Visnapuu: meestes lõi välja eestlaste suurim hirm – võiduhirm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Postimees Sport
Copy
U20 koondise peatreener Indrek Visnapuu.
U20 koondise peatreener Indrek Visnapuu. Foto: Margus Ansu

Täna on noorte meeste U20 B-divisjoni EMil Halkidas Eesti jaoks puhkepäev. Korvpalliliidu pressiteenistus tegi sedapuhku koondise peatreeneri Indrek Visnapuuga 49:61 kaotusmängule Venemaaga tagasivaatava intervjuu.

Indrek, olete öö üle maganud. Mis meeleoludega tänast päeva alustasite?

Natuke raske on ses mõttes midagi põhjalikku öelda, sest ega inimeste sisse ei näe. Morni olemist õnneks hommikusöögilauas ei olnud. Raske öelda, kas kõik on kaotusest üle saanud või mitte. Trenni või mängu pole meil pärast seda olnud.

Oleks enne turniiri öeldud, et meil on pärast esimest vooru kirjas kaotus, poleks sest suurt numbrit ehk olnud. Aga taolise sündmuste käigu juures nagu eile oleks oodanud ikkagi võitu.

Küsin vahepeale, kuidas on meeskonna tervis, ja kas on vigastusi?

Ei. Need, kes siia jõudsid, need on terved. (Meeskonnaga töötab Halkidas ka füsioterapeut Elo Heinaste – toim.).

Jätkates eilse teemal: kas eile oli pigem mahamängitud võit või pani vastane lõpus oma paremuse ikkagi maksma? 

Mina ütleks, et see oli rohkem meie kaotus kui Venemaa võit.

Mis juhtus neljanda veerandi alguses?

Klassikaline küsimus, eks. Aga ega päris neljanda veerandi alguses ei juhtunudki midagi. Kasutaks siinkohal vanema kolleegi Jaanus Levkoi sõnu, et neljanda veerandi esimeses pooles lõi välja eestlaste suurim hirm – võiduhirm.

Vastastel tabas üks mees ka kolm-neli viset järjest, kes mängu alguses uhas ainult mööda...

Seda ka. Aga loota, et nad mängu lõpuks ühtegi kolmest ei taba, oleks pisut ebareaalne. Lõpus nad ikka tabasid. Aga nad ei lõhkunud meid kaugvisetega.

Kõige lihtsam seletus oleks ehk hoopis see, et neljanda veerandi esimesel kolmel-neljal minutil ei kukkunud meil sisse need pallid, mis olid küllalt hästi väljamängitud viskekohad.

Kui seis oli juba viigis ja kergelt Venemaa kasuks, siis jõudis tõesti kätte see koht, kus minetasime nii oma kaitsetegevuse kui ka rünnaku. Need lahendused olid vägagi juhuslikud.

Kuid vaatame homsesse, milline vastane on Island?

Island on sootuks teistsugune vastane kui Venemaa oli. Nad võtavad palju viskeid, palju mängitakse individuaalselt. See on mänguplaan, mida võiks maakeeli iseloomustada «käsi kullas või p.... mullas». Kui nad viskavad sellise visketiheduse juures hea protsendiga, siis on meil nendega üliraske.

Kui me suudame nende viskekindlust mõjutada ja protsendi kärpida, siis peaks meil olema šanss võita. Islandit tuleb võtta väga tõsise vastasena. Samas, mina lähen igal juhul homsesse võidumõtetega.

Tagasi üles