Viies koht näitas, et Veerpalu liigub medalikursil
«Northug tegi Otepääl tegelikult hea sõidu – katsuge ise suusatuur läbi sõita ja kohe siia võistlema tulla.»

Hooaja alguses tekkinud kahtlused on kui käega pühitud. Andrus Veerpalu kuulub jätkuvalt maailma parimate hulka.

FOTO: Raigo Pajula

Kuigi Otepääl sõidetud murdmaasuusatamise MK-etapp ei rõõmustanud eestlasi poodiumikohtadega, pakkus see isegi midagi enamat – teadmise, et vanameister Andrus Veerpalu on veebruari lõpus Oslos toimuval MMil kindlasti suures mängus.


Muud järeldust pole võimalik laupäevase võistluse põhjal teha. Hooaja alguses parimatest kaugele jäänud ja MK-sarjas kahel korral vaid 29. kohaga leppima pidanud Veerpalu oli tõusnud uuele tasemele.

Viies koht ja kaotus norralasest võitjale Eldar Rønningule 24,6 sekundit näitavad, et MMile mõeldes liigub ta õigel kursil – täpsemalt öeldes medalikursil!

Mõistagi ei sõnastanud Veerpalu ja tema treener Mati Alaver praegust seisundit nii kõlavate sõnadega, kuid pärast finišit õhkus mõlema mehe olekust kerget rahulolu. Võistluse eel püstitatud eesmärgid said saavutatud.

«Palju rohkemat ei julgenud loota, kuid oluliselt tahapoole poleks soovinud ka vajuda,» sõnas Veerpalu ja lisas, et enne võistlust pidas ta kohta esikümnes heaks, poodiumile pääsemine tähendanuks aga superõnnestumist. «Võistlus näitas, et liigun õiges suunas ja asjad lähevad paremaks.»

Veebruaris 40. sünnipäeva tähistava Veerpalu praegusest seisundist aimu saamiseks pole mõtet võrrelda tema olukorda väga ammuste talvedega. Objektiivse pildi peaksid andma kahe viimase suurvõidu toonud hooajad.

2006. aastal oli Veerpalu Otepääl kaheksas, kaotades võitjale Vassili Rotševile 21,2 sekundit. Poolteist kuud hiljem krooniti ta Torinos olümpiavõitjaks. Kolm aastat hiljem sai aga juba siis tõelise vanameistri staatuses mees hakkama erilise imega – Otepääl kaotas ta võitjale Lukaš Bauerile 1.34,4, kuid kuu hiljem võitis Libereci MMil kulla.

Seega on üldteada fakt, et Veerpalu oskab tiitlivõistluseks vormi timmida, ja täpselt sama mudeli järgi peaks asjad kulgema tänavugi. Seda teooriat kinnitab ka tema tulemuste kõver.

Hooaja alguses kaotas ta 15 km sõidus parimatele väga palju, kaks nädalat tagasi jäi aga Skandinaavia karikavõistluste etapil võitjale Martin Johnsrud Sundbyle alla ühe minuti ja kolme sekundiga, Rønning edestas toona Veerpalut pisut üle 40 sekundi.

Laupäevaks olid vahekorrad muutunud – Sund­by kaotas Veerpalule 10 sekundit, Rønninguga vähenes aga vahe 15 sekundi võrra.

«Pole just kõige hullem dünaamika,» leidis Alaver hoolealuse edenemisest rääkides. «Samas ei saa Sundbyst möödumist võrdluse aluseks tuua, see õnnestus tänu norralase enda abile.»

Võimalik, et Veerpalu suutnuks laupäeval jõuda veelgi kõrgemale kohale, ent kogenud suusahundina alustas ta kolmest viiekilomeetrisest ringist koosnevat võistlust ettevaatlikult. Ta tunnistas, et esimene ring kulus oma õige sõidurütmi otsimiseks.

«Otepää rada on salakaval, juba esimesel ringil võib end täiesti kinni sõita,» selgitas Veerpalu ja lisas, et kahel viimasel ringil püüdis ta tempot tõsta. «Iga tõusu lõpus proovisin veidike finišeerida. Tehvandi tipus võttis juba tammuma.»

Laupäevases võistluses oli oluline seegi, et Veerpalu suutis edestada Norra suusatamise esinumbrit Petter Northugi. Koos Rønningu, haiguse tõttu Otepää võistlusest eemale jäänud Dario Cologna ja Lukaš Baueriga on just Northug Oslo MMil üks Veerpalu suurimaid konkurente.

«Northug tegi siin tegelikult hea sõidu – katsuge ise suusatuur läbi sõita ja kohe siia võistlema tulla,» märkis ta. «MMini on veel terve kuu ja ta on näidanud, et suudab väga hästi sõita. Võisteldes muutub ta üha paremaks.»

Oslo MMi 15 km klassikadistants sõidetakse 1. märtsil. Veerpalul on ettevalmistuse plaan täpselt paigas – hooaja ainus tippvormi hetk peab saabuma just sellel päeval.

Esmalt sõidab Veerpalu koos paari hooldemehega Oslo suusaradadega tutvust uuendama, 5.–17. veebruarini viibib ta aga treeningulaagris Davosis.

«Tavaline suurvõistluste-eelne rutiin, mis eeldab omakorda kodusest rutiinist väljatulemist,» selgitas Alaver. «Kõige tähtsam on nüüd hoiduda haigustest.»   

Tagasi üles
Back