11 kaptenit väljakul ehk islandlased on loomult liidrid

Islandi koondise kapten Aron Gunnarsson (esiplaanil) koos kaaslastega tähistamas Inglismaa alistamist. Foto: SCANPIX

Islandi jalgpallurite kohta räägitakse naljatamisi, et jalaga hakkavad palli lööma poisid, kellest käsipallis asja ei saa. 330 000 elanikuga Islandi spordiimest juttu tehes ongi seni peamiselt kõneldud käsipalluritest ning nende hõbemedalist 2008. aasta Pekingi olümpial. Kui käsipalliga on võimalik püüda teatud ringkondade tähelepanu, siis nüüd on jalgpallikoondis pannud Islandi maailmakaardile. Tegelikult tehakse saareriigis jalgpalli arendamisel juba aastakümneid väga sihipärast tööd ja midagi juhuslikku siin ei ole.

27. juuni õhtu Nice’is ei lähe ainult Islandi ja neilt kaheksandikfinaalis 1:2 kaotuse saanud Inglismaa spordiajalukku, vaid tegemist on EM-finaalturniiride läbi aegade ühe suurema sensatsiooniga. Kui turniiri algjärgus oli Prantsusmaal jalgpalli jälgimas ligi 10 protsenti saareriigi rahvastikust (Inglismaaga peetud matši ajaks olid paljud koju sõitnud, kuna kohale oli tuldud alagrupiturniiri silmas pidades), siis nüüd elab vutimängust hullumiseni vaimustunud islandlaste kõrval neile kaasa sisuliselt terve maailm.

Pärast inglaste alistamist koos fännidega külmavärinaid tekitavat sõjahüüdu demonstreerinud islandlased on oma väiksuse kõrval võitnud südameid ka oma tahtejõuga. «Treenerid on vorminud meeskonnast ühtse löögirusika, mis on surmav nagu viikingi mõõk,» kirjeldas meeskonda Islandi ajakirjanik Adolf Erlingsson AIPS Media vahendusel. «See on tiim, kes töötab kaitses imetlusväärselt ja kasutab rünnakul oma tugevused ära. Selles koondises on kõik valmis kaaslase heaks end ohverdama ja nii on kogusumma suurem, kui muidu oleks liidetavate summa.»

Islandi jalgpallurite kiitmisega ei ole kitsi ka Eesti koondise abitreener Janno Kivisild: «Kui kirjeldada üht mängijat, siis ütleksin, et ta on töökas, pühendunud, ei anna kunagi alla, on liidri tüüpi ja meeletu tahtejõuga.»