

Võru talveralli kolmas lisakatse katkestati, kui mulluse absoluutse Eesti meistri Margus Remmaku Mitsubishi Lancer Evo IX pärast üht hüpet mitu tiiru üle katuse rullus ning seejärel teele risti jäi.

«See oli minu rallikarjääri jooksul üks rajumaid väljasõite. Terve koht autol on ainsana vist küljepeegel,» vahendas rally.ee Remmaku sõnu.  «Õnn on see, et me otse puudesse ei lennanud, kuigi sinnapoole kiskus.
Auto maandus nagu vaja, aga külje peal ja oli juhitamatu. Meid päästis lumi. Auto käis tagaotsaga natuke vastu puud, tegi seejärel sõlmesid ja saltosid. Maandusime küll ratastele, aga risti keset katset. Sellest tulenevalt katse teistele ära jäetigi, keegi ei saanud mööda.»

Remmak ja kaardilugeja Alo Ivask pääsesid kriimustusteta. «Olen üliõnnelik, et pääsesime tervisehäireteta. Ju on autod niipalju turvalisemaks läinud, kuna sellist trikki üldjuhul tervisekahjustuseta teha ei saa,» lisas Remmak. (PM)

Märksõnad

Tagasi üles