Saada vihje

Venelaste nimekiri oma tähtedest: neilt rööviti olümpia! (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristjan Jaak Kangur
Copy
Venelanna Maria Kutšina on kõrgushüppe valitsev maailmameister.
Venelanna Maria Kutšina on kõrgushüppe valitsev maailmameister. Foto: SCANPIX

Rahvusvaheline Kergejõustiku Liit (IAAF) langetas täna otsuse, mille kohaselt jääb Venemaa kergejõustiklastele mullu novembris määratud võistluskeeld kehtima. See tähendab, et venelased ei saa osaleda augustis peetavatel Rio olümpiamängudel. Venemaa portaal Sports.ru koostas negatiivset otsust ette aimates juba varakult nimekirja oma kergejõustikutähtedest, kes pole karjääri jooksul iial positiivset dopinguproovi andnud, kuid jäävad keelu tõttu sellegipoolest olümpialt kõrvale. Sports.ru pealkirjastas oma ülevaate: «Neilt rööviti olümpia».

  • Jelena Isinbajeva (34-aastane, teivashüpe)

Venemaa üks kuulsamaid sportlasi on olnud peamise võistluskeelu vastu võitleja, sest tema sõnul on see äärmiselt ebaõiglane puhaste sportlaste suhtes. Isinbajeva auhinnakapis on olümpiakullad 2004. ja 2008. aasta mängudelt, samuti kolm MM-tiitlit aastatest 2005, 2007 ja 2013. Kaks aastat tagasi sünnitas Isinbajeva tütre ning tuli siis edukalt tippsporti tagasi, võites eelmisel aastal MM-tiitli. Isinbajeva on juba teatanud, et kui ka ROK pakub puhastele venelastele võimalust võistelda olümpialipu all, lükkab ta selle pakkumise tagasi.

  • Sergei Šubenkov (25-aastane, 110 m tõkkejooks)

Šubenkov tuli 2012. ja 2014. aastal 110 meetri tõkkejooksus Euroopa meistriks. 2013. aastal võitis ta Moskvas MMil pronksmedali ja krooniti mullu Pekingis juba maailmameistriks. Lisaks on tema auhinnakapis Euroopa sisemeistri tiitel, 2012. aasta olümpiamängudel Londonis piirdus Šubenkov aga poolfinaaliga. Mullu oli ta Teemantliiga hooaja kokkuvõttes kolmas. Tema isiklik rekord, mis on ühtlasi ka Venemaa rahvusrekord, on 12,98. «Kui tegin hooaja alguses Barnaulis avastardi, helistas mulle kaks päeva hiljem jamaikalane Hansle Parchment ja küsis: Sergei, kus sa oled, miks sa meiega koos Teemantliigal ei võistle? Ütlesin, et sa ei usu seda, aga meid visati välja. Tal polnud aimugi!» meenutas Šubenkov omapärast kevadist seika.

Sergei Šubenkov on 110 meetri tõkkejooksu valitsev maailmameister.
Sergei Šubenkov on 110 meetri tõkkejooksu valitsev maailmameister. Foto: Vladimir Smirnov/Vladimir Smirnov/TASS
  • Deniss Kudrjavtsev (24-aastane, 400 m tõkkejooks)

Kudrjavtsev, kelle isiklik rekord on mullu joostud Venemaa rekordit märkiv 48,05, võitis eelmisel aastal Pekingi MMil hõbemedali. Aasta varem oli ta pälvinud Zürichis peetud Euroopa meistrivõistlustel pronksi.

  • Maria Kutšina (23-aastane, kõrgushüpe)

Kutšina püstitas mullu Pekingis maailmameistriks tulles ühtlasi isikliku rekordi tulemusega 2.01. Venelanna on 2014. aastast ka sisemaailmameister, samal aastal sai ta EMil hõbemedali. Lisaks on tema auhinnakapis 2015. aasta sise-EMi kuldmedal, kuid venelanna tee tippu algas juba 2011. aastal Tallinnas peetud juunioride Euroopa meistrivõistlustel, kus ta võitis kuldmedali. «Külalised WADAst käivad minu juures korra kuus. Nad tulevad vahel otse treeningsaali, vahel koju. Kell kuus hommikul heliseb uksekell: olen WADA ametnik, Kutšina juurde! Näitab tõendit, võtab proovid ja läheb tagasi tööle,» kirjeldas venelanna portaalis Matchtv.ru oma igapäevaelu. «Suhtun sellesse väga rahulikult ja olen valmis nendega kas või iga päev kohtuma!» lisas ta.

