Artur Pika elu Valgevenes nagu kuninga kassil

Artur Pikk (vasakul) kohtumises Serbiaga. Foto: Tairo Lutter

Valgevene – nii lähedal, aga nii kaugel! Sellise klišee võib välja tuua, kui vaadata, mida ajakirja Jalka lugejad talvel FC BATE jalgpalliklubisse siirdunud Artur Pika kohta kõige rohkem teada tahtsid. Kus Pikk elab? Kas klubi talle auto andis? Kuid see on vaid üks osa küsimustest, Eesti rahvuskoondislane jõudis vastata ka tõsisematele teemadele. 

Sul on eesti nimi, aga sa oled pärit venekeelsest perekonnast. Mis rahvusest su vanemad on? (Tarmo Ala, Võru)

(Naerab – toim.). Ema on mul pärit Valgevenest ja isa Ukrainast. Vanaisa oli Eestist, sain tema perekonnanime endale. Eesti keele sain juba noorena selgeks – vanemad panid mind eesti lasteaeda!

Oled Tartust pärit ja ka Tammekas laenul olnud. Kui sel aastal kohtuvad Premium liigas Tammeka ja Levadia, siis kelle poolt oled? (Sander Ots, Tartu)

Olen mõlema meeskonna poolt! Levadias veetsin neli head aastat, seal on oma sõbrad. Tammekas ka. Kogu aeg vaatan internetist Premium liiga mänge. Tuleb huvitav hooaeg, kui isegi Tammeka võtab tugevatelt punkte!

Millises jalgpalliklubis tahaksid sa kindlasti elu jooksul mängida? (Tauri, Põhja-Tallinn)

(Muigab – toim.). Raske öelda. Pole selle peale mõelnudki. Lemmikklubiks on mul juba lapsepõlvest saati Manchester United. Kui nende treeneriks (Sir Alex) Ferguson oli, siis väga meeldisid. Praegu olen ikka nende poolt, kuigi vahepeal on raske vaadata. Arvan, et tulevikus läheb jälle paremini.

On palju äärekaitsjaid, kes on väga populaarsed ja tuntud – näiteks Dani Alves. Kas äärekaitsja on praegusel ajal seksikas positsioon? (Sten, Helsingi)

Ma arvan, et on. Lapsepõlves ma mängisin tegelikult üldse ründajana ja siis poolkaitsjana. Kui meestejalgpalli läksin ja Tartu HaServis ning samal ajal ka Levadia U19s mängisin, siis prooviti mind äärel. Kõik läks edukalt, mul polnud selle vastu midagi. Proovisin ja meeldis. Eks ründajana mängimine on sel positsioonil kindlasti kasuks tulnud. Ma usun, et minu ohtlikem relv äärekaitsjana on tsenderdused. Kui jõudu on, harjutan neid pärast trenne. 

Milline treener on sind kõige rohkem õpetanud? (Ummi, Põlva)

Alustasin Tartu JK Merkuuris, seal õpetati mind jalgpalli mängima. Esimeseks treeneriks oli Anatoli Trojanov. Mäletan, et esimeses klassis läksid sõbrad jalgpalli mängima ning mina läksin paar korda nende trenni vaatama. See meeldis mulle väga ja vanemad panid mind seepeale trenni.

Kust sa välja kargasid? Mulle tundus, et noorteklassis sa väga pildil ei olnud, ja siis kohe tähelend koondises ja juba pääsesid välisklubisse. (Marko, Taebla vald)

Ma arvan, et kõik algas sellest, kui ma sattusin Tammekasse (alates 2011. aastast oli Pikk poolteist aastat Levadiast Tartus laenul – toim.). Sain seal põhisse ja palju mänguaega. Tammeka peatreeneriks oli siis Marko Kristal ja kui ta Levadiasse läks, kutsus ta mind tagasi. Lõpetasin kooli ära, helistati Levadiast ja küsiti, kas tahan põhimeeskonnas mängida. Ütlesin, et muidugi tahan. Tallinnas tegin kõvasti tööd, mu eesmärgiks oli saada Levadia põhimängijaks. Kui see sai täidetud, oli järgmiseks sihiks A-koondis. Lihtne ei olnud, tööd oli vaja palju teha. Tegelikult olin ma ka noorteklassides nähtav jalgpallur, lõin turniiridel alati palju väravaid ja mind valiti mitmel võistlusel parimaks mängijaks.

