Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Imemees, kes nihutab inimvõimete piire

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rait Ratasepp ületab pärast viie triatlonidistantsi läbimist finišijoone. | FOTO: Margus Ansu / Postimees

Pealtnäha tavaline eesti mees Rait Ratasepp võttis kätte ja läbis järjest viis (!) triatlonidistantsi sisuliselt magamata. Sest talle meeldib joosta, ujuda ja rattaga sõita ja iseennast katsumuste kaudu tundma õppida. 19 km ujumist, 900 km ratast ja 211 km jooksu ehk kokku 1130 km läbis ultrasportlane viie päeva ja nelja ööga, magades selle ajaga vaid kümme tundi. Ta on esimene eestlane, kes on sellise saavutusega hakkama saanud.

Põhjus, miks ta niisuguse asja üksinda ette võttis, on justkui lihtne: talle meeldivad triatloni alad ja ühtlasi on see ettevalmistus järjekordseteks ultratriatlonideks. «Suvel ootab mind ees kaks ultratriatloni MK-etappi, üks Saksamaal ja teine Šveitsis. Esimene on kolmekordne triatlon, teine kümnekordne (kümnel päeval järjest tuleb iga päev läbida täispikk triatlon – M. G.), kuigi siis saab öösel magada. Tahtsin nende võistluste eel kodustes tingimustes läbida raskema katsumuse, et siis paremini valmis olla. Neljakordse triatloni olin juba varem läbi teinud,» selgitab spordimees oma hullumeelse ettevõtmise põhjuseid.

19 km ujus Ratasepp Tartus Arctic Spordi spordiklubis 6 tunni ja 51 minutiga. Rattasõit, millest 653,13 km läbis ta halva ilma tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil, kestis 34 tundi. Kogu rattasõit kestis 50 tundi ja 7 minutit. 211 kilomeetri jooksu tegi Ratasepp kodukandis. Koguaeg 110 tundi ja 9 minutit.

«Jooksurajal oli meeldiv kogemus, et viimasest, lootusetuna näivast jooksuetapi algusest kujunes 42-kilomeetrine ühte jutti joostud maraton. See tõestab, et füüsiline valu on mõistusega kontrollitav.»

Mida Ratasepp distantsi ajal mõtles, seda ta enam hästi ei mäleta, kõik on üks suur võitlus iseendaga, aladest oli talle raskeim aga jooksudistants. Siis ei tahtnud jalad alguses üldse sõna kuulata ja ka vaimne pingutus oli meeletu. «Esimesed kilomeetrid läksid sellise tundega, et need on justkui kellegi teise jalad,» meenutab ta.

Kõige raskem hetk oli samuti jooksmise ajal. «Siis, kui olin umbes 100 kilomeetrit läbinud ja tegin 35-minutilise uinaku. Jäin sügavalt magama ja sellest unest ärkamine oli üliraske. Keha ei kuulanud ka sõna, ei saanud esimese hooga isegi jalgadele püsti. Unevõlg oli samuti tohutu, sisuliselt kolm ööd-päeva olin selleks ajaks magamata,» meenutab Ratasepp. Aga ta suutis pärast mõneajalist muusika kuulamist, venitust ja massaaži siiski jätkata, sest siht oli ees.

Kuigi Ratasepp on ultratriatloniga tegelenud juba mitu aastat ja lisaks läbinud hulgaliselt maratone, oli see katsumus seni raskeim. «Nii füüsiline valu kannatamine kui ka vaimne pool,» ütleb Ratasepp.

Selle kohta, kui kõrvalseisjad või netikommentaatorid nimetavad tema ettevõtmist arusaamatuks või tervise tapmiseks, ütleb Ratasepp, et see teda ei kõiguta. «Mul pole vigastusi ega füüsiliselt halba enesetunnet,» kinnitab mees, kelle verenäidud olid pärast 19 km ujumist arsti sõnul nagu tavainimesel pärast jalutuskäiku.

Ratasepa ettevõtmine on ka omamoodi teadusprojekt, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia arstid ja teadlased jälgisid teda kogu distantsi ja võtsid pidevalt analüüse, täpsemad tulemused on selgumas. «Osa näitajaid, mille kohta arstid eeldasid, et need lähevad lakke, polnud väga kõrged. Ju mu ettevalmistus ja toitumine olid õiged,» usub ta.

Eilseks ehk finišeerimisest järgmisel päeval oli Ratasepp juba nii palju taastunud, et liikus ise ringi.

Ränkrasketeks võistlusteks ja ka trennideks valmistab juristiharidusega ultratriatleet end suuresti ise ette. «Jooksmisega olin varem rohkem tegelenud ja selle treeningplaani olen ise teinud, ka rattasõidus on juba kogemust palju ning saan omapäi hakkama. Ujumises oli abiks Jüri Käen, kes aitas mu sellisele tasemele, et ujumine oli siin minu jaoks kõige lihtsam ja mõnusam osa,» räägib ta.

Selliste distantside läbimisel on peale treenituse ja õige toitumise ülimalt tähtis ka riietus. «Selle kohta olen triatleet Marko Albertilt nõu saanud. Kui ultratriatloni ajal peaks mingi riie kuskilt hõõruma hakkama, teeb see elu põrguks,» teab ta.

Kui Ratasepp käib Eestist väljas võistlustel, on temaga üldjuhul kaasas viieliikmeline taustatiim. Äsja lõppenud ülipikal katsumusel oli aitajaid rohkem.

Palgatööd Ratasepp enam ei tee ja saab nii oma treeninguid ja võistlusi hästi plaanida. «Teen endiselt juristitööd, aga kellast kellani kuskil kontoris istuma ei pea. Peale spordi meeldib mulle ka aju tegevuses hoida,» ütleb inimvõimete piire üha kaugemale nihutav mees.

Infokast

Rait Ratasepp, ultratriatleet

Sündinud: 4. veebruar 1983, Tartu

Pikkus: 178 cm

Kaal: 75 kg

Haridus: Tartu Ülikooli õigusteaduse magister

Töötanud Tartu maakohtus tsiviil- ja kriminaalkonsultandina, samuti advokaadibüroos VARUL.

Tulemused: läbinud 14 ultratriatloni või -jooksu. Lisaks lugematu arv maratone.

Tagasi üles