Kaugushüppaja Aleksandr Menkov tuli maailmameistriks 2013. aastal Moskvas.
Kaugushüppaja Aleksandr Menkov tuli maailmameistriks 2013. aastal Moskvas. Foto: Valery Sharifulin/Valery Sharifulin/TASS
  • Aleksandr Menkov (25-aastane, kaugushüpe)

Juba 2009. aastal juunioride Euroopa meistriks tulnud Menkov sai samal aastal täiskasvanute MMil 32. koha, kaks aastat hiljem oli aga juba kuues ja sise-MMil poodiumi kolmandal astmel. Londoni olümpiamängudel sai Menkov 11. koha, aasta hiljem krooniti aga Göteborgis Euroopa sisemeistriks. Samal aastal hüppas ta Moskvas peetud MMil isikliku rekordi 8.56 ja võitis MM-tiitli, mullu oli ta Pekingi MMil kuues.

  • Ivan Uhhov (30-aastane, kõrgushüpe)

Ehkki Uhhovi karjääril on plekiks kunagine purjuspäi võistlemine Lausanne’is, mida tal kunagi unustada ei lasta, on tegu ka väga kõva spordimehega. Uhhovi karjääri tipphetk on nelja aasta eest Londonis võidetud olümpiakuld, lisaks on ta 2010. aasta sisemaailmameister. Sise-EMilt on tal 2009. ja 2011. aastast kaks kulda, sise-MMil on ta võitnud lisaks 2010. aasta kullale veel hõbeda ja pronksi ning suvisel EMil samuti hõbeda ja pronksi. Sisetingimustes on Uhhov ületanud 2.41 ja välitingimustes 2.42. Viimase tulemusega jääb ta kõigi aegade tabelis alla vaid Javier Sotomayorile ja Mutaz Essa Barshimile.

Ivan Uhhov on kõrgushüppe valitsev olümpiavõitja.
Ivan Uhhov on kõrgushüppe valitsev olümpiavõitja. Foto: DENIS BALIBOUSE/REUTERS
  • Darja Klišina (25-aastane, kaugushüpe)

Klišina tuli 2007. aastal noorte maailmameistriks ja kaks aastat hiljem juunioride Euroopa meistriks, 2011. aastal aga juba täiskasvanute Euroopa sisemeistriks. Sama saavutust kordas ta 2013. aastal ja sai samal aastal ka Moskvas toimunud MMil seitsmenda koha. Tunamullusel EMil riputati Klišinale kaela pronksmedal, mullu Pekingis peetud MMil oli ta kümnes.

Darja Klišina on üks Venemaa kergejõustiku tulevikulootusi.
Darja Klišina on üks Venemaa kergejõustiku tulevikulootusi. Foto: Anton Denisov/RIA Novosti
  • Sergei Litvinov (30-aastane, vasaraheide)

Olümpivõitja, kahekordse maailmameistri ja endise maailmarekordimehe Sergei Litvinovi poeg, isa käe all treeniv Sergei Litvinov noorem on 2014. aasta EM-pronks. Mullusel MMil sai Litvinov viienda koha. Litvinov on varem esindanud ka Valgevenet ja Saksamaad, 2009. aastal sai ta Saksamaa lipu all võisteldes Berliini MMil samuti viienda koha.

Sergei Litvinov on teist põlve vasaraheitja, kuid pole veel isa saavutusteni küündinud.
Sergei Litvinov on teist põlve vasaraheitja, kuid pole veel isa saavutusteni küündinud. Foto: Valery Sharifulin/Valery Sharifulin/TASS
Tagasi üles