Kas jalgpallurikarjääri oli kerge valida? Kas peas ei tiksunud mõte, et peaks võibolla hoopis ülikooli minema? (Aleksander, Tallinn)

Kui ma keskkooli lõpetasin, siis ma tegelikult astusin Tallinna tehnikaülikooli. Õppisin seal pool aastat infotehnoloogiat, aga sain aru, et kaht asja korraga on väga raske teha. Kui tekib aega ja võimalust, siis õpin edasi. Haridust on vaja ning arvutid ja programmeerimine pakuvad mulle huvi.

Sinu koduklubi asub Barõssavis, mis on Minskist umbes 75 kilomeetri kaugusel. Kas sa elad Minskis? (Maarja Nurm, Rakvere)

Jah. Terve meeskond elab Minskis. Trenni läheme kõik koos bussiga, Barõssavisse sõidab umbes tund aega. Ega sealset elu me eriti ei näe. Läheme kohe treeningubaasi, seal on meil muruväljakud, basseinid, jõusaalid, kõik muu vajalik (loetleb rõõmsa entusiasmiga – toim.). Pärast trenni saame süüa, tehakse igasugused protseduurid ning sõidame koju tagasi. Kui on kaks trenni, siis saab vahepeal baasis olla ning puhata. Väga head tingimused, jalgpalluri jaoks on kõik olemas.

Kui palju sa üldse igapäevaeluga kokku puutud? Kas käid ise poes või on treeningubaasis kogu aeg laud lookas? Kui palju on klubi poolt ette ja taha tehtud? (Jorma, Tartu)

Iga päev pärast trenni saame süüa, ses mõttes pole probleemi. Poes ikka käin, aga argimurede üle pead vaevama ei pea. Klubi poolt saab kõike, mis vaja. Poes saab rahulikult käia, keegi ära ei tunne – fännid elavad ikka Barõssavis, mitte Minskis.

Vaatasin piltide pealt seda linna, kus BATE asub. Tundus suhteliselt igav tööstuslinn. On seal üldse midagi teha? Kui palju oled jõudnud riigis ringi reisida? (Stanislav, Maardu)

Barõssavi kohta ei oskagi midagi öelda – pole seal ringi käinud. Tean, et on üsna väike linn (umbes 145 000 elanikku – toim.), pole seal midagi teha. Minsk on ikka väga suur linn. On palju tegemist, aga ma pole veel eriti ringi jalutanud, kinos olen käinud. Klubilt sain korteri, kus siis üksi elan.

Avastasin suure üllatusena, et Barõssav on Narva sõpruslinn. Kas need kaks linna on kuidagi sarnased ka? (Merle, Jõhvi)

Võibolla natuke ongi. Täpselt ei oska öelda!

Valgevenega meenuvad mulle esimese asjana korruptsioon ja halvad inimõigused. Kas kohalikud elanikud tunduvad õnnelikud? (Toomas Salumaa, Mustamäe)

Kui ma siia tulin, siis mu esimene mulje oli see, et nad on väga õnnelikud. Kohe nägin, et nad on väga sõbralikud ning tervitavad üksteist. Mulle tundub, et siin on kõik korras. Siin on väga puhas – nii Minskis kui mujal. Kui tikutulega prügi otsida, siis leiab, aga muidu on väga korras.

Ma ei kujuta Valgevene elu üldse ette, kas igal pool on president Aleksandr Lukašenka pildid ja loosungid? (Teele, Viljandi)

Pilte pole veel näinud, loosungeid ka mitte. Aga kui ma olen klubis küsinud, mida nad oma presidendist arvavad, siis kõik väga austavad teda. Eks ma olin Valgevene olukorraga kursis, olen siin kunagi turniiridel käinud. Kusjuures, mu ema jaoks polnud vahet, et ma just siia mängima tulin! Tema oli niikuinii õnnelik (naerab – toim.).

