Andrus Ansip: minu eesmärk maratonidel on hea enesetunne

Andrus Ansip mullu veebruaris Sapporo suusamaratonil. Foto: TAKAFUMI NOGUCHI/AFP

Peaminister Andrus Ansip osaleb homme  Austrias Dolomitenlaufi suusamaratonil. Päev enne maratoni andis ta maraton.postimees.ee-le intervjuu.

Dolomitenlaufil  saab maratoni sõita nii klassikalises (laupäeval 42 km) kui vabastiilis (pühapäeval 60 km). Kumb distants on teile meelepärasem?

Mul on võimalus osaleda maratonil vaid laupäeval, seega sõidan klassikastiilis rada. Pühapäeval tahaksin olla Eestis tagasi ja minna Otepää karikaetapile.

Millised on Austrias praegu ilma- ja lumeolud?

Ei ole väga mahti vaadata olnud, eile olin Londonis ja praegu Viinis. Viini kohta võin öelda nii palju, et kui maraton tuleks korraldada siin, siis ta jääks ära. Siin ei ole ma veel lund näinud.

Inimesed käivad küll mantlitega, aga ega ma hästi aru ei saa, miks neil mantlid seljas on.

Viinis on asi talvest kaugel.

Õnneks Dolomitenlauf ei sõideta Viinis vaid  Alpides Lienzi lähedal.  Milline on enesetunne ja vorm enne maratoni?

Minu juures vorm ja enesetunne ei mängi mingit rolli. Kui mul on võimalus maratonist osa võtta, sõidan ma ta läbi niikuinii, vaatamata sellele, missugune mu vorm parasjagu on.

Minu jaoks ei ole tulemus üleüldse oluline. Ma ei võistle ammu enam, ka iseendaga mitte.

Kui võtaks kõiki neid maratone väga tõsiselt ja pidevalt võistleks, siis avastaks iga järgmise maratoniga, et sa oled jälle kehvem – aastad tugevamaks ju ei tee.

Maraton on minu jaoks lihtsalt meeldiv tegevus. Ammusest ajast olen ma erinevatel maratonidel osalenud. See on nagu üks suur perekond, kes maratonilt maratonile käib ja aeg-ajalt need inimesed ikka kohtuvad kusagil.

Dolomitenlauf on ainus Euroopas olev Worldloppeti seeria maraton, millest ma pole seni osa võtnud. Ülejäänud Euroopa Worldloppeti maratonid on läbi sõidetud ja enamasti korduvalt.

Kümmekond aastat tagasi tahtsin osaleda Dolomitenlaufil, aga siis olid korraldajad sunnitud lumepuudusel selle ära jätma ja ma asendasin Austria maratoni Marcialongaga Itaalias.

Marcialonga 30. jaanuaril jääb teil tänavu vahele, see eest on teil aga plaanis sõita veebruari esimesel nädalavahetuse Saksamaal König Ludwig Laufil.

Ma tahan minna sinna koos oma tütre ja väimehega. Meil on saanud perekondlikuks traditsiooniks, et aastas korra käime koos ära ühel maratonil. Mullu me käisime Engadini maratonil ja ülemöödunud aastal Birkebeinerrennetil.

Maratonidel osalemine on kuidagi nakkavaks saanud. Tütar ja väimees on ka pisiku külge saanud.

Et maraton on nakkav, näitab seegi kui ülikiiresti mitmete maratonide stardikohad tänavu välja müüdi.

Mul on hea meel, et inimesed on hakanud rohkem oma tervisest hoolima ja pööravad rohkem oma tervislikele eluviisidele tähelepanu.

Aga ütlen veelkord, et mina osalen maratonidel lihtsalt sellepärast et mulle meeldib. Ma ei mõtle sellele, et ma oleksin kellelegi eeskujuks, ega lähe maratonile sellepärast et seal mingit väga head kohta saavutada. Osavõtt ja hea enesetunne on minu jaoks kõige olulisem. Usun, et enamikul inimestel, kes maratonidel osalevad, on samuti oluline see hea tunne – ma olen võimeline selle distantsi läbima.

Üks tiitel on Teil küll käeulatuses. König Ludwig Laufil jõuate teise Worldloppeti meistri tiitlini. Kusjuures see on esimene tiitel peaministrina.

Mingid eesmärgid inimesel peavad olema. Tunnistagem, et see on küll kaunis veider eesmärk.

Kunagi ammu ma ühe Worldloppeti meistritiitli olen saanud juba. Nüüd on päris lähedal sellele, et saada teine Worldloppetti meistritiitel nii, et kõik 10 maratoni on läbitud peaministrina.

Tõenäoliselt olete te sellega esimene ja ainuke, kes peaministrina on välja teeninud Worldloppetti meistri tiitli?

Ilmselt esimene ma olen. Kas ma ainukeseks jään, seda näitab aeg. Tõtt öelda ma ei tea väga peaministreidki, kes oleks kasvõi ühe Worldloppeti maratoni läbi sõitnud.

Kunagi, kui ma olin tudeng, oli minu jaoks väga suure tähendusega see, kui Rootsi kuningas osales Vasaloppettil. Ise olin käinud kuskil 6-7 klassist alates Tartu-Otepäää maratonil, siis polnud see minu jaoks midagi erilist, tegin lihtsalt koos teistega selle ära. Aga kui Rootsi kuningas sõitis kuningana läbi 90 kilomeetrit, hakkasin ma mõtlema, et maraton polegi lihtsalt üks paljude veidrus, vaid sellel on ka laiem tähendus.

Mina ei sõida maratone selleks, et olla kellelegi eeskujuks, aga pean tunnistama, et minu jaoks oli Rootsi kuningas suur eeskuju.

Te vastasite osalt ära mu järgmise küsimuse – kas rajal vahel ka kolleege näha on?

Kolleege otseset mitte. Aga ma tean, et Soome välisminister Alexander Stubb on hea suusataja ja sel aastal on tal plaanis osaleda 90 kilomeetrisel Pirkan Hiihtol, mis ei ole küll Worldloppeti maraton, ent on veel raskem kui Vasaloppet. Ka Norra peaminister armastab suusatada, aga ta maratonidel vist väga suur osaleja pole.

Suusatajaid on ka teisi, mina ainus kindlasti pole.

Kindlasti võib Teid näha ka Tartu maratonil?

Loomulikult tahan osaleda ka Tartu maratonil. See on n-ö kohustuslik.  Ja kui ma mõnel maratonil saan käia ka väljaspool Eestit, on hästi läinud.

Worldloppeti maratonidest jääb mul tõenäoliselt sõitmata Kanada Gatineau Loppet ja American Birkebeiner.  Sinna on üksjagu raske minna, aga küll ma seal ka kunagi ära käin.

Kümmekond aastat tagasi ma Austraalias Kangaroo Hoppetil käisin. Seega on kõige kaugem maraton mul tehtud. See oli augusti lõpus kui meil oli 25 kraadi sooja, aga Austraalia Alpides kaks meetrit lund.