Kas Norra ülemvõim muudab laskesuusatamise igavaks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tänavuse hooaja komeet, detsembrist saadik kollast liidrisärki kandev Tarjei Bø (paremal) edestab MK-sarja üldarvestuses koondisekaaslast Emil Hegle Svendsenit kuue punktiga.
Tänavuse hooaja komeet, detsembrist saadik kollast liidrisärki kandev Tarjei Bø (paremal) edestab MK-sarja üldarvestuses koondisekaaslast Emil Hegle Svendsenit kuue punktiga. Foto: Nordic Focus

«Liiga palju head teeb hea halvaks» on üsna levinud ütlus. Kas see kehtib ka laskesuusatamise MK-sarjas, kus Norra mehed ja naised sel hooajal enam kui pooltel etappidel võidutsenud?


Hooaja esimesel poolel panid oma paremuse maksma Norra meeslaskesuusatajad, võites nelja peale 12 individuaalsest võistlusest koguni üheksa. Lõppenud nädalavahetusel peetud Anterselva MK-etapil näitasid fjordidemaa mehed väsimusemärke, ent aina eredamalt lõi särama Tora Bergeri täht – olümpiavõitja võttis Anterselvas neljanda järjestikuse etapivõidu. Sel hooajal on Berger ja Ann Kristin Flatland kahe peale võitnud kuus etappi, seega on Norra mehed ja naised käimasoleval hooajal võitnud 28 individuaalsest võistlusest 15.

Hooaja alguses kerkis komeedina esile 22-aastane Tarjei Bø, kes teenis oma karjääri esimese etapivõidu Hochfilzenis, kui võistles alles 16. korda MK-etapil. Õige pea sai Bø enda selga ka kollase liidrisärgi, mida kannab siiani, edestades kuue punktiga oma koondisekaaslast Emil Hegle Svendsenit. Meestest on sel hooajal võidurõõmu maitsta saanud ka Ole Einar Bjørndalen ja Lars Berger.

«Norra on kogu aeg olnud fenomen, kõik imestavad, kuidas nad on võimelised niimoodi välja tulema,» arutles teenekas laskesuusatreener Rein Pedaja, kelle õpilane Roland Lessing mullu Eesti laskesuusatamise ajalugu tegi ja MK-etapil 2. koha sai.

Kuid Pedaja arvates ei muuda Norra domineerimine ala igavaks, vaid pigem vastupidi. «Minu jaoks on see põnev, kuidas Bjørndalen pidevalt noorte käest ära saab,» muheles Pedaja. «Ta on ju kogu aeg olnud number üks, aga nüüd on kaks poissi, kes teda loputavad.»

Ka aastaid Eesti koondist tüürinud Hillar Zahkna hinnangul oleks vale väita, et norralaste pidevad võidud mõjuvad laskesuusatamisele halvasti. «Parem oleks muidugi, kui neid võitjaid oleks rohkematest riikidest, sest mida rohkematest riikidest sportlasi jõuab esikolmikusse või esikümnesse, seda parem alale,» tõdes ta. «Aga igavaks biatlon küll norralaste pärast ei muutu. Neil lihtsalt on praegu kolm supertalenti: Bjørn­dalen, Bø ja Svendsen.»

Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni norralasest presidendi Anders Bessebergi sõnul muutuks viikingitemaa sportlaste üleolek probleemiks siis, kui kõik Norra koondislased trooniksid pingerivi tipus. «Kui iga võistluse esiviisiku moodustaksid norralased, siis oleks juba jama,» arvas Besseberg.

Millest see ikkagi tuleb, et Norra laskesuusatajad aasta-aastalt nii tugevad on? «Eks ikka metoodika ja hea taustsüsteem panevad kõik paika,» mõtiskles Pedaja. «Igaüks võib hommikust õhtuni treenida, aga kui teed seda niimoodi, et tapad oma organismi ära, oled ikkagi null. Väga oluline on treeningu ja taastumise vahekord.»

Zahkna tõi ühe põhjusena välja ka ala meeletu populaarsuse Norras. «Muu maailmaga võrreldes on laskesuusatamisel Norras kõige rohkem harrastajaid, konkureeritakse vaid Venemaaga,» selgitas Zahkna. «Bjørndalen tegi selle ala Norras nii suureks, et noorte meistrivõistlustel on seal iga kord 2000–4000 osalejat. Kui on nii palju sportlasi ja lai kandepind, siis on loomulik, et üksikud talendid ujuvad pinnale.»

Oluline faktor on ka kambavaim – kaaslaste edu kannustab ka teisi paremini esinema. Näiteks Tora Berger tunnistas Ruhpoldingis oma neljavõidulisele seeriale algust pannes, et meeste pidevad esi- ja poodiumikohad teevad küll kadedaks, ent samas aitavad arengule kaasa.

Zahkna: Bøl ei paista olevat ühtegi ilmselget puudust

Eesti laskesuusakoondise eelmine peatreener Hillar Zahkna tõdes, et sel hooajal komeedina kerkinud 22-aastane norralane Tarjei Bø on harva nähtav talent.

«Poiss on andekas,» tunnistas Zahkna. «Tal ei paista olevat ühtegi ilmselget puudust – ei suusakiiruses, laskmises ega vaimses ettevalmistuses, psüühika ei kõigu.»

2009. aasta märtsis MK-debüüdi teinud ja tänavu esimest korda täismahus MK-karussellis kaasa tegeva Bø hooaja esimene pool oli muljetavaldav – 12 võistlusest jäi ta vaid ühel esiviisikust välja, leppides Pokljuka etapil 20 km sõidus 12. kohaga. Superseeriasse mahtusid neli esikohta ja üks 2. koht. «Ülivõimas,» hindas Zahkna. «Oma esimesel täishooajal vaevalt keegi nii võimas on olnud. Hetkel on ta küll fenomenaalne. Ta tahab valitseda ja valitsebki. Norra tulevik on helge.»

«Ei tule küll ette, et kellelgi oleks sellist stabiilsust olnud,» lisas Elvas Eesti talente vormiv Rein Pedaja.

Kas Bø on ehk andekam kui laskesuusatamise kuningas Ole Einar Bjørndalen või kroonprintsiks kutsutav Emil Hegle Svendsen? «Võib olla küll,» möönis Zahkna. «Aga ei pruugi. Oleme näinud küll väga andekaid noori, kes ühe-kahe hooaja pärast kaovad. Esimesena tuleb meelde sakslane Michael Rösch, kes eduka juuniorina Ruhpoldingi MK-etapil kõiki loputas, täna teda enam tipus pole.» (PM)

Tagasi üles