Valgevene klubidest teavad inimesed tavaliselt ainult BATEt. Milline on kogu liiga tase? Kas parem kui Eestis? (Robert, Kalamaja)

Ma arvan küll, et parem. Siin on hea tase. BATE on väga tugev võistkond, võib öelda, et enamik meeskondi mängib meie vastu väga kaitsvalt, ainult kontrarünnakutega. Minu rolliks ongi meeskonda võimalikult palju rünnakul aidata, aga kaitsetööd ei tohi ära unustada. Pallikaotuse puhul tulevad vastased alati väga kiiresti üle. Ega ei saa öelda, et BATE kõiki väga lihtsalt võidab, aga otse loomulikult on meil ainsaks eesmärgiks võita kõik kohalikud tiitlid ja pääseda Meistrite liigasse. Hooaja algus on mul edukalt läinud, treenerile meeldib, kuidas ma mängin. On vaja kuulata, mida treener minust tahab. Kui treenerit kuulata, siis pole selles klubis probleemi. Ma arvan, et mu tase lubab täiesti ilusti BATEs mängida. Olen mängutempoga ära harjunud.

Kas sa klubilt auto said? Millise? (Taavi Masing, Tallinn)

Ei saanud. Polnud sellist pakkumist!

Kas Minskis metroo on? Kas sa oled sellega sõitnud? (üheksa-aastane Kristofer, Viimsi)

Metroo on, aga sõitnud veel pole. Minskis liigun jala, kõik on lähedal, pood on  kümne minuti kaugusel. Kui kaarti vaadata, siis elan pigem äärelinnas.

Kas ja kui palju erinevad vene ja valgevene keel? (Jako, Pärnu)

Väga erinevad keeled. Kui ma esimest korda valgevene keelt kuulsin, ei saanud üldse aru, mida räägiti. Õnneks oskavad kõik vene keelt väga hästi, mõned räägivad ka inglise keeles. Mul ei ole plaani valgevene keelt õppida, sest suhtlemine käib vene keeles (mis on samuti riigikeel – toim.).

Kui palju sa Valgevenes palliva Artur Kotenkoga suhtled? (Tõnu M., Saaremaa)

Ei suhtle temaga, me ei tea üksteist. Tean, et ta on eestlane, väravavaht ja koondises mänginud, aga isiklikku kontakti pole temaga olnud. Kui ma koondisse tulin, siis teda ju ei olnud. Kui tema vastu mängin, siis tervitan – see on kõik.

Kes on kõige tuntum jalgpallur, kelle vastu oled mänginud? Mis sul sellest meeles on?  (Siimo, Mustvee)

Kõige tuntum? Eks ikka keegi Inglismaa koondisest. Raheem Sterling mängis minu vastu. Oli kiire, nagu telekast tundub!

Mis on su nõrgad omadused, millega pead veel kõvasti tööd tegema? (Jaak, Loo alevik)

Ma arvan, et tööd peab kogu aeg tegema. Jõusaalis peab füüsilist alati tegema, sööte peab parandama. Vasak jalg on mul hea, aga paremat pean treenima.

See oli väga kõva, kuidas sa tulid armeest inglaste vastu mängima!! Kui palju sul pärast Inglise meediaga kokkupuuteid oli, kas helistati veel päevi hiljem? (Rasmus, Kärdla)

Ei olnud üldse nii palju kokkupuuteid. Pigem kirjutasid suvalised inimesed ja küsisid, kas see on tõesti tõsi, et ma pidin pärast ajateenistusse naasma. Nad ei uskunud üldse! Sõjaväes oli mul muidu väga edukas aeg. Minu jaoks käis kõik kiiresti, olin seal kolm kuud, mind lasti trenni ning liiga- ja koondisemängudele. Oli huvitav, sain kogemuse. Midagi rasket ei olnud – kui sa oled sportlane, siis sinu jaoks pole seal midagi rasket. Võibolla ainult eksamid on keerulisemad. Käisin ka kahes metsalaagris, ei hirmutanud mind needki.

Jalka vanemaid numbreid näeb: http://www.jalgpall.ee/jalka.php