Mis on Islandi spordiime tagamaad?

Islandi noored jalgpallifännid on enamasti ka ise väga altid sportima. Foto: Scanpix/EMPICS Sport

Kui veidi üle 300 000 (329 000 – M. G.) elanikuga Island käsipallis Pekingi olümpiamängudel finaali jõudis ja hõbeda sai, ei jõudnud paljud ära imestada, et väikeriik suudab suurel pallimängualal maailma tipus olla. Peale selle on käsipallimeeskonnal ette näidata ka Euroopa meistrivõistluste pronks aastast 2010. Käsipalli on nimetatud islandlaste rahvusspordiks.

Ent viimastel aastatel on Island jõudnud veelgi suurematel (populaarsematel) pallimängualadel finaalturniiridele ja  üllatuslikult suudetakse konkureerida riikidega, mille rahvaarv on nende omast 10–200 korda suurem.

Osaleti nii 2015. aasta korvpalli EMil kui ka praegusel jalgpalli EMil (olles väikseim finaalturniiril mänginud riik – M. G.). Kui korvpallis jäädi alagrupis võiduta, siis jalgpallis mängiti avakohtumises Portugaliga 1:1 viiki, teises kohtumises minnakse täna vastamisi Ungariga.

Internetilehed tutvustavad riiki järgmiselt: sport on Islandil väga populaarne ja islandlased on väga terve rahvas. Populaarsete spordialadena loetakse üles käsipall, jalgpall, kergejõustik (kes ei mäletaks Erki Noole kunagist konkurenti Jon Arnar Magnussoni! – M. G.), korvpall, golf, võrkpall, tennis, ujumine ja male.

Tugevas Islandi käsipalliliigas mängiv Eesti koondislane Mikk Pinnonen ütleb, et juba sealne koolisüsteem soosib sporditegemist rohkem kui Eestis. «Mingis trennis käivad kõik lapsed, lisaks on kehalise kasvatuse tunde rohkem ja need on pikemad, sporti tehakse palju. Ja lapsed harrastavad kuni 6.–7. klassini mitut spordiala, alles siis tuleb spetsialiseerumine, mitmekülgsus on minu arust väga oluline,» leiab lisaks käsipalluritööle ka kohalikus koolis pikapäevarühmas lapsi kantseldav Pinnonen.